Vaadakem Jumala Sõna, 1 Korintose kirja 11. peatükki. Tavaliselt loetakse antud peatükki siis, kui toimub armulaud, kuid seekord vaadakem seda pisut teise nurga alt.

1 Kr 11:28-30
Aga inimene katsugu ennast läbi ja nõnda söögu ta seda leiba ja joogu sellest karikast;
sest kes sööb ja joob, see sööb ja joob enesele nuhtlust, kui ta enesele ei anna aru sellest ihust. Sellepärast on ka palju nõrku ja põdejaid teie seas ja paljud on läinud magama.
"Isanda ihust enesele mitte aru andmist" võib tõlgendada mitmeti. Ent kuna paljud meie seast on nõrgad ja haiged ning paljud on koguni enneaegselt surnud, teeksime targasti, kui uuriksime, mida see "Isanda ihust aru andmine" tähendab, et saaksime vastavalt selle järele teha.

Üks võimalus 'anda enesele aru Isanda ihust' on see, kui me tunnustame Tema füüsilist ihu, mis murti meie eest. Teda peksti meie pärast. Jesaja 53:5 ja 1 Pe 2:24 räägivad haavadest, mis löödi Tema selga, et meie võiksime olla füüsiliselt terved. Kui meie ei anna endile aru Tema ihust, siis me oleme füüsiliselt nõrgad ja haiged ning mõned koguni surevad enneaegselt. Seetõttu on väga oluline, et me tunnistaksime Isanda Jeesuse füüsilist ihu ja seda hinda, mis Ta maksis meie tervise eest.
Sellele lisaks on teine väga oluline viis, kuidas tunnustada Isanda ihu.

Käesoleval koguduse ajastul moodustame meie, lunastatud ja uuestisündinud kristlased, Kristuse Ihu. Kui meie ei tunnusta Kristuse Ihu, mis koosneb inimestest, siis me oleme samuti nõrgad ja haiged ning võime surra enneaegselt.
Ma olen juba mõnda aega palvetanud ja Püha Vaim on korduvalt minu südames tegelenud Kristuse Ihu teemaga. Enne Sitsiiliasse minekut palvetasime Tonyga oma kodus ja Püha Vaim rääkis meie südame vastu. Püha Vaim tuletas mulle meelde Jeesuse palvet Johannese evangeeliumi 17. peatükis, kus Jeesus palub, et meie oleksime üks nõnda nagu Tema ja Isa on üks.

Kui ma palvetasin Kristuse Ihu pärast, hakkas Püha Vaim mulle ilmutama, et ma ei ole Kristuse Ihu näinud selliselt nagu Tema – Pea – seda näeb. Kui mina mõtlen Kristuse Ihu peale, siis ma mõtlen tavaliselt inimesi, kes kuuluvad meie kristlikesse ringkondadesse. Kui vaatan "oma ringkonnast" kaugemale, siis jõuan oma juurteni, milleks on "Assembly of God" kogudus. Ka nemad on osa Kristuse Ihust. Kui me sealt veel kaugemale tahame vaadata, siis võime lisada siia veel mõned uskkonnad. Aga kui ma mõtlen tavaliselt Kristuse Ihule, siis mõtlen kohe nelipühi või ususõna kogudustele.
Püha Vaim aga ei mõtle niiviisi. Kui paljud tahaksid mõelda nii, nagu Püha Vaim mõtleb? Mina tahan! Kui me tahame endile aru anda Isanda Ihust, siis me peame mõtlema nii, nagu Tema mõtleb, sest Temal on õigus. Kui me ei nõustu Temaga, siis me oleme eksinud. See on väga tähtis, et me nõustuksime Püha Vaimuga. Kuidas sa said Kristuse Ihu liikmeks? Sa võtsid Jeesuse vastu oma südamesse kui oma isikliku päästja. Kas sa pidid palju Piiblit tundma, et Kristuse Ihusse kuuluda? Kas sa teenisid punkte ja oma tegudega saavutasid selle, et sind arvati osaks Kristuse Ihust. Kas sa sisenesid Kristuse Ihusse kui vasaku jala väike varvas ning siis hakkasid pürgima parema staatuse poole? Ei!

Iga ihuliige on tähtis ja meid ristitakse ihusse, kui saame päästetud. See kaasab suurel hulgal inimesi. See kaasab ka inimesi, kellega mina, kui aus olla, paljudes doktriini puudutavates küsimustes ei nõustu. Ma arvan, et nad eksivad täielikult ning samamoodi arvavad nemad, et mina olen täiesti eksituses. Aga kas tead mida? Me oleme koos ühes ihus. Ihus on inimesi, kellega mina pean igasugust koostööd Jumalas võimatuks. "Ma võiksin ju koostööd teha nendega, aga nondega küll mitte. Nood on omadega rappa läinud."
Seega, kui me räägime Isanda ihu tunnustamisest, peab meil olema pisut laiem arusaam kui vaid "meie arusaam". Püha Vaim ütles mulle mõni aeg tagasi, et selles viimases lõikuses, mille jaoks me valmistume, ðokeerib meid see, kellega me külg külje kõrval töötame. Milline ðokk! Kui see sinu teha oleks, siis sa ju koos nendega ei töötaks, kuna sa oleksid ju palju vaimsem ning tunned paremini Sõna. Me arvame, et Püha Vaim ei saa neid kunagi kasutada, kuna ta ju kasutab meid.

Mulle meenub karismaatiline ärkamine, mis sai alguse 1970ndatel. See hõlmas ka katoliiklasi. Mina kasvasin üles nelipühi ringkondades. Kui me kuulsime, et katoliiklased saavad vaimuga täidetud hotelli banketisaalides, siis me ütlesime: "See pole võimalik. Kuidas? Katoliiklased? Jumal ei teeks iialgi midagi sellist katoliku kirikus. Ta ei täidaks iialgi katoliiklasi Püha Vaimuga. Nad peaksid eelnevalt saama päästetud ja tulema meie kirikusse ning alles siis Jumal täidaks nad."

Ma naudin seda, kuidas Jumal purustab tõkked ja teeb seda, mida Tema tahab teha siis, kui Tema heaks arvab ja kasutab neid inimesi, keda Tema tahab kasutada.
Käesolev Jumala liikumine on näljaste inimeste jaoks. See ei ole üksnes neile, kes kuuluvad "õigesse" kogudusse. Kui "õigete koguduste" liikmed ei ole näljased Jumala järele, siis vaatavad nad seda ärkamist pealt ega saa sellest ise osa. Sellepärast on nii tähtis, et me oleksime jätkuvalt janused Jumala järele. Jumal rahuldab neid, kes on janused ja näljased õigsuse järele. Ole janune ja näljane tõe järele ja sind täidetakse jätkuvalt!

Sama versus erinev

1 Kr 12:12-18
Sest otsekui ihu on üks ja tal on palju liikmeid, aga kõik ihu liikmed, kuigi neid on palju, on üks ihu, nõnda on ka Kristus: sest me kõik oleme ühe Vaimuga ristitud üheks ihuks, olgu juudid või kreeklased, olgu orjad või vabad, ja oleme kõik sama Vaimuga joodetud.
Sest ihu ei ole üks liige, vaid palju liikmeid. Kui jalg ütleks: "Et ma ei ole käsi, siis ma ei kuulu ihusse!" kas ta sellepärast ei kuulu ihusse?
Ja kui kõrv ütleks: "Et ma ei ole silm, siis ma ei kuulu ihusse!" kas ta sellepärast ei kuulu ihusse? Kui kõik ihu oleks silm, kuhu jääks siis kuulmine? Kui kõik oleks kuulmine, kuhu jääks siis haistmine?
Aga nüüd Jumal asetaski liikmed, igaühe neist, ihu külge, nõnda nagu tema tahtis.

Antud kirjakohtadest me näeme erinevaid viise, kuidas Püha Vaim õpetab apostel Pauluse läbi Kristuse Ihu kohta.
Me ei räägi Kristuse ülemaailmsest Ihust, vaid kirikutest ja individuaalsetest usklike ihudest. Isegi ühe koguduseliikme puhul me näeme, et tal on palju erinevaid liikmeid. Püha Vaim võib iga liikme puhul liikuda sarnaselt ja ometi nii erinevalt. Ta on sarnane selles mõttes, et liigub üks ja seesama Vaim, aga erinev selle poolest, et sinu isiksus erineb kõikidest teistest.

Igal inimesel on oma nägu. Isegi juhul, kui sa kuulud ühte perekonda, võid sa sarnaneda kellegagi oma perekonnast, aga ometi oled sa niivõrd erinev. Igaühel on oma hääletoon. Sa võid jäljendada kellegi teise häält, aga sinu tegelik hääl erineb kõikidest teistest. Igaüks, kes on täidetud Püha Vaimuga ja räägib võõrastes keeltes, omab ometigi erinevat palvekeelt. Mõned silbid võivad sarnaneda kellegi teise palvekeelega, kuid sinu palvekeel on ikkagi ainulaadne. Kas sa tead, et ainult üks asi on sama? Püha Vaim on üks ja seesama ning see on ka ainus sarnasus. Me sarnaneme mõneti teineteisele, ent ei ole olemas täielikku sarnasust.

Püha Vaim rääkis mõni aeg tagasi mu südame vastu. Ta ütles: "Kirikud on sellepärast olnud nii tühjad, madalad – tühjad inimestest ja Jumala väest – et me igatseme olla üksteisega sarnased." Me taotleme sarnasust. Me tahame olla teineteisega sarnased – aga tegelikult me peaksime samal ajal hoopis taotlema Kristusega sarnanemist – ning see on väele takistuseks. Kõige hämmastavam on aga see, et kui me oleme Tema sarnased, siis me oleme samas erinevad. Meie aga üritame üksteist imiteerida ja mõtleme: "Oh, see inimene on vaimne. Tahan olla tema moodi. See inimene on hea jutlustaja. Ma tahan ka samamoodi jutlustada. Tema on hea jumalasulane. Tahan samamoodi inimesi teenida. Nii on väga hea palvetada. Ma tahan ka sedasi." Kui me imiteerime üksteist ja mitte Teda, siis me kogeme Tema väge piiratult. Aga kui paljud tahaksid kätte saada kõike, mis Isandal meie jaoks on? Mina küll tahan!

Kristuse Ihu ei ole kõigest üks käsi. Kui me kõik tahame olla käeks ning käitume sellena, siis me ei täidaks kogu Jumala kavandatud plaani käesolevaks ajaks. See plaan nõuab kõikide panust, kus igaüks täidab oma osa. Terve ihu näeks kummaline välja, kui kogu ihu koosneks vaid ühest käest või jalast. See oleks pentsik. Kui ihus oleks kaks kätt ja kaks jalga, siis oleks see ikkagi imelik. Isegi sinu käed, mis on sarnased, ei ole identsed. Ühe käe sõrmedki erinevad üksteisest. Erinemine ei ole vale.
Mõnikord me tunneme end turvaliselt, kui kõik näevad samasugused välja.

Itaalia ühes osas on koht, kust mitmed meie piiblikooli õpilased pärit on. Nad olid seal kaua misjonärideks. See piirkond ei ole Itaalias eriti kõrgelt arenenud. Nad teevad kõiki asju samamoodi. Üks misjonär oli seal kord oma kaaslasega ning tol oli väike laps, keda ta kandis oma puusal nii, et lapse üks jalg oli kõhu peal ja teine toetas seljale. Kohalikud ei olnud varem kunagi näinud, et keegi sedasi oma last kannaks. Nad peaaegu et põlgasid teda selle asja pärast. Teda tunti kui "naist, kes kandis last puusal". Nad tundsid end turvaliselt oma sarnasuses ning kõik teistsugune mõjus neile ähvardavalt. Kui inimesed teevad asju ühtemoodi, siis nad tunnevad end kaitstuna. Kui keegi murrab sellest välja ja hakkab asju teistmoodi tegema, siis nad kohkuvad ära ja ütlevad: "Mis uus asi see on?"

Me oleme samamoodi toiminud oma kogudustes. Kui keegi teeb midagi teistmoodi, siis me mõtleme: "Mis uus asi see on?" Püha Vaim on mulle rääkinud, et viimases lõikuses osalevad väga erinevad teenistused. Kõik ei pea tegema erinevaid asju, aga igaüks peab tegema seda, mida temalt oodatakse. Siis on meil täielik vägi isiklikus elus ja Ihuna. Vägi ei ole vaimne surveavaldus meie sarnastamiseks. Kui meie üritame kedagi teist mängida, siis ei saavuta me kunagi seda, milleks Jumal meid on kutsunud. Leidub inimesi, kes inspireerivad ja sütitavad sind, aga sa ei peaks kunagi püüdma neid jäljendada. Kui sa igatsed olla Tema sarnane, siis ma mõistad, kes sa tegelikult oled, kuna sa leiad oma tõelise olemuse ja oma teenistuse Kristuse Ihus Temas.


Kaks näidet

Üks jalgpallitreener sai kord palvekambris idee hakata korraldama meestekoosolekuid. Kuna idee oli niivõrd ainulaadne ja otse Jumalalt, siis see kandis palju vilja. Praegu käib neil koosolekutel üle 75 tuhande mehe ning neid tuleb päästmisele nagu murdu. Ükskord palvetas treener oma harjumust mööda kell 5 hommikul ning ta küsis: "Jumal, miks ma seda teen? Miks sa minu valisid? Ma olen jalgpallitreener. Miks mina seda teen ja mitte mõni jumalasulane, kes on selleks treenitud? Miks mina, jalgpallitreener, pean nendele inimestele jutlustama?" Ja kas sa tead, mis Jumal vastas! Ta ütles: "Sest et sina räägid minuga kell 5 hommikul, kui enamik neid jumalasulaseid magab."
Sa ei leia selliseid eeskujusid ja innustajaid oma elus lihtsalt mingist raamatust. Raamat võib sind aidata ja inspireerida, ent selle eesmärk on üksnes kinnitada su südant ja et sa vaataksid Tema peale. Ainult Temas leiame oma elu tee.

Kuulsin kord ühe naise tunnistust, kes töötas koos L.B. Thrasheriga misjonipõllul Egiptuses. Ma vastasin misjonärikutsele oma varases nooruses 6-aastaselt, ent siis ma ei teadnud, kuhu maale ma suundun. Kui ma kuulsin lugusid sellest, kuidas ta toitis orbusid ja kuidas Jumal neid imeliselt kaitses ning tegi unustamatuid imesid, siis mõtlesin: "Seda ma tahangi teha!" Järgmisel aastal hakkasin käima õhtustel kursustel, et saada meditsiiniline haridus avamaks orbude varjupaik ning olla ämmaemandaks. Minu südames oli säde, kui ma nägin, mis see naine tegi ja ma tahtsin saada tema sarnaseks. Hakkasin koguma igasuguseid materjale Egiptuse kohta, kuna tahtsin olla täpselt selline nagu tema. Ent Egiptus ei olnud see õige koht. Kogu meditsiinialane treening oli hea, kuid see polnud Jumala parim minu jaoks. Inspireerigu inimesed sinu südant, ent oma elu tee leidmiseks mine alati Jumala juurde.

Foto on võetud Tony ja Patsy Cameneti kodulehelt addressil http://www.cameneti.org/