Inimesed vastasid sellele hõiskamise ja naermisega - hüppasid jalule ning hakkasid kohapeal marssima. See oli dramaatiline moment neli päeva kestnud konverentsil "Celtic Wildlife: The Gathering", mis toimus Port Talbotis, Lõuna-Walesis.
See oli nagu kaja minevikust selle väikse, oma keele ja kultuuriga rahva jaoks Suurbritannias - maa, mis on juba tunda saanud ärkamist.
1904. aastal ühes Loughori väikses kogudusehoones puhkes ärkamine, mis levis nagu kulutuli teistesse ühiskondadesse. Mehed lahkusid oma õllekruuside äärest ja läksid kogudusse, et leida sealt eest juba majatäis rahvast, kes kõik hüüdsid Kristuse armu järele.
Ärkamise tulest joobnuna viisid mehed ja naised oma taltsutamatu intensiivse palve kogudusest puusepatöökodadesse, rongijaamadesse, praamide peale ning sügaval Walesi ilusa maastiku all asuvatesse söekaevandustesse.
See kõik toimus 100 aastat tagasi. Aga raputamine on uuesti pihta hakkamas. Uue ja värske ärkamise vajadus muutus tõeliseks Port Talboti konverentsil. Mereäärne õhk oli paks ootusest.
Tinder, endine koolidirektor, nakatab oma tule ja rõõmuga inimesi enda ümber. Ta vürtsitab oma sõnumeid naljakate kommentaaride ja lugudega enda elust. Ta on osa sellest uuest ärkamisliikumisest, mis toob uut lootust Walesi ühiskonda. Ta juhatab nelipühi kogudust "Tabernacle", mis asub kaevanduslinnas Pontllanfraithis. Kui ta sai 1999. sastal pastoriks, siis u 40 inimest käis koguduses. Kogudus on kasvanud üle 100-liikmeliseks. Praegu otsib kogudus maatükki, kuhu hoonet ehitama hakata. Pastor ütleb, et kirik peaks asetsema täpselt keset turuplatsi, just seal, kus Jeesus oli.
Nad on saanud inspiratsiooni eilsest, et viia see homsesse päeva edasi. Walesi ärkamine 1904. aastal mõjutas sügavalt seda maad ning kandus edasi ka kaugematesse paikadesse - lausa Austraaliasse ja Jaapanisse. Aga ärkamise 100.aastapäeval tuleb tuli uuesti lõkkele puhuda.
"Kui me ei prohveteeri ega vabasta Jumala sõna oma elus, siis Wales on tulevikuta," hoiatas 22-aastane Gary Morgan rahvast. See tuline noor jutlustaja õhutas üles rahva oma 'kes julgeb, see võidab' stiilis jutlustamisega ning kutsus üles lukustama lahti ärkamist sellel maal."Sa pead hakkama kuulma taeva häält," ütles ta rahvale. Atmosfäär kõikjal oli täis elektrit.
Morgan ütles hilisemas vestluses, et ta loodab, et Wales muutub jälle selliseks, et ta võiks olla rahvastele õnnistuseks. Ta pilk ei muutu härdaks, kui ta kuuleb lugusid varasematest ärkamistest, kuid ta nägu väljendab tugevat tahet, et miskit taevalikku võiks sündida. "Inimesed vajavad Jumala väe avaldusi oma töökohtades," seletas ta.
Morgan töötab Toyota autofirmas insenerina. "Ma ei karda anda edasi sõna töökohas. Mulle vastatakse küll irooniaga. Kuid töötajad omavahel olles räägivad sellest, mida Isand teeb ja mõtlevad: "Kuidas sa küll neid asju tead?""
Palvelainetus
Carl Brettle koos grupi oma sõpradega 1999. aastal uskus, et Jumal ütles neile, et nad peaksid Walesi eest palvetama miljon tundi. Ja siis pandigi Euroopa "God Channel" programmidesse reklaam ning saadeti välja palvekaardid Walesi pealinnas ning teated läksid laiali ka e-postiga.
"Polnud mingit kindlat põhjust, et miks seda peaks tegema, kuid - miks mitte?" ütles Brettle. "Aga siis me leidsime endid täieliku kaose keskelt, kui tuhanded palvekaardid hakkasid meieni tagasi tulema."
Kahe kuuga saadi 26 tuhat e-maili. Kui jõuti miljonenda tunni piirini, saabus vastuseid ikka veel. "Me tundsime, et Jumal ütles: "Ärge enam midagi kokku lugege!"
Ta usub, et 1904. aasta ärkamise 100. aastapäeval on midagi uut ja värsket Jumala rahva hulgas sündimas. "Ma olen avastanud seda, et selle rahva seas on olnud inimesi, kes pole julgenud kunagi endale võtta vastutust ning näinud, kuidas samad inimesed on aegamisi mõistma hakanud, et kõik sõltub just meist endist. See on väga auline ja väga arendav kogemus."
Brettle on vaimustunud eelmisest ärkamisest - eriti palvetest, mida tegi Evan Roberts, kes oli selle eelmise ärkamise üks võtmeisikuid. Roberts lakkamatult palus Jumalat, et Ta päästaks 100 tuhat hinge ning et Ta sulgeks põrgu väravad Walesi üle üheks aastaks. See tuline noor jutlustaja sai, mis ta palus.
"Need on aulised ja ennekuulmatud palved," seletas Brettle. "Kui vaadata sellele, mis juhtus, siis põhilöök toimus ühe aasta jooksul. Sada tuhat hinge sai päästetud ning see oli Walesi vägevaim ärkamine."
Ükskõik kui vägevad jutud endistest aegadest ka poleks – karmid söekaevurid juhtimas oma ülemusi päästele, koolidirektor märkamas uut ausameelsust oma õpilaste keskel - enamiku waleslaste jaoks on 21. sajandil kogudus tähtsusetu.
Kui 1851. aastal käis koguduses 57 protsenti rahvast, siis täna on see protsent umbes 7. Siiski on see rahvas jätkuvalt maailma mõjutanud ning nende keskelt on tõusnud menukaid näitlejaid ja muusikuid.
"Wales on alati olnud mõjukas," ütles Brettle. "Kirg on see, mis on tõukejõuks. Kui keegi waleslastest võtab midagi südameasjaks, siis ei suuda neid miskit enam peatada, kui nad viivad ellu seda, millesse usuvad. Nad annavad endast kõik."
Brettle'i meeskond kasutab ära waleslaste spordikirge evangeeliumi seemnete külvamiseks. Käima lükati unikaalne spordiprogramm, mille eesmärk on panna kohalikesse koolidesse kristlastest sportlasi ühiskonna arengu järelvaataja ametisse. Sihikule võeti Rhondda Valley - see on piirkond, mis 1904. aasta ärkamises mängis olulist rolli. Esimene töötaja määrati juba ühe kooli juurde selle programmi kaudu.
Brettle eesmärgiks on panna Walesi kristlased jälle endasse uskuma - pärast mitmeaastast koguduse mõju kahanemist. "Evan Robertsi ajal inimesed nurisesid, et miks Püha Vaim ilmub koosolekule alles pärast südaööd. Kuid see mees uskus niivõrd tõsiselt sellesse, mis ta tegi, et ta oli valmis viibima seal kuni hommikuni. Näidake mulle täna kogudust, mis oleks selleks valmis."
Uus trend
Brettle ütleb, et kolme aasta eest inimesed kuulsid vaid sellest, kuidas kogudusi suletakse. "Paari viimase aasta jooksul oleme aga kuulnud uute koguduste rajamisest."
"Kuigi koguduste mõju on valdavalt vähenenud, ei kehti see kõikide kohta," ütleb uurimus, mille on teinud Daniel Boucher, kui ta kirjutas vastuse Walesi ajalehes "The Western mail" ilmunud artiklile, mis väitis, et kogudus sureb täielikult välja.
"Üks viimase 80 aasta põnevamaid sündmusi on olnud see, et järsku on hakanud kasvama nelipühi kogudused ning elujõulised iseseisvad vabakogudused," mainis Boucher oma uurimuses.
"Uued denominatsioonid erinevad nende traditsioonilistest esivanematest mitmel moel. Esiteks ei tulda kokku ajaloolistes kirikuhoonetes, vaid endistes tehasehoonetes ja laohoonetes. Neil on palju modernsem ülistusstiil ning rohkem on noorema generatsiooni esindajaid.
See on vist nende palju kaasaegsema lähenemise tulemus ning see on muutnud langustrendi ning uued kogudused on praegu väga edukad." Nelipühi koguduste juhid on tunnistanud, et viimasel ajal on nende koguduse juurdekasv olnud märkimisväärne. Ning täna on kristlusel ikka veel oluline roll Walesi rahva elus - vaatamata koguduse külastatavuse languse tendentsile.
Mis on aga saanud Evan Robertsi kodukogudusest Moriah Chapelist Loughoris, kust ärkamine valla pääses? Seal käib tänaseni vilgas elu. Väike, aga aktiivne 15-liikmeline grupp käib kirikus pühapäeviti koos, kuid esmaspäevastel palvekoosolekutel on potentsiaali kokku tõmmata rohkem inimesi. Kuigi nende esindatus pole rohkearvuline, teevad nad selle kõik tasa oma kindla usuga.
Koguduse vanem Dyfrig Griffiths muutub väga emotsionaalseks, kui ta räägib Walesi ärkamisest. Talle meeldib rääkida Evan Robertsist, endise ärkamise võtmest, kes andis noortele edasi tule Jumala järele vanas kogudusehoones. Siiski tuletab ta meelde, et uskmatuid tõmbas Jumala juurde "vastupandamatu vägi", seda ei teinud ükski inimene. Ja Griffiths usub, et Jumal võib teha seda uuesti.
"Jumal teeb võimast tööd. Me peame lihtsalt ootama. Jumal on võimeline. Jumal tahab. Ja Jumal on armuline," ütleb ta oma Walesi murdes.
Nad usuvad, et Jumala sõna nende jaoks on just see: "Oota!"
"Me ootame Tema Vaimu vägevat väljavalamist," ütles Griffiths.
Külalisi tuleb igast maailma nurgast, et sisse astuda sellesse hoonesse, kust hakkas
pihta Walesi ajaloo suurim ärkamine. Seda paika on külastanud näiteks ka Steve Hill ja Tommy Tenney.
Ja paljud teisedki tulevad sellel aastapäeva aastal. Hoone on juba reserveeritud terveks aastaks ning televisioon ja raadio kannavad sealt pidevalt üle saateid.
Hoonesse sisenejad leiavad end ruumist, mille lagi on külluslikult kaunistatud ning puidust pingid hoolikalt üle lakitud ning nende mõttelend võib oma teed minna. Selles hoones valitses omal ajal püha kaos lõputuid tunde, kus üks inimene nuttis ja teine sealsamas kõrval hõiskas rõõmust ning kolmas laulis südamest. Vahel Roberts plaksutas lihtsalt käsi, et innustada inimesi edasi minema.
"Here Is Love Vast as the Ocean", mis muutus selle ärkamise suureks armastuslauluks, oli originaalis Walesi keeles ning kui see on ka kaotanud tõlkes oma poeetilist väge, räägib see meile veel tänagi sügavast, ülesõhutavast ärkamise ülistusest.
Griffiths ja teised vanemad ei püüa säilitada vana, vaid lihtsalt torgivad edasi tuld.
"Inimesed ütlevad, et välk ei löö kaks korda samasse puusse," ütleb Griffiths ja lisab: "Kuid mina ütlen teile, et mina tean, kes üleüldse alguses selle välgu lõi."
Tõlgitud ajakirja "Charisma" jaanuarikuu numbrist 2004.
Soovita sõbrale
Prindi artikkel
