Harta Kogudus Usumaailm  Harta pood                       

 

Iisrael
Maailm
Huvitavad inimesed
Taevamuusika
Taevamanna
Õpituba
Arhiiv
Kontakt
Koju
In English

Õpitoas täna:
Rick Joyner - Kõrgeim kutsumine





KOJU » ARHIIV » Märts 2005



Jeruusalemm – juutide ja muhameedlaste nõuded Pühale linnale
04.03.05   Rabi Ken Spiro

Iisraeli juudid on praegu suletud konflikti sisse oma Palestiina araablastest naabritega. Samal ajal kui meedia pommitab meid katkematute uudistega sellest, mis toimub läänekaldal ja Gaza piirkonnas, pole mingit kahtlust, et konflikti epitsenter asub Jeruusalemmas ning täpsemalt öeldes Templimäel vanalinnas.

Yasser Arafat kordas enne oma surma pidevalt seda, et täielikku rahu ei tule enne, kui Jeruusalemmast saab Palestiina pealinn ning muhameedlased saavad enda kätte ülemvõimu Templimäel.

Iisraeli juhid aga omalt poolt ütlevad, et Jeruusalemm jääb Iisraeli ülemvõimu alla, pakkudes samal ajal teatud autonoomiat Templimäel ning Palestiina võimudele araablaste linnaosade kontrollimist Jeruusalemmas.
Millised on siis mõlema osapoole religioossed nõudmised? Kas ühe poole nõuded Jeruusalemmale on tugevamad, või on see ikka ja jälle tugevama õigus?

Antud artikli eesmärgiks ei ole veenda kedagi või tõestada kummagi poole nõudmisi Jeruusalemmale, vaid lihtsalt aidata ära puhuda teatud suitsu, mis on selle konflikti kohale tekkinud ning aidata lugejal paremini aru saada, kuidas on Püha linnaga seotud nii juudid kui muhameedlased.

Juutide vaimne side Jeruusalemmaga

Selleks et aru saada juutide sidemetest Jeruusalemmaga, peaksime kõigepealt vaatama juudi Piiblisse. Juudi vaatenurgast on Moria mägi erilise pühaduse koht. Tänapäeval tuntakse seda Templimäe nime all. See piirkond asub muhameedlaste pühakoja, Kaljumoðee platvormi all.
Juudi Piiblis on Jeruusalemmal mitu nime: Salem (Shalem), Moria, Jebuse (Yevuse), Jeruusalemm (Yerushalayim) ning Siion (Tziyon). Linna on kõige enam nimetatud sõnaga Yerushalayim. See esineb juudi Piiblis 349 korda, samal ajal kui Tziyon esineb lisaks veel 108 korral.

Kõige esimesena mainitakse seda 1. Moosese raamatus 4:18, kui Aabraham suhtleb Melkisedekiga, Saalemi kuningaga. Juudi traditsiooni kohaselt toimub Iisaki kinnisidumine (1 Mo 22:1-19) ka Moria maal, mida tuntakse tänapäeval Templimäe nime all. Aabraham valis selle koha spetsiaalselt seepärast, et ta tundis, kuidas Jumala ligiolu on tugevalt selle kohaga seotud.
Hilisemad patriarhide lood Moosese raamatutes on samuti selle kohaga seotud:

  • Kui Iisak läheb väljale palvetama, enne Rebekaga kohtumist (1 Mo 24:63-67), siis ta seisab Moria mäel.

  • Jaakobi unenägu, kus ta näeb redelit üles taevasse minevat ja mille peal käivad üles-alla inglid (1 Mo 28:10-22), toimus selles kohas.

    Me näeme siit, et tuhandeid aastaid on juudid alati seostanud Moria mäge selle kohaga, kus Jumala ligiolu võib tunda intensiivsemalt, kui kuskil muus kohas maa peal. Sellepärast on juutide jaoks Templimägi ainus püham paik.
    See side on tänapäevani vägagi elujõuline ning toimiv kaasaegsetes traditsioonides:

  • Kui religioossed juudid palvetavad kolm korda päevas, siis nad alati pööravad end Jeruusalemma poole. (Kui keegi palvetab Jeruusalemmas, siis ta pöörab näoga Templimäe poole.) Jeruusalemma mainitakse lugematutel kordadel juudi rituaalsetes palvetes ning söögipalvetes.

  • Paasapühad lõpetatakse sõnadega: "Järgmisel aastal Jeruusalemmas." Samade sõnadega lõpetatakse kõige püham päev juutide aastas – Jom Kippur.

  • Juudi rahvuslik leinapäev, Tisha B'Av, tähistab esimese ja teise templi hävitamist.

  • Juudi laulatustseremoonial lõhub peigmees leina märgiks klaasi, et meenutada kahe püha templi hävitamist, mis seisid Moria mäel. Klaasi lõhkumisega kaasneb 137. Laulu tsiteerimine:
    „Kui ma sind unustan, Jeruusalemm, siis ununegu mu parem käsi! Jäägu mu keel kinni mu suulae külge, kui ma sinule ei mõtleks, kui ma ei paneks Jeruusalemma oma ülemaks rõõmuks!"

  • Religioossed juudid hoiavad väikest osa oma kodu seinast krohvimata ja värvita, et see oleks templi hävitamise leina märgiks.

    Juutide ajalooline side Jeruusalemmaga

    Jeruusalemma varasem ajalugu on samuti Piiblis kindlalt juurdunud. Lisaks juba mainitud sündmustele räägitakse nt Joosua raamatus (ptk 10), kuidas Adonisedek, Jeruusalemma kuningas plaanib minna sõtta juutide vastu.

    Umbes 400-aastase perioodi jooksul, alates sellest, mil juudi rahvas sisenes oma maale ning läbi kohtumõistjate perioodi, on Jeruusalemm olnud mittejuudi linn. Selline seis oli kuni kuningas Taaveti valitsemisajani (ca 1000 a eKr) – Jeruusalemma valitsesid kaananlased (2 Sm 5).

    Taavet tegi Jeruusalemmast juudi rahva poliitilise/vaimse pealinna. (Arheoloogid on arvamusel, et algne Kaanani linn ning Taaveti linn asusid seal, kus praegu asetseb araabia küla Silvan, paar meetrit lõunasse vanalinna uuema aja müüridest.)

    Taavet ostis Moria mäetipu (2 Sm 24:18-25), et püstitada sinna hiljem tempel ning kogus kokku vajalikud ehitusmaterjalid. Kuningate raamatus kirjeldatakse (1 Kn 6-8) suure täpsusega seda, kuidas Taaveti poeg kuningas Saalomon ehitas ja pühitses templi: "Ja neljasaja kaheksakümnendal aastal pärast Iisraeli laste Egiptusemaalt tulekut, Saalomoni neljandal valitsuseaastal Iisraeli üle, siivikuus, see on teises kuus, hakkas ta Jehoovale koda ehitama." (1 Kn 6:1).

    Saalomoni templit tuntakse ka kui esimest Beit HaMikdash'i (Esimene tempel). Kuigi arheoloogid on nõus väitega, et see tempel seisis Moria mäel – ilmselt selles kohas, kus praegu asetseb Kaljumoðee – on selle täpne asukoht siiski teadmata.

    Nelisada kümme aastat pärast templi ehitamist hävitasid babüloonlased oma vallutuskäigul Jeruusalemma täielikult, nii et alles ei jäänud jälgegi.

    Pärast paabeli hävitustööd aeti enamik Iisraeli juute maalt välja eksiili. Selle vägivaldse maalt väljaajamise kohta on märge kuulsas Laulus 137: "Paabeli jõgede kaldail, seal me istusime ja ka nutsime, kui mõtlesime Siionile."

    Viiskümmend aastat hiljem, pärast seda kui Pärsia vallutas Paabeli, lubati juutidel tagasi tulla Jeruusalemma. Serubbaabeli ja Nehemja juhtimisel ehitasid juudid uuesti üles templi ja linnamüürid (Nehemja 4-6).

    Esimese ja teise templi perioodil oli tempel juutide elus peamises fookuses nii Iisraelis kui ka diasporaas. Selle ülalhoidmist toetasid kõik juudid laias maailmas. Preestrid ja leviidid teenisid templis ning kolm korda aastas – paasapüha, sukkoti ja ðavuoti ajal – kästi kõikidel juutidel tulla Jeruusalemma templit külastama.

    Uuesti ehitatud templit tuntakse Teise templi nime all (Bayit Sheni). See seisis 420 aastat samal kohal, kus seisis Esimene tempel, Moria mäel. Teist templit parandati paar korda, kuid oma hiilgeaeg oli tal kuningas Heroodes Suure valitsemisajal (37-4 eKr). Kuulus juudi ajaloolane Josephus, kes elas Teise templi perioodil, annab detailse kirjelduse Heroodese ehitusest ning templi seisukorrast (vt "Antiquities" ptk 15 ja "Jewish Wars" ptk 5).

    Teise templi periood lõppes siis, kui Rooma hävitas Jeruusalemma 70 m.a. Võimalik on see, et juudid püüdsid templit hiljem uuesti üles ehitada, kuid neil pole see kunagi õnnestunud. Juba üle 600 aasta on Templimäel järgi vaid varemed. Alles on ainult massiivsed müürid, mis ümbritsevad Moria mäge. Need ehitas Heroodes, et kindlustada seda platvormi, kus tempel asus.

    Juutide side Jeruusalemmaga tänapäeval

    Kuigi tempel pole püsti olnud umbes 2000 aastat, on Jeruusalemm ikka edasi juudi maailma fookuses. Tempel võib-olla küll ei seisa seal, kuid juudid usuvad, et selle paiga loomuomane pühadus on seal alati kohal. Juudi traditsioonis usutakse, et lõpuaegadel, messiaanlikul perioodil ehitatakse tempel lõplikult valmis Moria mäele.

    Tihti on vääralt väidetud, et juutide jaoks on läänemüür kõige püham. See väide on ebaõige. Juutide jaoks on kõige püham koht Moria mägi ise, mis asub müüri taga. Läänemüür on ainult väike osa Heroodese massiivsest müürist ning omab tähtsust ainult selles osas, et see on seotud Templimäega.

    Miks siis juudid müüri ääres palvetavad? Pärast templi hävitamist seadustasid targad, et selle koha pühaduse tõttu ei peaks juudid (ega mittejuudid) minema tegelikult Templimäele. Seetõttu sai läänemüürist palvepaik juutidele, kes soovisid võimalikult lähedal olla oma kõige pühamale paigale, Templimäele. See sai endale hüüdnime „nutumüür“, kuna juudid poetasid palju pisaraid selle üle, et nad olid kaotanud Püha templi.

    Muhameedlaste vaimne side Jeruusalemmaga

    Islami side Jeruusalemmaga sai ajaloos alguse palju hiljem. 7. sajandil m.a islami keskne isik, Muhamed, sündis ja kasvas kohas, mida tänapäeval tuntakse Saudi Araabiana ning ta rajas islami 7. sajandi alguses. (Muhameedlaste kalendri esimene aasta ehk Hajira vastab aastale 662 m.a kristlikus ajaarvamises)

    Õpetlased nõustuvad selles, et Muhamedi mõjutas judaism (ning kristlus). See mõju oli nii oluline, et Muhamed plaanis algselt valida palvetamise (Qibla) suunaks Jeruusalemma. Hiljem muutis Muhamed palvetamise ümber Meka suunas Saudi Araabias - koht, mis muudeti paganlike palverännakute paigast igavese linna paigaks ning muhameedlaste religiooni keskuseks. (Muhameedlased märkisid Meka ära ka kohana, kus Aabraham peaaegu ohverdas Iisaki venna Ismaeli.)

    Pärast seda, kui islam oli rajatud ning islami armeed olid saavutanud võidu oma paganlike vastaste üle, suri Muhamed. Kuigi Muhamed ise ei jõudnud oma vallutava armeega kunagi Jeruusalemma, vallutas kaliif Omar Jeruusalemma Bütsantsi käest 683. aastal. Kui Omar külastas esimest korda Templimäe varemeid, siis ta sihilikult palvetas templist lõuna poole, kus asus Meka, et keegi ei arvaks, et ta palvetab juutidega samas suunas.

    Islami püha raamat on Koraan, mis vastavalt muhameedlaste traditsioonile koosneb Muhamedi õpetustest. Erinevalt juudi Piiblist, kus on Jeruusalemma mainitud sadu kordi, ei esine sõna 'Jeruusalemm' üldse Koraanis. Mis siis on islami vaimne side selle kohaga? Sellele vastamiseks me peame vaatama rohkem varajast islami ajalugu.

    Muhameedlaste ajalooline side Jeruusalemmaga

    Selleks ajaks kui Omar oli jõudnud Jeruusalemma 638. aastal, palvetati islami traditsioonilist palvet Meka suunas. Kaks püha linna olid selleks ajaks juba kindlalt rajatud - Meka ja Mediina. Islamil, nagu kristluselgi on mitmed vaimsed juured judaismis ning tundes ära selle juudi ühenduse Templimäega, nimetati varajases islamis Templimäge järgmiselt - Bayt al-Maqewdis – sõnasõnalt on see ’püha tempel’. Tänapäevane nimi al-Quds põhineb heebrea sõnal, mis tähendab 'püha'.

    Muhameedlased on kasutanud ka terminit Sahyun või Sihyun, mis on araabiakeelne vorm Siionist.
    Ajaloolased on välja pakkunud mitmeid põhjusi, miks muhameedlaste pühapaiku ehitati Templimäele. Omaijaadide islami dünastia rajamine 658. aastal sattus islamimaailma ebastabiilsuse perioodile, mida iseloomustasid võimuvõitlused ning tapmised. Üks viiest sambast (käsust) islamis on Hajj – palverännak pühasse islami linna, Mekasse. 7. sajandi lõpul kaotas Omaijaadide kalifaat, mis asus Damaskuses, kontrolli Meka üle. Kuna Meka tähtsust tuli vähendada ning luua alternatiivne püha paik muhameedlastele, mis oleks Damaskusele lähemal, siis see võis Omaijaadide kaliifi Abd al-Maliki 688. aastal lükata selleni, et ta hakkas ehitama Kaljumoðeed endise juudi templi asemele.

    Veel üks põhjus, mille ajaloolased välja toovad, et seletada muhameedlaste kohalolekut Jeruusalemmas, on see, et kaliif soovis võistelda muljetavaldava Püha haua kirikuga Jeesuse matmispaigas Jeruusalemmas. Huvitav on märkida, et tänapäeva Kaljumoðee praegused mõõtmed on identsed Püha haua kirikuga, millel on kuppelkatus.
    Enne mainiti, et Jeruusalemma ei nimetata kordagi Koraanis. Kuidas on siis islam selle paigaga seotud?

    Vastuse leiame Koraani 17. suurast (peatükist). Selles peatükis on kirjas lugu Muhamedi unenäost. Selles ta ratsutab kesköösel (al-Isra) oma lendava hobusega (al-Buraq), kellel oli naise nägu, hobuse keha ja paabulinnu saba. Koraani 17. suuras on seda kirjeldatud järgmiselt:
    "Au olgu Temale, kes kandis Tema sulast öösel Pühast Moðeest (Mekas) edasisse moðeesse (al-masjid al-Aqsa), mille piirkonda me oleme õnnistanud."

    Kus täpselt see al-Aqsa (edasine moðee) täpselt paikneb Muhamedi unenäos, seda pole kunagi mainitud. Esimesed muhameedlased mõistsid al-Aqsa paika metafooriliselt või kui teatud kohta taevas.

    7. sajandi lõpul kuulutasid Omaijaadid, et tegelik al-Aqsa piirkond on Templimägi. Hiljem al-Aqsa piirkonda kitsendati moðee alaga Templimäe lõunaosas (praeguse Al Aqsa moðee koht). Algse moðee - ilmselt asus see paigas, kus Omar esimest korda palvetas Jeruusalemma tulles 638. aastal - ehitas Omaijaadide kaliif al-Walid 8. sajandi alguses. Selle hävitasid paar korda maavärinad, aga hiljem ehitati moðee uuesti üles.

    Koraanis kirjas olev jutustus kirjeldab, kuidas Muhamed al-Aqsa'sse jõudes tõuseb taevasse (al-Mi'raj – 'ülestõusmine') ning teda saadab ingel Gibril (Gabriel). Ta rändas taevas ringi ning kõneles Allahi ja teiste prohvetitega. Omaijaadid Jeruusalemmas kuulutasid, et Muhamedi taevassemineku tegelik paik oli Moria mäetipu väljaulatuval aluskaljul. Seega ehitati kaliif Abd-al-Maliki imeilus Kaljumoðee sellepärast, et püstitada mälestusmärk sellele tähtsale sündmusele.

    638. aastast kuni 1917. aastani (välja arvatud 1099-1187 kestnud ristisõdijate okupatsioon) kontrollisid Jeruusalemma mitmed islami dünastiad – Süüriast, Egiptusest ja Türgist. Sellel ajal kui Jeruusalemm jäi palverännakute linnaks, ei üritanud ükski nendest islami dünastiatest Jeruusalemmast omale pealinna teha.

    Ainukesed inimesed viimase 3000 aasta jooksul, kelle jaoks Jeruusalemm oli pealinn, olid ristisõdijad, kes asutasid Jeruusalemma kuningriigi aastatel 1099-1187.

    1300-aastasel perioodil on Jeruusalemm enamjaolt jäänud mahajäetud kolkaks, linnaks, millest on islami väed üle sõitnud, hoolimata selle linna staatusest kui islami kolmas püha linn. Erandlik olukord oli Omaijaadide perioodil (7.-8. saj) ning Mamluki periood (13. saj keskelt 16. sajandini), kui peamiste islami ehitiste kallal tehti linnas tööd.

    Tänapäev Jeruusalemmas

    1918 kuni 1948 oli Iisrael Briti võimu all. Britid vallutasid Iisraeli Türgi Ottomani käest Esimeses maailmasõjas. Iisraeli riik rajati 1948. aastal, kui pool Jeruusalemmast – kaasaarvatud terve vanalinn ning Templimägi – oli Jordaania kuningriigi kontrolli all.

    Kuuepäevases sõjas 1967. aastal vallutas Iisrael vanalinna ning esimest korda viimase 2000 aasta jooksul saavutasid juudid uuesti kontrolli Templimäe üle.

    Ametisseastunud PVO (Palestiina vabastusorganisatsioon) valitsus 1964. aastal ei maini Jeruusalemma. Aga pärast seda, kui linn sattus uuesti juudi võimude kätte, hakkas PVO valitsus 1968. a Jeruusalemma nime esile tooma.
    Oleks võinud ju arvata, et iisraellased saadavad kohe muhameedlased sealt välja ning taastavad valitsemise ainsa püha juudi paiga üle. Aga toimus hoopis pretsedenditu tolerantsi akt ning Iisrael andis kontrolli selle paiga üle Wakf'ile, Muhameedlaste religioossele fondile.

    Tänapäeval, kuigi Iisrael tehniliselt väidab, et piirkond on suveräänne, on tegelik seis selline, et 1967. aastast alates omavad muhameedlased kontrolli selle paiga üle, kuni selleni et juutidel on keelatud Templimäel palvetada (kuid Templimäge on lubatud külastada).

    Kokkuvõte

    Heebrea keeles Jeruusalemm sisaldab sõna 'rahu' (shalom). Jeruusalemma nimetatakse tihti rahulinnaks. Irooniline on see, et see linn istub täpselt Araabia-Iisraeli konflikti keskmes.

    Selle probleemide komplekti likvideerimiseks pole olemas mingeid lihtsaid lahendusi, eriti siis, kui religioossed uskumused ning rahvuslik identiteet mängus on. Aga ainult objektiivselt vaadates nendele keerulistele sidemetele, mis ümbritsevad Jeruusalemma linna, võime loota, et õige ning püsiv lahendus kunagi ikka saabub.

    Materjal on tõlgitud leheküljelt http://www.aish.com/




  •  Lisa kommentaar | Loe kommentaare (4)

    Sinu nimi *
    Sinu e-mail
    Kommentaar *
    Mitu ä tähte on sõnas jäääär? * See rumal küsimus hoiab robotid sellest foorumist eemal. Palun kirjuta oma vastus siia:

      Tutvu reeglitega



    Soovita sõbraleSoovita sõbrale

    Prindi artikel Prindi artikkel

    Loe kommentaare (4)



    Charismata Ministries
    COPYRIGHT 2006 ©
    Informatsiooni sellel leheküljel tohib kasutada ainult isiklikuks tarbeks.
    Kõik muu kasutus/paljundamine võib toimuda ainult "Usumaailma" kirjalikul loal.