Harta Kogudus Usumaailm  Harta pood                       

 

Iisrael
Maailm
Huvitavad inimesed
Taevamuusika
Taevamanna
Õpituba
Arhiiv
Kontakt
Koju
In English

Õpitoas täna:
Rick Joyner - Kõrgeim kutsumine





KOJU » ARHIIV » Usumaailma artiklid aastatest 1995-1996



Aeg on tõmmata joon
01.01.96   Billye Brim

1993. aasta jaanuaris toimunud Kenneth Copeland Ministries iga-aastasel jumalasulaste konverentsil kuulsin ma Jumala Vaimu rääkimas meile värskel ja uuel moel millestki sellisest, mida olen igatsenud kuulda mitmeid aastaid - Jumala au ilmnemisest Tema Koguduses.

Vend Copeland jutlustas sellel aulisel teemal ühe prohvetlikult võitud sõnumi. Siis astusid lavale mitmed tuntud lauljad ja hakkasid laulma Isanda tagasitulekust, taevast, aust ... ja kogu ruum täitus Tema ligioluga ... Happy ja Jeannie Caldwell pidid järgmistena laulma, kuid Happy ütles: "Ma pean kuuletuma Jumalale ..." Seejärel hakkas ta prohveteerima aust ... Jerry Savelle ja teised prohveteerisid aust ... ja siis ka mina.

See, mis tuli üle mu huulte, kõlas nii: "Kümme aastat tagasi ja rohkemgi olime vastu võtmas suurt Jumala au Koguduses. Saatan, kartes Jumala au, üritas seda peatada, meelitades Koguduse suurde pattu." (Patt ei saa Jumala au ligiolus olla. Ma nägin, et suurim patt oli see, et me ei olnud käinud armastuses.) Jumal hoidis veel natuke aega tagasi oma au ilmnemist suuremal määral Koguduses.
Nii ootasin ma seda au. Ja ma olen näinud Jumala ilmnenud ligiolu ja sellega kaasnevat rõõmu eriti meie suurtel koosolekutel samm-sammult aina kasvamas. Kiidetud olgu Tema õnnistatud nimi igavesti!

Kuid samal ajal kui ma nägin au kasvamist, nägin ma ka midagi muud. Ma nägin ja isegi kogesin, kuidas kasvasid pühade vastu suunatud saatanlikud rünnakud. Mõned neist olid näiliselt seletamatud: kallid elud läksid maisele sfäärile kaduma, kui ei tea kust välja ilmunud purjus autojuhid põrkasid kokku sõidukitega, kus olid Jumala ustavad sulased. Purunesid kodud, kui inimesed, kellest me arvasime, et nad on pühendunud Isanda teenimisele, andsid oma elus maad patule ja selle tagajärgedele. Vendade vahele kerkisid tülid.

Ma otsisin selles asjas Isandalt selgust.

Ta vastas mulle küsimusega: "Sa jutlustad lõpuaegadest ja selle aja märkidest, on nii?"

"Jah."

"Mis ma ütlesin sulle, mida hakkab kurat lõpuaegadel tegema?"
Teadsin, kust vaadata. Ilmutuse 12:12: "... kurat on tulnud maha teie juurde ja tal on suur viha, sest ta teab, et tal on pisut aega!"
[Saatan tunneb aegu. Kui Jeesus oli maa peal, küsisid deemonid Temalt: "Oled sa siia tulnud meid enneaegu vaevama?" (Matteuse 8:29) See sõna "aeg" Ilmutuse raamatus 12:12 tähendab kreeka keeles teatud kindlat, seatud aega. Mõistad, kui Jumal lõpetas oma kuuepäevase töönädala, nagu see 1. Moosese raamatus kirjas on, andis Ta meelevalla maal Aadamale. Mõned Piibli õpetlased usuvad, et Aadamale anti loomisajale vastav kuuepäevane aeg maa peal töötamiseks. Kuid Aadam andis oma meelevalla Saatanale. Aadama rendileping oli tehtud teatud ajaperioodi peale. Kui Aadama aeg lõppeb - kui määratud aeg kätte jõuab - pannakse Saatan sügavikku luku taha.]

Siis ma mõistsin. Siin on tegemist ajaga.

Seejärel kuulsin ma: "Mine üks salm tagasi."

Ma läksin ühe salmi võrra tagasi. Ilmutuse 12:11: "Ja nemad on tema võitnud Talle vere tõttu ja oma tunnistuse sõna tõttu ..."
Veri! Jeesuse veri! Rutakalt tulid Püha Vaimu juhitud mõtted Jeesuse vere ja selle kohta, kuidas Jeesuse veri on selle ajastu viimasel tunnil meie peamiseks relvaks.

Mulle meenus, kuidas ma 60ndate lõpuaastatel noore baptisti abikaasa ja emana, kes äsja oli saanud ristitud Püha Vaimuga koos keeltega rääkimise tunnusega, sattusin vaimustusse, kuuldes üht suurt Jumalameest meid õpetamas ütlema: "Jeesuse nimel palun ma Jeesuse vere varju. Mulle meenus, kuidas me kasutasime Jeesuse vere tunnistust, et edukalt neli last ilma tragöödiata üles kasvatada.
Siis juhiti mind samm-sammult mõtisklema selle üle, mida Isand ilmutas selle prohvetliku sajandi alguspäevadel nelipühi pühadele Jeesuse vere väest ja selle praktilisest kasutamisest.

VERE JOON

Loomulikult juhiti mind uurima Jeesuse vere kohta seda, mis on ilmutatud kirjutatud Jumala Sõnas.
Mu usk Tema plaani inimese täielikuks lunastamiseks vaenlase võimusest leidis Jumala püha Sõna lehekülgedelt kinnitust. Ja ma mõistsin vere joone kõikehõlmavat väge, mis kulges läbi igaviku.

Jumal lõi inimese endaga koos töötama - et inimesel oleks meelevald Tema kätetööde üle. Jumal tahtis sellele prominentsele kohale oma igaveses plaanis tahtega olendit - mitte marionetti ega ka peenelt välja arendatud robotit mitte. Inimene ülistaks ja teeniks sellepärast Jumalat, et ta tahab seda teha.
Jumal teadis, et Saatan tuleb inimese tahet läbi katsuma. Ja Ta teadis, et inimene langeb. Nii lõi Jumal olendi, kellel oli veri. Kusjuures olendi veres oli selle olendi elu.

Ei, Jumal ei pidanud looma olendit, kellel on veri. Inglitel ei ole verd. Lutsiferil ei olnud verd. Nii palju kui me teame, ei ole mitte ühelgi Jumala loodud elaval olendil verd peale nende, kes on kas siis Aadama-taolised või tema alluvuses. Jumal pani inimesele isegi Aadam nimeks, viidates sellega heebrea keeles verele (dam) ja maale (adaman). Elu pandi maistesse anumatesse, et seda võiks valada elu elu eest.

Jeesuse veri ei olnud mingi inimese langemise tagajärjel tekkinud mõte. Jumal ei ole see, kes Saatanale järele püüab jõuda. Kui see nii oleks, siis juhiks Saatan Jumalat.
Juba enne Aadama loomist otsustati Taeva nõupidamisruumis, et Lunastaja valab oma eluvere patuse inimese eest. Siin ohverdas Kristus enne maailma rajamist iseenese vere igavese Vaimu läbi veatuna Jumalale, et puhastada inimene teenima elavat Jumalat (He. 9:14).
Vere joonel on taevane otspunkt, kust sai enne maailma rajamist alguse ta lunastav voolus. "... Tall, kes maailma algusest on tapetud." (Ilm. 13:8, KJV)

... teades, et teid ei ole kaduvaga, hõbeda või kullaga lunastatud ...vaid Kristuse kui veatuma ja laitmatu talle kalli verega, kes küll oli ette määratud enne maailma rajamist, aga aegade lõpul on saanud ilmsiks teie pärast (1.Pe. 1:18-20).

Vere joon algab taevas, tuleb tiireldes alla maa peale võrdpiltide ja varikujude näol, saab ilmsiks ja leiab oma lõpliku teostuse Jeesuses Kristuses ja pöördub tagasi taevasesse Jumala ausse, kus ta Isa ligiolus kõneleb halastusest meie vastu.


Pärast seda, kui inimene langes aust, valas Jumal ise esimest korda võrdpildina verd, kui Ta inimese katmiseks loomanahkadest riided tegi. Jumal näitas inimesele, et seni kuni ta taas saab riietatud auga, katab teda veri. Nii alustas Ta Vana Testamendi pikkust demonstratsiooni elu valamisest elu eest loomade vere valamise läbi. "Sest liha hing ("elu" - KJV) on veres, ja selle ma olen teile andnud altari jaoks lepituse toimetamiseks teie hingede eest; sest veri lepitab temas oleva hinge tõttu." (3.Mo. 17:11)

Piibli ilmutus vere kohast Jumala lunastusplaanis on sõnadega kirjeldamatult auline ja põnev. Selle kõige läbi valmistas Jumal inimest ette nägema kui ütlemata kallis on Jeesuse Kristuse - veatu ja patuta Jumala Poja veri. Ta valmistas inimese ette selleks ajastuks, mil puhastamine, mida ei saanud täielikult korraldada sikkude ja härgade verega, lõplikult teostatakse Jumala enda eluga inimeses, mis valatakse välja kogu maailma pattude eest.

ÖÖ, MIL SURM MÖÖDA LÄKS

Ühe kõige valgustavama Vana Testamendi tõenduse vere joone väest andis Jumal meile sel ööl, kui Ta vabastas Iisraeli Egiptuse orjapõlvest.
Mooses oli andnud vaaraole käsu lasta Jumala lastel minna. Vaarao keeldus üheksa korda ja iga kord kui ta seda tegi, kannatas Egiptus nuhtluse all.

Lõpuks saatis Jumal Moosese vaaraod hoiatama, et kui ta taas ei lase iisraellastel Egiptusest lahkuda, peab tema rahvas kannatama veel suurema kohtumõistmise all, kui ükski neist, mida nad juba näinud olid - see nuhtlus võtaks elu iga perekonna esmasündinult ja ka kõikide loomade esmasündinuilt.
Kuid vaarao ütles siiski ei.

Ning viimane nuhtlus - võib-olla kuidagi seotud vaarao käsuga surmata kõik Iisraeli poeglapsed kui Mooses sündis - tabaski neid. Vaarao ja Egiptus said näha õuduste ööd.

Tähtis on mõista, et see surmaöö oli kohtumõistmine. Inimkond oli pattu teinud. Patu palk on surm. Jumala käsi oli inimesele patu eest määratud kohtumõistmist tagasi hoidnud. Sel ööl lubas või lasi Jumal hävitajal täide viia karistuse patu eest.

Egiptus oli kohe kindlasti Jumala vastu pattu teinud. Aga probleem oli selles, et patu palk oleks seaduslikult pidanud tabama ka Iisraeli lapsi. Nad ei olnud patuta. Aga Jumalal oli plaan, mis pidi neid kaitsma isegi siis, kui kõikjal nende ümber on kohtumõistmine ja surm. Ta avaldab selle plaani 2.Moosese raamatu 12. peatükis:


Ja Jehoova rääkis Moosese ja Aaroniga Egiptusemaal, üteldes: "... Rääkige kogu Iisraeli kogudusega ja ütelge: Selle kuu kümnendal päeval iga perevanem võtku tall, igale perele tall ... Tall olgu teil veatu, isane, üheaastane; võtke see lammastest või kitsedest. Säilitage see enestele kuni selle kuu neljateistkümnenda päevani; siis kogu Iisraeli kogunenud kogudus tapku see õhtul. Ja nad võtku verd ning võidku ukse mõlemaid piitjalgu ja pealispuud kodades, kus nad seda söövad ... Siis käin mina selsamal ööl Egiptusemaa läbi ja löön maha kõik esmasündinud Egiptusemaal, niihästi inimesed kui lojused, ja ma
mõistan kohut kõigi Egiptuse jumalate üle, mina, Jehoova! Aga veri olgu teil
tundemärgiks kodadel, kus te asute; kui ma näen verd, siis ma ruttan teist mööda ja nuhtlus ei saa teile hukatuseks, kui ma löön Egiptusemaad."
(Salmid 1,3,5-7,12-13)

Jumal seadis sisse paasapüha. Iisraeli lastele määratud kohtumõistmine läks neist mööda vere koha tõttu Jumala suures lunastusplaanis. See imeline sündmus näitab meile, et Jeesuse Kristuse veri seisab Jumala lepingurahva ja kogu vaenlase väe vahel, mis on valmis täide viima karistust patu eest.

Ja võtke iisopikimbuke, kastke kausis olevasse verre ja määrige ukse pealispuud ning mõlemaid piitjalgu kausis oleva verega. Ja ükski teist ärgu väljugu hommikuni oma koja uksest, sest Jehoova läheb egiptlasi nuhtlema. Aga kui ta näeb verd ukse pealispuul ja mõlemail piitjalgadel, siis Jehoova ruttab sellest uksest mööda ega lase hävitajat tulla teie kodadesse nuhtlema. (2.Mo. 12:22-23)

Mõtle selle peale! Väikese talle veri seisis Iisraeli laste ja hävitaja vahel.
Kas sa ei tea, et hävitaja oleks meelsasti tapnud Jumala valitud! Aga ta ei saanud puudutada isegi nende loomi mitte. Ta hoiti eemale lihtsalt talle verega.

Kuidas võis ühe looma verel olla nii palju väge? See oli võrdpilt Jeesuse verest. Mooses ja Iisraeli lapsed sisenesid Talle vere joone ringi, kes maailma algusest on tapetud, ja tõmbasid selle kaitse enese ümber.

Uus Testament ütleb meile, et nad tegid seda usu läbi. "Usu läbi ta [Mooses] pidas paasapüha ja vere piserdust, et esmasündinute surmaja ei puudutaks neid." (He. 11:28)
Isa, ema ja lapse meelerahuks oli vaja vaid kasutada verd ja jääda selle kaitse alla.
Ei oleks piisanud sellest, kui Iisraeli lapsed oleksid selle esimese paasapüha ajal lihtsalt kuulnud Jumala plaanist. Ei oleks piisanud sellest, kui nad oleks ainult uskunud, et talle veri võib neid kaitsta või kui nad oleksid lihtsalt hinnanud selle väärtust. Et verest kasu saada, pidid nad seda kasutama!

Sama kehtib ka tänapäeval. Ei piisa sellest, kui me ainult teame või hindame Jeesuse vere väärtust. Kasu on vaid Tema vere isiklikust kasutamisest.
Kuidas sa seda kasutad? Usu läbi! Niimoodi võtad sa ju kõike Jumalalt vastu.
Usk on kahes kohas: sinu südames ja sinu suus. (Ro. 10:9- 10)
Et uuesti sündida, uskusid sa oma südames, et Jeesus suri sinu eest - valas oma vere - ja Jumal äratas Tema surnuist üles. Siis tunnistasid sa oma suuga, et Ta on sinu Isand.

Nüüd võid sa tõmmata vere joone enda ja kogu vaenlase väe vahele iga päev oma elus. Sa võid ümbritseda vere joonega kõik, mida pääste pakub. Sa teed seda usu läbi. Kuna sa usud seda oma südames, siis ütled sa seda oma suuga.

Kui siku või talle veri kaitses Iisraeli lapsi ja nende loomi surma väe eest, siis kui palju enam kaitseb meid ja meie perekondi ja meie vara Jeesuse ilmutatud veri isegi keset neid viimaseid päevi. Ka meie võime kasutada verd, määrides seda usus oma elu uksepiitadele.

Nii hommikul kui õhtul ütlen ma oma suuga: "Jeesuse nimel panen ma Jeesuse vere enda ja kõige vaenlase väe vahele. Ma tõmban vere joone. Jeesuse nimel ümbritsen ma kogu oma perekonna (ja ma nimetan kõigi nimed) Jeesuse vere kaitsva väega."
Jeesuse veres on midagi, mis kuradit hirmutab. Ta ei taha, et sa sellest laulad, ta ei taha, et sa sellest räägid ja kohe kindlasti ei taha ta, et sa seda praktiliselt nende elus kasutad.

Ajakirjast "Believer's Voice of Victory" (July 1994) tõlkinud Riina Karik.




Soovita sõbraleSoovita sõbrale

Prindi artikel Prindi artikkel




Charismata Ministries
COPYRIGHT 2006 ©
Informatsiooni sellel leheküljel tohib kasutada ainult isiklikuks tarbeks.
Kõik muu kasutus/paljundamine võib toimuda ainult "Usumaailma" kirjalikul loal.