David oli piisavalt lootusetus olukorras, et Torontosse tulla. Oma pastoraadist Iisraelis oli ta kuulnud ebaharilikest koosolekutest, mis meil Airport Vineyard'is alates 1994. aasta jaanuarist kuus päeva nädalas toimunud olid - koosolekud, kus Jumal kuuldavasti taaselustas vaime ning puudutas unikaalsel, imelisel viisil elusid.
Juba olid tuhanded üle maailma seda tähelepanuväärset Jumala liikumist enda jaoks kogema tulnud.
Ta ei olnud kindel, mida neist teadetest arvata. Aga pärast viit aastat kuningas Taaveti maal pastoriks olemist, oli ta võitlusest tüdinud ja julguse täiesti kaotanud. Nii pakkis ta oma skeptitsismi koos kottidega kokku ja lendas 14 tundi üle maa ja mere, lootes puudutust Jumalalt. Tal ei olnud veel aimugi, mida ta võib leida, kui ta meie kogudusse jõudis.
Kaks päeva hiljem toimunud koosoleku ajal intervjueerisin ma teda laval. "Ma olen peaaegu kuus aastat pastoriks olnud," rääkis ta rahvahulgale, "see on nii raske olnud, eriti seal, kus ma Iisraelis elan. Seal on tohutu vastuseis ja vaimne võitlus. Ma olin kurnatud ja väsinud. Siia tulin ma lootusetuna. Ma ei suutnud enam edasi minna."
David värises ja tema põlved nõtkusid, kui ta kirjeldas kogemust, mille ta oli saanud meie kogudusse jõudmisel. "Mul oli tunne, nagu hoiaks Isa mind kätel, mängiks minuga, hüpitaks mind oma põlvedel ... lihtsalt armastuse lained," ütles ta, vaikselt nuttes. "Ta räägib mulle, et armastab mind ja hoolib minust."
Armastus on see, mida me vajame
Sel õhtul Torontos kohtus David armastuse Jumalaga isiklikult. See oli täpselt see, mida ta vajas.
Armastus on see, mida me kõik vajame, kas pole? Isegi Jumal tahab olla armastatud - ja Ta tahab panna oma armastuse meie südamesse.
Kui Jeesuselt küsiti, mis on suurim käsk, kinnitas Ta, et armastus on alus meie käimisele koos Jumalaga. Ta vastas: "Armasta Isandat, oma Jumalat , kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest ja kõigest oma meelest. See on suur ja esimene käsk. Aga teine on selle sarnane: armasta oma ligimest nagu iseennast. Neis kahes käsus on kogu käsuõpetus ja prohvetid koos!"(Mt. 22:37-40)
Kuid Jumala armastamine ei ole enamikule meist sugugi nii lihtne asi. Kuidas me saame Jumalat armastada, kui me Teda ei näe? Me näeme vaeva, püüdes saavutada Temaga kontakti intellektuaalselt, rääkimata emotsionaalsest kontaktist.
See väljakutse viib meid tihti Jumala teenimisele Jumala armastamise asemel. Me mõtleme nii: “Kui ma teen Jumala jaoks kõvasti tööd, siis see tähendab, et ma armastan Teda.” Pealegi edendab seda ka meie kultuur: me oleme väga sihteseadvad ja tulemustele suunatud inimesed.
Aga kui Jeesus pani Moosese käsuseaduse kahte lausesse, ütles Ta: "Ma tahan teiega omada sügavat, tähendusrikast ja emotsionaalset suhet ja ma tahan, et teil oleks samasugune suhe teistega." Teiste sõnadega, see mis Ta tahab, on tõeline, südamest-südamesse suhe, mitte lihtsalt intellektuaalne suhe.
Kuula Tema sõnumit Efesose kogudusele: "Ma tean su tegusid ja sinu tööd ja su kannatlikkust ja et sa ei või sallida kurje ja oled läbi katsunud need, kes endid ütlevad apostlid olevat, aga ei ole, ning oled leidnud nad olevat valelikud; ja sinul on kannatlikkust ja sa oled kandnud raskusi minu nime pärast ega ole raugenud." (Ilm. 2:2-3)
Kõlab nagu võimas kogudus, eks ole? Paistis, et neil on kõik olemas ja Isand kiitis neid selle eest. Paljudele meist meeldiks olla sellise koguduse liige!
"Aga mul on sinu vastu, et sa oled maha jätnud oma esimese armastuse" (salm 4). Jeesus ütles efeslastele, et hoolimata nende suurtest tegudest on nad eemale läinud oma kirglikust "esimesest armastusest" Tema vastu.
Tõde on see, et meie teod ja saavutused ei ole see, mis on Isandale meelepärane; olla armunud Temasse on see, mis Talle meeldib!
Mõtle sellele. Kuidas sa end tunneksid, kui sa paluksid kellelgi endaga abielluda ja ta vastaks sulle: "Jaa, ma abiellun sinuga. Aga ma ei taha seda emotsionaalset jama. Mulle ei meeldi kui sa oma käed mu ümber paned või mind suudled või midagi muud taolist teed. Ma teen sinu heaks tööd, teenin raha, hoolitsen maja ja laste eest, aga ära sa püüa minuga intiimseks muutuda."
Kas sina tahaksid sellist abikaasat? Ei!
Ja ka Jeesus ei taha, et Tema abikaasa oleks selline. Ta tahab pruuti, kes armastab Teda kirglikult ja teenib Teda sellepärast, et ta Teda armastab.
Õpetus ei ole aseaine
Paar aastat tagasi tuli see mulle tohutu ilmutusena, et kogu kristlik usk on armastus, kirg ja romanss. Enne seda arvasin ma, et kristlus põhineb tõe mõistmisel ja õiges õpetuses olemisel. Kui meil vaid oleks selline puhas õpetus nagu algkogudusel oli, võiksime kogeda Jumala ligiolu ja väge - või vähemalt nii ma uskusin.
Aga fakt on see, et ka algkoguduses ei olnud õpetuse asjad kõik päris korras. Paulus noomis Peetrust avalikult, kui too oli kahevahel selle üle, kas ta on juudi käsualune või on ta sellest vaba (vaata Ga 2:11-14). Vaidlused tõusid ümberlõikamise ja söögikommete üle. Algkogudus kahtles, kas paganad ikka saavad päästetud (vaata Ap 11:1-8).
Tänapäeval on koguduses tuhandeid erinevaid uskkondi, kuna inimesed usuvad, et nende õpetus on täpsem kui järgmise grupi oma. Aga mis üldse on puhas õpetus? Me leiame selle 1. Johannese 4:8 : "Jumal on armastus".
Ära saa minust valesti aru. Kristliku usu põhilised õpetused on väga tähtsad. See on tõde, mis meid vabaks teeb (Johannese 8:32). Aga mil iganes on meil tõde ilma armastuseta, ei ole meil enam tõde.
Jumal on armastus. Ta on "Imeline", meie "Nõuandja", meie "Igavene Isa", kes kunagi ei hülga meid ega jäta meid maha (vaata Jesaja 9:6). Ta on Isa ise, kes meid hellalt armastab (Johannese 16:27). Tema lakkamatu armastus meie vastu ei kõigu kunagi (vaata Jesaja 54:10).
Jeesus on murtud südamete parandaja, kõikide kurbade lohutaja, see, kes annab ilu tuha asemele, rõõmu leina asemele ja ülistuse meeleheite asemele (Jesaja 61:1-3). Ta on ise armastus ja Ta tahab igaüht meist isiklikult ja emotsionaalselt armastada.
Olla armunud Jeesusesse on tähtsam kui omada täiuslikku õpetust. Kui me kasvame Kristusega ja meid juhib Püha Vaim, siis meie õpetus muutub - paraneb, me loodame ja jõuame tõele lähemale. Aga pidev püüdlemine täiusliku õpetuse poole, ilma armu ja armastuse ohtra kogemiseta, muudab meid vaid variserlikeks seadusetundjaiks, kes alatasa üksteisega kaklevad.
Kahe viimase aasta jooksul olen ma märganud, et kui Jumala Vaim meie teenistustel üle inimeste liigub, ei paista olevat oluline, missugusesse kogudusse nad kuuluvad. Katoliiklased, anglikaanid, nelipühilased, baptistid, ühinenud kiriku liikmed, metodistid - nimeta vaid - on tulnud meie kogudusse, näljastena Jumala järele. Ja Püha Vaim on neid kõiki puudutanud.
Pealegi on Tema ühtsuse ainus tõeline allikas. See on Jumala Vaim, kes teeb meid võimelisteks oma erinevustest kinni pidama, ilma osadust lõhkumata, sest Tema ühtsus rajaneb suhtel, mitte ühetaolisusel ja vastavusel.
Armastades kogudust
Kui uuendusliikumine 1994. aasta 20. jaanuaril meie teenistusel esimest korda plahvatas, lõpetas 80% inimestest põrandal, naerdes, rulludes ja imeliselt aega veetes. Ma olin üllatunud, kuid mõtlesin: Isand, see on tore. Mul on hea meel, et me natuke rõõmsamaks muutume. Meil oli seda valgust vaja, aga asume nüüd selle kallale, et tuua inimesi päästmisele!
Järgnevate kuude jooksul küsisid inimesed: "Kas see peab siis nüüd Jumala liikumine olema? Kui palju inimesi siin päästetud saab?"
"Nad saavad päästetud. Eile õhtul sai viis inimest," oli minu tüüpiline vastus.
"See ei ole ärkamine," ütlesid nad. "Ärkamine on see, kui sajad inimesed saavad päästetud ja ühiskond on mõjutatud!"
Algul jagasin ma nende muret. Ma rääkisin Isandale, et soovin näha rohkem inimesi Jeesuse juurde tulemas. Ma hakkasin selgeid ja täpseid päästesõnumeid jutlustama.
Aga miski oli valesti. Püha Vaimu vaba liikumine, mida olime kogenud, näis olevat blokeeritud. Samal ajal ei tulnud Kristuse juurde rohkem inimesi kui siis, kui ma olin rääkinud Isanda rõõmust või mõnel teisel teemal.
Kui ma küsisin Isandalt vastust, olin ma sellest üllatunud: "See on sellepärast, et sa avaldad mulle survet."
"Isand, ma ei taha Sulle survet avaldada," ütlesin ma. "Mis sa selle all mõtled?"
Tema vastus lõi mul jalad alt: "Kas sulle sobib, kui ma mõnda aega lihtsalt armastan oma kogudust?"
Tundub, et Jumalal on suur vajadus: armastada ja olla armastatud. Meie oleme Tema armastuse objektid ja meie oleme need, kellelt Ta ootab, et nad Teda armastaksid.
Armusuhet ei saa ära seletada. Mispärast mu naine, Carol, mind armastab? Ma küsin temalt kogu aeg: "Kallis, mida sa minus leiad? Miks sa mind armastad?" Ta annab mulle igasuguseid põhjuseid, aga need ei rahulda mind täiesti. Ma olen endiselt segaduses.
Enamik meist, olles aus, ei arva, et me oleme armastatavad. Aga Jeesus on sinusse ja minusse põhjalikult armunud - ja Ta tahab tulla ja täita meie elu, õnnistada meid, muuta meid ja täielikult võita meie südamed. Siis suudame Teda vastu armastada sellise kirega, mida Ta igatseb.
Seda me näemegi uuendusliikumises. Kuna Jeesus tahab pruuti, kes armastab Teda ohjeldamatult, tegeleb ta armulikult sellega, et enam täita usklike südameid oma armastusega. Siis saavad ka meist armastajad ja Tema armastus voolab meist välja Tema ja kõikide nende poole, kes meie ümber on.
Kui endised pastorid Eleanor Buckingham ja tema abikaasa Washingtoni osariigist Torontosse tulid, vajas Eleanor sügavalt seda ilmutust Jumala armastusest enda vastu. Ta rääkis meile oma kirjas:" Mul oli juba pikka aega olnud igatsus armastada Jumalat kogu oma südamest, aga ma tundsin takistust."
Koosolekul palvetas mu naine, Carol, tema abikaasa ja siis Eleanori enda eest, kes hiljem ütles: "Sel ajal kui ma põrandal olin, nägin ja tundsin ma elu ja armastuse jõge voolamas trooni juurest mu ellu ja siis tagasi Jeesuse juurde, kuid hargnedes mõlemale poole kaastundes ja armastuses. Minu südame hüüdele oli vastatud ja ma sain esimest korda aru, mis tähendab armastada Jeesust, sest Tema on mind enne armastanud."
Enamik meist kardab sellist armastust ja lähedust; me ei tea, mida sellega peale hakata. Meil on ebamugav kuulata jutlust intiimsusest Jumalaga. Me mõtleme: Ole nüüd, ära anna meile seda pehmet sodi. Anna meile evangeeliumit.
Aga see ongi evangeelium: "Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes Temasse usub, ei saaks hukka, vaid et temal oleks igavene elu!" (Johannese 3:16).
Õhtu õhtu järel kuulen ma tunnistusi sellest, kuidas Jumal tuli oma Püha Vaimu väe läbi inimeste ellu ja ilmutas oma armastust. "Ma tean nüüd, et mu Taevane Isa tõesti armastab mind," räägivad nad ikka ja jälle.
Kas sa tead, mida selline kogemus väärt on? See muudab kõik. Me anname rõõmuga kontrolli oma elus Isale, kes meid nii sügavalt armastab.
Tabatud Tema armastusest
Ühel päeval palvetades ütlesin ma Isandale: "Jeesus, siin maa peal Sinu jaoks elamine on tore, kuid ma suudan vaevu ära oodata, millal ma Sind näen. Ma tahan vaadata neisse silmadesse, mis on nagu tuleleegid. Ma tahan esitada sulle kõik küsimused, millest ma iial mõelnud olen."
Siis küsisin ma temalt, mida Ta tahaks teha, kui me näost-näkku kohtume. Oma vaimus kuulsin ma Teda vastavat: "Oo, John, ma tahan lihtsalt su jalgu pesta."
Ma olin täiesti jahmunud! Ma nutsin tunde ja tunde, hüüdes: "Mis Kuningas sa küll oled? Sa hoiad universumit oma peopesal ja siiski loed nii armastavalt mu juukseid peas ja pesed mu jalgu! Isand, sa oled mu täiesti vallutanud, sa oled mu võitnud. Ma olen igavesti sinu."
Kui me oleme muudetud selle mõju tõttu, mis Jumala armastusel on meie südametele, siis ei ole ükski mägi liiga kõrge, ükski ookean liiga avar, ükski org liiga sügav, et me ei suudaks seda Tema jaoks taluda! Selline armastus paneb meid tööd tegema nagu ei miski muu, sest me tahame siis töötada Temaga koos, mitte Tema jaoks - tehes armastuse tööd rahvaste toomisel Jumala juurde.
Miks mitte panna kõrvale kõik püüdlemine, kõik näidata püüdmine ja kõik, mida sa teed, püüdes võita Jumala heakskiitu ja muutuda Temaga just nüüd tõeliseks? Palu: "Jeesus, mul on meeletult vaja tunda Sinu armastust enda vastu. Ja mul on väga vaja saada täis Sinu armastust, et ma saaksin Sind vastu armastada."
Katkend John Arnotti raamatust "The Father's Blessing" (Creation House, 1995).
Inglise keelest tõlkinud Reet Tallo. Tõlgitud ja trükitud ajakirja "Charisma" loal (November, 1995), C Strang Communications Co., U.S.A
Soovita sõbrale
Prindi artikkel
