Vahel juhib Jumal meid nägemuste kaudu. Apostlite tegude 10. peatükis me loeme: “Kaisarea linnas oli üks mees, Korneelius nimi ... Tema oli vaga ja jumalakartlik kogu oma perega ja jagas rahvale palju ande ning palus alati Jumalat. See nägi nägemuses selgesti, arvata üheksandal päevatunnil, et Jumala ingel tuli sisse tema juurde ning ütles talle: “Korneelius!”” (Ap. teod 10:1-3)

Kuigi Korneelius oli vaga mees, ei olnud ta päästetud. Ta oli juudi usku pöördunu. Kui Peetrus rääkis vendadele Jeruusalemmas, mis oli juhtunud, ütles ta: “Ja ta [Korneelius] kuulutas meile, kuidas ta oli näinud inglit oma majas seisvat ja talle ütlevat: Läkita Joppesse ja kutsu Siimon, keda hüütakse lisanimega Peetruseks. Tema räägib sulle sõnu, mille läbi sina ja kõik su pere saate õndsaks” [päästetud](Ap. teod 11:13, 14).

Pühakiri ütleb meile, et Korneelius nägi nägemuses inglit. Kui Jumal seda lubab, võivad inglid enesele võtta sellise kuju, mis on ihusilmadega nähtav. Paulus ütles: “Ärge unustage külalislahkust, sest selle läbi on mõningad ilma teadmata külalisteks vastu võtnud ingleid” (He. 13:2). Aga Pühakiri nimetab Korneeliuse läbielamust siin nägemuseks. Kui seal oleks veel teisi inimesi juures viibinud, siis ilmselt ei oleks nad inglit näinud.

Nägemuste tüübid

Pühakirjas on mainitud kolme liiki nägemusi.

Esimene liik on see, mida nimetatakse vaimseks nägemuseks. Sa näed oma vaimusilmadega, mitte füüsiliste silmadega. Kui Paulus nägi Isandat (Ap. teod 9), siis oli see vaimne nägemus. Ta ei näinud Teda oma füüsiliste silmadega, sest Piibel ütleb: “Ja kui ta oma silmad avas, ei näinud ta enam!” (s. 8). Ta oli pime. Nii et kui ta kuulis Isandat enesega rääkivat, olid ta silmad suletud ja kui ta need avas, olid nad pimedad. Ometi ütles ta, et ta nägi Isandat. Ta ei näinud oma füüsiliste silmadega; see oli vaimne nägemus.

Teine nägemuse tüüp on see, kui keegi langeb transsi. Korneelius ei langenud transsi, aga Pühakiri ütleb, et Peetrus langes. “Aga järgmisel päeval, kui nad teel olles lähenesid linnale, läks Peetrus katusele palvetama kuuendal tunnil. Ja temale tuli nälg ning ta tahtis süüa. Aga kui talle rooga valmistati, jäi ta otsekui enesest ära” [King James Version: langes transsi](Ap. teod 10:9,10). Kui sa langed transsi, on su füüsilised meeled välja lülitatud. Sa ei tea, kus sa viibid. Sa ei tea, mis sinu ümber toimub.

Kolmas nägemuse tüüp on see, mida nimetatakse avatud nägemuseks. Seal sa tõesti näed avatud ihusilmadega. Kõikidest nägemustest, mis mul on olnud, on vaid kaks olnud avatud nägemused. Mu silmad olid pärani lahti ja kõik oli minu jaoks väga tõepärane. Mõnedes teistes nägemustes langesin ma transsi, ülejäänud olid vaimsed nägemused.

Sellele vaatamata nimetab Piibel seda ingli ilmumist Korneeliusele nägemuseks. Siis räägib ta meile ka seda, et kui Peetrus langes transsi, nägi ta taeva avatud olevat ja enese juurde alla tulevat anuma. 19. salmis me loeme: “Ent kui Peetrus alles oma meeles mõtles nägemusele ...”

Kuigi see oli erinevat tüüpi nägemus, oli see ikkagi nägemus. Ta ei teadnud, mida see tähendas. Korneelius teadis muidugi täpselt, mida tema nägemus tähendas, sellepärast et ingel rääkis temaga, öeldes talle, mida teha: läkita mehi Joppesse teatud majja ja lase kutsuda keegi Siimon Peetrus, kes räägib, kuidas saada päästetud.

Pane tähele, et Korneelius tegi seda, mida ingel tal teha käskis. Ingel ei saanud talle öelda, kuidas saada päästetud. Jumal ei ole nii seadnud, et koguduse ajastul peaksid inglid evangeeliumi kuulutama, nad ei saa seda teha. Inimesed peavad evangeeliumi kuulutama. “Minge kõike maailma ja kuulutage evangeeliumi kõigele loodule” (Mk. 16:15). Kõik, mida ingel teha sai, oli öelda talle, kuhu minna, et leida kedagi, kes võiks talle rääkida.

Teiseks, pane tähele, et Peetruse nägemus oli sümboolne. See, mida ta nägi, oli millegi sümbol, ta ei saanud kohe aru, mida see tähendas. Ta nägi suure linase riide taevast alla lastavat, mille sees oli kõiksugu neljajalgseid ja roomajaid maa elajaid ja taeva linde. Siis kuulis ta häält ütlevat: “Tõuse, Peetrus, verista ja söö!” (s. 13)

Peetrus oli uuesti sündinud ja Püha Vaimuga täidetud. Aga ta oli üles kasvatatud juudi religiooni varal ning sellest, mis sulle on õpetatud, on raske vabaneda. Nende asjade söömine oli juudi kultuurile omaste tõekspidamiste vastane, milles ta elas, seepärast ütles ta: “Ei ilmaski, Isand, sest ma pole veel söönud seda, mis on keelatud ja roojane!” (s. 14)

Juudid ei tohtinud teatud toite süüa. Mõned toidud olid puhtad ja mõned olid roojased. Ent meie kohta see tänapäeval ei käi. Paulus õpetas seda väga selgelt. Timoteosele kirjutades ütles ta: “Sest kõik, mis Jumal on loonud, on hea, ja miski ei ole hüljatav, kui seda vastu võetakse tänuga. Sest seda pühitsetakse Jumala sõna ja palve läbi” (1. Ti. 4:4,5).

“Ja hääl ütles taas teist korda temale: “Mis Jumal on puhastanud, seda sina ära arva keelatuks!” Ja see sündis kolm korda [teiste sõnadega, ta nägi seda ja kuulis häält kolm korda], ja astja võeti jälle üles taevasse. Aga kui Peetrus oli iseeneses kahevahel, mis tema nähtud nägemus küll võiks tähendada ...” (Ap. teod 10:15-17).

Ma arvan millegipärast, et Peetrus teadis oma sisemuses, mida nägemus tähendas, aga ta kahtles, kas see tähendas seda. Kuni selle ajani koosnes kogudus eranditult juudisoost usklikest. Jumal näitas Peetrusele selles nägemuses, et kuigi juudid pidasid paganaid roojasteks, ei teinud Jumal seda mitte.

“Kui Peetrus alles oma meeles mõtles nägemusele, ütles Vaim temale ...” (s. 19). Jumal rääkis talle selle nägemuse kaudu, aga ta ei teadnud ikka veel, mida see täpselt tähendas. Ent: “Vaim ütles temale: “Vaata, kolm meest otsivad sind! Aga tõuse üles ja astu alla ning mine nendega ilma kaksipidi mõtlemata, sest mina olen nad läkitanud!”” (s-d 19,20)

Teine näide, mis demonstreerib Jumala juhtimist üleloomulike vahendite kaudu, leidub Ap. tegudes 8:26-29: “Aga Isanda ingel rääkis Filippusega ja ütles: “Tõuse ja mine lõuna poole seda teed, mis Jeruusalemast läheb alla Gaasa poole; see on kõrvetee!” Ja ta tõusis ning läks. Ja vaata, üks Etioopia mees, etiooplaste kuninganna Kandake suur kojaülem, kogu ta varanduse hooldaja, kes oli tulnud Jeruusalemma Jumalat kummardama, oli tagasi minemas ning istus oma tõllas ja luges prohvet Jesaja raamatut. Ja Vaim ütles Filippusele: “Mine ja astu selle tõlla lähedale!””

Ainult apostlite jaoks?

Peatume hetkeks, et panna tähele üht asja: mõned inimesed möönavad, et kuigi Jumal rääkis apostlitele, olid sellised jumalikud visitatsioonid vaid apostlite jaoks. Ent pane tähele, et Filippus ei olnud apostel. Tema kohta võime kõige rohkem öelda, et ta oli evangelist ja diakon. Ometi rääkis Isand temaga!

“Vaim ütles Filippusele ...” Siin ei ole öeldud, kuidas Püha Vaim seda ütles (kas see oli kuuldav või mitte), aga me teame, et see ei olnud lihtsalt üks sisemine tunnistus. Kui see oleks nii olnud, siis oleks Piibel öelnud, et Vaim tunnistas Filippusele. Aga siin ei ole öeldud, et Vaim tunnistas talle, siin on öeldud, et Ta ütles talle.

Pane tähele, mida ütles Jeesus Püha Vaimu kohta Johannese 16:13: “Aga kui tema, tõe Vaim, tuleb, siis ta juhatab teid kõigesse tõtte, sest tema ei räägi iseenesest, vaid mida ta kuuleb, seda ta räägib ...”

Jeesus ütles, et Püha Vaim räägib, kuigi mitte iseenesest. See ei vihja keeltega rääkimisele. Püha Vaim ei räägi keeli. Püha Vaim annab sulle keeled ja sina räägid neid. “Ja nad kõik said täis Püha Vaimu ja hakkasid rääkima teisi keeli, nõnda nagu Vaim neile andis rääkida” (Ap. teod 2:4).

Mida Püha Vaim iganes kuuleb Jumala ütlevat, seda räägib Ta sulle. Ta elab sinu vaimus ja Ta räägib sinu vaimule. Ma olen veendunud, et Püha Vaim rääkis Filippuse sees.

Pane ka Peetruse nägemust puudutavas kirjakohas tähele seda, et Vaim ütles midagi. “Ent kui Peetrus alles oma meeles mõtles nägemusele, ütles Vaim temale: “Vaata, kolm meest otsivad sind!”” (Ap. t. 10:19). Taas on minu isiklik arvamus (ma ei tea kindlalt, sest Pühakirjas ei ole midagi rohkemat öeldud, kui et Vaim ütles), et tegemist ei olnud lihtsalt Vaimu tunnistusega Peetruse südames. Kui see oleks nii olnud, siis oleks öeldud, et Vaim tunnistas talle. Aga siin on öeldud: “Vaim ütles ...”

Loeme veel kahest nägemusest Apostlite tegude raamatus 9:10-12: “Ent Damaskuses oli üks jünger, Ananias nimi. Sellele ütles Isand nägemuses: “Ananias!” Tema vastas: “Isand, vaata, siin ma olen!” Isand ütles temale: “Tõuse ja mine sinna uulitsasse, mida kutsutakse Õigeks, ja kuula Juuda majas Sauluse-nimelise Tarsose mehe järele; sest vaata, ta palvetab ja on nägemuses näinud mehe, Ananias nimi, sisse tulevat ja käe ta peale panevat, et ta nägemise tagasi saaks!””

Nagu Filippus, nii oli ka Ananias vaid jünger, mitte apostel, ent Jumal kasutas teda.

Selleks, et midagi Jumalale teha, ei ole vaja nägemust oodata, aga Ananias ei oleks teadnud Saulusest ega sellest, et ta koguni palvetab, mitte midagi, kui Jumal ei oleks temaga selliselt toiminud. Isand ilmus nägemuses Ananiasele ja ütles talle, et üks inimene vajab abi. Ta tahtis, et Ananias läheks ja aitaks teda.

Ananias vastas: “Isand, ma olen mitmelt kuulnud sellest mehest, kui palju ta on kurja teinud sinu pühadele Jeruusalemas; ja tal on ülempreestrilt luba siin siduda kõiki, kes sinu nime appi hüüavad!” (s-d 13, 14). Teiste sõnadega, Ananias püüdis öelda: “Oled Sa selles kindel, Isand, mis Sa teed? Viimati kuulsin ma temast seda, et ta pani usklikke vangi.”

Samal ajal tegeles Jumal ka Saulusega, kes oli vastpöördunu. Ta oli Damaskuse teel kohtunud Jeesusega ja ka tema nägi palvetades nägemust. Ta nägi meest, Ananias nimi, sisse tulevat ja käed ta peale panevat, et ta nägemise tagasi saaks.

Ingli nägemise eest hukka mõistetud

Ka meile võib nägemuses ingel ilmuda. Hulk aastaid tagasi toimus ühe täisevangeelse uskkonna juhtide koosolek, kus arutati ühe kaasjutlustaja küsimust, kes väitis nägemuses inglit näinud olevat. Räägiti, et see ingel oli talle andnud tema teenistust puudutavaid juhtnööre ja ta oli asunud nende järgi tegutsema. Mõned jutlustajad olid tema pärast üsna mures.

Kui näis, et nad on peaaegu valmis teda uskkonnast sellepärast välja heitma, et ta oli näinud inglit, ütles üks vanem jumalasulane, kes oli väljapaistev piibliõpetaja: “See küsimus on üles tõstetud väga sobival hetkel. Koguduses, mille karjasena ma teenin, palusin ma usklikel kirjutada paberitükikesele, millise teema arutlust nad sooviksid kuulda meie iganädalastel piiblitundidel. Minu üllatuseks ütles enamus neist, et nad pole kunagi kuulnud midagi õpetatavat inglite teemal. Teatasin, et hakkan õpetama inglite teemal, mõeldes, et pühendan sellele kaks või kolm koosolekut. Aga kui ma istusin Piibli taha ja hakkasin uurima, leidsin nii palju materjali, et kõige selle õpetamiseks kulus mitu nädalat. Mind ei üllata asjaolu, et see vend nägi inglit, vaid see, et rohkem ei ole keegi meist näinud.”

Siis hakkas ta andma viiteid Pühakirjast: kuidas Isanda ingel käskis Filippusel minna alla Gaasa poole, kuidas Jumala ingel ilmus laeval Paulusele, kuidas ingel ilmus Korneeliusele, kuidas ingel viis Peetruse vanglast välja.

Siis ta ütles: “Ma ei taha öelda, et me kõik peaksime ingleid nägema, vaid et seda peaks palju sagedamini ette tulema. Ma ei taha öelda, et see on igapäevane sündmus ega isegi seda, et kõik näevad ingleid. Aga aeg-ajalt peaks küll keegi nägema. Kui te juba olete mul palunud seda asja kommenteerida, siis tahan ma teie käest küsida: kui te selle meilt ära võtate, siis mida on teil selle asemel paremat anda?” Nad ei teinud seda, nad lõpetasid selle teema, selle asemel et lõpetada jutlustajaga, kes oli inglit näinud.

Ära otsi nägemust

Luba mul öelda, et kuigi Jumal juhib meid nägemuste ja teiste üleloomulike ilmingute kaudu, ei õhuta ma sind nägemusi otsima, sest sa võid Jumala Sõnast kõrvale kalduda ja kurat saab sind petta. Kui me peaksime ootama, kuni oleme näinud nägemust või kuulnud Isanda kuuldavat häält, siis me jätaksime kasutamata teised asjad, mis ei ole nii selged, aga mis on sama reaalsed.

Me eelistaksime vahetumat juhtimist, aga me ei saa seda alati. Kui seda ei ole, siis ära püüa seda välja mõelda. Tea, et Jumal juhib sind ikka, olgu meetod milline tahes. Peamiselt toimub see sisemise tunnistuse kaudu, seejärel sisemise hääle kaudu, seejärel teiste vahendite kaudu, nagu Tema seda soovib (mitte aga nagu sina seda soovid). Ära otsi neid suurejoonelisemaid juhtimisviise. Piiblis ei ole kusagil öeldud, et sa peaksid neid asju otsima. Need asjad lihtsalt juhtuvad, ilma et neid peaks otsima.

Isand on mulle nägemuses seitse või kaheksa korda ilmunud, aga mitte ühelgi juhul ei palunud ma seda. Need nägemused toimusid, ilma et ma neid oleksin oodanud. Ka ei paastunud ma mitte ühelgi korral, kui Jeesus mulle ilmus. See ei tähenda, et ma ei usu paastumisse ja see ei tähenda, et ma ei paastu, sest ma paastun. Aga mõnedest inimestest jääb mulje, et kui sa võtad ette pika paastu, saad sa mingit laadi ilmutuse. Minu nägemused on olnud alati siis, kui ma neid kõige vähem olen oodanud.

Ma usun, et sellel on oma põhjus. Ma arvan, et Isand tahab meile näidata, et me ei saa nägemuste “väljateenimiseks” midagi teha. Me ei saa Tema sundimiseks midagi teha. Nägemused ei tulene mitte tegudest, vaid armust.

Juhtimine inimrühmale

Me võime juhtimise kohta üht-teist õppida Apostlite tegude 16. peatükist. Paulus oli koos oma kaaslastega käimas Galaatia aladel ning ilmselt otsustanud minna edasi Aasiasse. Aga “Püha Vaim oli neid keelanud sõna rääkimast Aasias” (s. 6). Kui nad üritasid minna ühte teise paika, “ei lasknud Jeesuse Vaim neid mitte.” Siis ilmus öösel Paulusele nägemuses üks mees ja ütles: “Tule alla Makedooniasse ja aita meid!” (s. 9). Siis nad püüdsid “kohe välja minna Makedooniasse ja me olime julged selles, et Isand meid oli kutsunud” (s. 10). Neil ei olnud selle kohta mingit otsest korraldust, aga nad olid julged [King James Version: nad järeldasid], et see oli Isanda tahe nende jaoks.

Siin ei ole mõeldud mitte ühte inimest, sest Pühakiri ütleb “meie”. Nad ei lasknud ühel inimesel kõigi eest otsustada. Nad ei lasknud isegi Paulusel kõigi eest otsustada. “ME olime julged selles, et Isand MEID oli kutsunud neile evangeeliumi kuulutama.” Me loeme, et Vaim juhtis, Püha Vaim rääkis ja Vaim ütles. Ja kogu asjaosaline rühm oli nõus, et see juhtimine on õige.

Pane veel mõnda asja tähele, mis puudutab teenimist ja prohveteerimist. Ap. teod 15:32: “Aga Juudas ja Siilas, kes ka ise olid prohvetid, manitsesid vendi mitme sõnaga ja kinnitasid neid.” Nad kinnitasid seda, mida teised juba teadsid.

Veel viimane hoiatussõna prohvetluse ja juhtimise kohta: ma manitsen usklikke olema isiklike prohvetikuulutuste suhtes väga ettevaatlikud. Niikaua kui see and jääb inimestele nende “ehitamiseks ja manitsuseks ja troostiks” rääkimise piiridesse, on see suurepärane.

Aga tihti juhtub nii, et keegi, kes prohveteerib, näeb mõnda prohvetit teenimas ja kuna ka temal on vahel midagi ette kuulutada, siis hakkab ta mõtlema: “Ma prohveteerin, järelikult võin ka mina seda teha.” Seega läheb ta talle seatud piiridest välja ja siseneb isikliku prohvetluse sfääri, sattudes nii eksiteele.