| |
KOJU » KOMMENTAARID
KOMMENTAARID ARTIKLILE:
Jaanus Kärneri kirjad, Jaanus Kärner (Ameerika perioodil tuntud kui Jon Karner, 1945-2007) oli üks suuri teerajajaid ja eesminejaid möödunud sajandi lõpukümnendite Eesti vaimsel maastikul. Nõukogude perioodil oli ta eelkõige tuntud kui ansambli Sela rajaja 1968. aastal ja metodisti kirikus toimunud karismaatilise äratusliikumise juht. Olles taga kiusatud võimude poolt, pääses ta 1983. aastal USAsse isa juurde – tänu USA riigisekretäri George Schultzi sekkumisele. Kui Eesti vabaks sai, astus Jaanus taas selle pinnale, täis visioone ja plaane vaimse töö edendamiseks. Mina puutusin temaga isiklikult kokku vaid mõned korrad, aga 2006. aasta mais-juunis tekkis meie vahel tihe ja sisukas kirjavahetus, mis heidab valgust paljudele huvitavatele seikadele Jaanuse elus nii nõukogude perioodil kui ka välismaal. Kuna palju teavet läks koos Jaanusega igavikku, siis on need kirjad ehk ainsaks allikaks mitmete Jumala töö aspektide suhtes, milles Jaanus osales. Kahju, et plaanitav mälestusteraamat tal nüüd kirjutamata jäi ja kõik need suurejoonelised plaanid, mis ta oma südames Eesti suhtes kandis, peavad jääma täideviimiseks järgmistele põlvkondadele. Hubert Jakobs // Artikli juurde » |
|
|
Artiklil on kokku 9 kommentaari |
| Minu nimi, 29.01.10 23:37 | Väga huvitav on lugeda.
Ainult ideoloogiliselt raske seedida. Eriti kui räägitakse äralangemistest vms. Sest mis võib üldse kaduma minna, kui see pole mitte kadumine kogu elule. Selles suhtes ei suuda üksi usuline termin neid asju selgitada. Ja selles suhtes on paljud inimesed pääsenud, kuigi kristlaskond ei taha seda tunnistada. |
| Ulle /Kopli/Pope, 31.01.10 03:56 | | Aitah Hubert, need on vaga huvitavad kirjad ka minu jaoks. Tean mitmeid tagamaid, aga on ka palju uusi seiku, mida tol ajal ei teadnud. |
| HJ, 31.01.10 16:32 | | Kirjad on huvitavad jah. Kahju ainult, et ükski ajaloohuviline pole siiamaani Sela perioodi sügavamalt uurinud ja veel rohkem kahju sellest, et palju informatsiooni jäigi talletamata Jaanuse lahkumisega. Mina lootsin tema mälestusraamatule, aga ei oleks osanud arvata, et ta meid nii ruttu maha jätab ;-). Vastasel juhul oleksin teda palju rohkem ja põhjalikumalt pinninud. |
| klj, 01.02.10 00:43 | | Miks misjonitööd ei tee nagu mormoonid või jehoova tunnistajad?Palju on haigeid,kes kirikusse ei jõua.Neid tuleb külastada ja mandariine viia.Haiglas vaatamas käia,enne kui hooldekodusse satuvad või ära surevad. |
| L.A., 03.02.10 15:06 | | Sattusin J.K kirjadele juhuslikult, lugesin neid põnevusega, sest sellest ajaperioodist tean vähe. pealegi olid kirjades mulle tuttavad nimed aga...kus on vastuskirjad, Hubert? Tahaks ka neid lugeda! |
| HJ, 03.02.10 15:48 | | Minu kirjad Jaanusele ilmuvad pärast minu surma ;-) |
| TOM, 16.04.10 20:14 | | Tänud avaldamise eest, lõi ka mul pildi selgemaks. 80 ndad üks hämmastav aeg OLI. |
| Paul, 26.06.10 23:58 | | Huvitav on nn äralangenute-pettunute staatus. Nad on olnud kõige selle sees, ja omaeti nüüd nii eemal. Meie oma Lonnie Frisbeed. Jeesus armastab neid. Ja noorus on ilus aeg, see ei tule enam tagasi... |
| Rein Mets, 12.01.11 13:23 | Olles hoolsalt läbi lugenud eelneva kirjavahetuse ühepoolsed läkitused, mis ilmselt on avaldatud pigem küsimuste-kahtluste tekitamiseks, kui et vastava ajastu ning asjassepuutuvate juhtumite valgustamise esmärgil, on kerkinud esile mitmeid mõtteid...
Kaldun arvama, et Jaanus Kärner põdes ilmselt seda sama nn "pöördunud paganate hirmu", mida enamus vabakiriklikke inimesi, kelle taust ulatub religioossetest kodudest pärit kasvuraskustesse. See kumab läbi tema ettevaatlikest eelarvamustest "musta" minevikuga inimeste suhtes. Kuna aga hirmudel on omadus nakkustena levida, siis ilmselt sestap oli selle hirmu ohver ka Herbert Murd, kes tõele au andes oli tegelikult ainus Sela koori uskmatu - elik mittekristliku koduse taustaga liige.
Kuid eks inimeste mõtteheietuste tagamaad ole ole ju iseenesest samuti hulgalistest kõrvalistest mõjudest kubisev valdkond. Aga see selleks.
Niisiis "atentaat" - kas tõesti kallaletung, tapmiskatse? Targu on (ühepoolse) kirjavahetuse avaldaja jätnud selle sõna õhku rippuma, tekitades sihitahlikult sel viisil lugejates meelepilte, mille läbi minu isik võiks saada võimalikult negatiivselt atakeeritud.
Kas pole kummaline, et olematu "atentaadi ohver" oli jätkuvalt täie tervise juures ning enamgi veel - võimeline eelpool loetud kirjavahetustki pidama. Ja vaevalt et keegi asjassepuutuv võikski kinnitada, et mingit atentaati üldse toimus.
Siinkihal pean tunnistama, et ei olnud mul mingit soovi asuda Jaanus Kärneri asemele ei Sela koorijuhi ega ka pretsedenditu "kristliku ärijuhi" kohale. Selleks puudus mul igasugune talent ja ettevalmistus. Seda teadsin ma ise ja ilmselgelt ka teised, kaasa arvatud Jaanus Kärner.
Küll aga on avaldatud (poolik) kirjavahetus tänuväärne materjal muusikaajaloo valdkonnas, valgustades kristliku muusikategevuse telgitaguseid ja ajastu vaimu. Eriti ei häiri isegi see, et Hubert Jakobs on endapoolsed kirjad sahtlipõhja varju jätnud.
Kas peaksin tõesti lihtlabase uudishimu rahuldamiseks ootama Hubert Jakobsi surma, et siis tema lubaduse kohaselt postuumselt avaldatult ka tema kirjadest selgust saada? Oh ei! Arukas lugeja oskab niigi välja lugeda Hubert Jakobsi kirjades ilmselgelt suunavad küsimused.
Kahju, et Jaanus Kärner on tänaseks meie hulgast lahkunud. Teisalt on aga isegi sellel kurval asjal oma hea külg, sest taevasse sattnult on ta kindlasti kohanud seal ka Magda Räni ning "Metsa poolt külmalt omastatud ning maha müüdud" elektrilise kirjutusmasina küsimus on vähemalt tema jaoks lahendatud. Taevas teab tõde.
Ei, Jaanus, ära häbene nüüd kirjutatut, sa ju lihtsalt ei teadnud siis... |
|
|
|
|
Soovita sõbrale
Prindi artikkel