Kristlus kasvab üle terve maailma! Käputäiest hirmunud jüngritest, kes endid nelipühipäeval Jeruusalemmas varjasid, on kogudus kasvanud rohkem kui kahe miljardi inimeseni tänapäeval. Neid leidub igal maal, tuhandete etniliste gruppide seas ja nad räägivad tuhandeid keeli.
Kõige tähelepanuväärsem on see, et kristlus kasvab kiires tempos paikades, mida vaid mõnikümmend aastat tagasi peeti ligipääsmatuteks. Kõikjal Aafrikas ja Aasias toimub plahvatuslik koguduste rajamine ja sadu uusi kogudusi asutatakse mitte isegi igal aastal, vaid juba igal kuul.

Ometi on veel palju tööd teha. Rohkem kui kuuel tuhandel selgesti eristataval inimgrupil on väga vähene ligipääs evangeeliumile või see puudub üldse. Rohkem kui neljandik maailma elanikkonnast ei ole veel kordagi kuulnud Jeesusest Kristusest.

Ma olen oma uurimuses kindlaks teinud kümme maad, kus kogudus laieneb kiiresti. Kõikide nende rahvaste seas on ikka veel märkimisväärne arv inimesi, kes pole evangeeliumi kuulnud. Võib-olla õhutab sind käesolev raport misjonipõllule minema. Ja kui sa ei tunne, et oled sinna kutsutud täisajaga minema, võid sa palvetada nende rahvaste eest ja toetada seal rahaliselt kohalike koguduste tööd.

1.NEPAAL

Asudes Hiina ja India vahel Tiibeti mägedes, on see väike Himaalaja kuningriik kristluse jaoks väljapaistev paik. Kogudus kasvab seal kiiremini kui ühegi teise rahva seas. 1960. aastal teatas misjoniasjatundja Patrick Johnstone vaid kahekümne viiest usklikust. Tänaseks on see arv tõusnud peaaegu ühe miljonini.

Nepaali kristlased on viimastel aastatel kogenud kõikvõimalikku ahistamist ja isolatsiooni. Paljud on maksnud oma usu eest eluga.
Vana ütlus: "Märtrite veri on koguduse seeme" on tõsi Nepaali puhul. Nate Wilson, ühe misjoniorganisatsiooni esindaja, räägib ühest 20 aastat Tiibetis töötanud misjonärist, kes hoiatas 2001. aastal algajaid: "Tiibetis on rohkem surnud misjonitöötajaid kui Tiibeti kristlasi." Sedasama julgust leidub Nepaalis.

Aga nende ohvril on olnud suurepärane vili. Kuigi Nepaal on ainus hindu kuningriik maailmas ja hinduism on ikka veel riiklik religioon, tõid 1990-ndate poliitilised rahutused kaasa reformide laine ja tegid lõpu suuremale jaole religioossele tagakiusule. Sellel avatuse ajal on kristlus kasvanud plahvatuslikult. Tänapäeval on Nepaalis peaaegu 900 000 usklikku ja kogudused kerkivad esile kõikjal üle terve maa.

Hindud moodustavad ikka veel 72 protsenti rahvastikust. Budistid pretendeerivad üheksale protsendile ja muhameedlasi on neli protsenti. Neile järgnevad neljandana kristlased kolme protsendiga. Sellest hoolimata kasvab kristlus kaks korda nii kiiresti kui teised religioonid.
Tänapäeval kuuluvad rohkem kui pooled kõikidest kristlastest sõltumatutesse gruppidesse ja karismaatikuid on umbes 650 000. Järgmise 25 aasta jooksul nähakse ette kristlaste arvu kahekordistumist, nii et see ületab kahe miljoni piiri.

2.HIINA

Kõik, kes on jälginud suundumusi koguduses, teavad Hiina fenomenaalset lugu. See on salapärane maa, kus on kõige suurem elanike arv, mis on geograafilise piirkonnana suuruselt kolmas ja üks kõige kiiremini kasvavaid majandusi.

Kommunistid on kujundanud Hiinat 1949. aastast alates, aga pärast 1970-ndate kultuurirevolutsiooni hakkas kommunism kokku kukkuma. Pärast Mao Zedongi surma 1976. aastal on Hiina poliitika hakanud aeglaselt avatumaks muutuma. Kuigi ta on ikka veel isoleeritud, on materiaalne progress toonud kaasa edusamme kirjaoskuse, hariduse, tervise ja majanduse vallas.

Misjonärid on rajanud Hiinas mitu korda kogudust, et vaadata hiljem pealt, kuidas revolutsioonid ja sõda selle taas ära pühivad. 1960-ndatel puudus Hiina kogudusel igasugune suhtlus välismaailmaga. Aga kogudus oli väga elav.

Umbes 1975. aasta paiku hakkas Hiina kogudus kiiresti kasvama. Poolteisest miljonist 1970. aastal kasvas kogudus hinnangulise 64 miljonini 1990. aastal ja siis võib-olla tänase päeva 90 miljonini. 25 aasta pärast ületab see arvatavasti 120 miljoni piiri.

Usklikud sõltumatutes kogudustes moodustavad enamuse ja nende arv võib olla 80 miljonit. Karismaatilisi kristlasi on hinnanguliselt 60 miljonit. Hiina kogudus plaanib juba Hiina piires asuvate vähemusgruppide ja naabruses olevate muhameedlike rahvaste evangeliseerimist. Hiinal on potentsiaal mobiliseerida tohutu misjonijõud.

3.BURKINA FASO

Kristlaste arv paljudes Aafrika riikides on kasvamas. Seda põhjustavad elanikkonna kasv ja ka agressiivne kristlik evangelism. Burkina Faso on suurepärane näide selle kohta.
Väikese, maast ümbritsetud riigina keset Saheli kõrbe Põhja-Aafrikas, on Burkina Faso aldis põudadele ja näljahädale. Suurem jagu ta 13 miljonist elanikust on alatoitumise all kannatavad isemajandavad põllumehed.
Sellest ajast peale, kui nende maa muutus 1960. aastal Prantsusmaast iseseisvaks, on nad ka palju kannatanud kodusõdade käes.

Pool elanikkonnast ei ole kunagi kuulnud evangeeliumi ja pooled on muhameedlased. Ent keset seda rõõmutut pilti on Burkina Fasost üle käinud kristlik ärkamine.
Aastatel 1983-2000 on toimunud märkimisväärne koguduse kasv. Aastatel 1983-1990 kasvas koguduste üldarv enam kui kahekordseks. Katoliiklased moodustavad 1,3 miljonit enam kui kahest miljonist kristlasest. Karismaatilisi kristlasi on umbes 900 000. Riigi 72 etnilise rühma seas on käimas mitmed koguduste rajamise kampaaniad.

4. SINGAPUR

Tilluke linnriik ühel saarel keset Kagu-Aasiat. See väike kaubalinn oli 1820-ndatel osa Briti impeeriumist, aga arenes võimsaks ärikeskuseks ning on tänapäeval üks Kagu-Aasia tähtsamaid finantsilisi, tööstuslikke ja transpordipunkte. Roheline plaanipäraselt istutatud puudest, rikas plaanipärasest majanduslikust arengust saadud jõukusest, on Singapur kõrgesti moderniseeritud ja mõndapidi tehnoloogiliselt arenenum kui Lääs.

Kuna tal puuduvad mainimisväärsed loodusvarad (rohkem kui pool ta joogiveest veetakse sisse Malaisiast), on Singapuri 4 miljonit elanikku silmapaistvad äri, panganduse, teaduse ja leiutamise alal. Ta edenemine on toonud kaasa tohutu konkurentsi parimate koolide, elamispinna ja töökohtade vallas.

Ta jõukusega kaasneb ka kontrollielement. Kõikides valdkondades, alates auto omamisest kuni kõnelemiseni, valitseb range riiklik regulatsioon. Närimiskummi närimine legaliseeriti alles möödunud aastal ja närimiskummi närijad peavad ennast ikka veel valitsuse juures registreerima.

Keset Singapuri kasvupüüdlusi ei ole imekspandav, et ka kogudus kasvab. Sinapuris on umbes 500 000 usklikku (12 protsenti rahvastikust), kes on organiseeritud erineval viisil, alates väikestest kodukogudustest kuni megakogudusteni. Valitseb religioosne vabadus, aga oma võitluses stabiilsuse eest ei luba Singapur misjonäridel minna sealt teistele maadele.

5.INDIA

Ennustatakse, et India läheb 2050-ndaks aastaks rahvastiku üldarvu poolest Hiinast mööda. India praegune rohkem kui ühe miljardiline rahvaarv annab talle tohutu mitmekesisuse ja keerukuse. Esindatud on tuhanded keeled ja kultuurid, samuti kõik maailma religioonid. Paljud indialased on kinni kastisüsteemis, mis on ühiskonnas põlistanud julmad eelarvamused.

Umbes 80% India elanikkonnast ehk 800 miljonit inimest järgivad hinduismi. Järgmine suurem grupp on muhameedlased, keda on rohkem kui 123 miljonit. Kristluse on võtnud omaks ainult 6% ehk 60 miljonit inimest ja nelipühilaste ning karismaatikute arv on üle 30 miljoni. Kaks protsenti elanikkonnast järgib teisi religioone.

Kuigi peaaegu pool Indiat peab veel evangeeliumi kuulma, teeb India kogudus tohutuid edusamme. Seal asuvad mõned kõige suuremad misjoniorganisatsioonid. Sealne kogudus – millel on sadu tuhandeid kohalikke töötegijaid ja tuhandeid india misjonäre, kes on saadetud teiste rahvaste juurde – kasvab peaaegu kaks korda nii kiiresti kui elanikkond tervikuna.

Kõige suuremaks takistuseks on võib-olla valitsuse piirangud, eriti mis puudutab daliteid ehk "puutumatute" klassi. Kui dalitid pöörduvad kristlusesse, siis ähvardab neid tagakius. See on tundlik poliitiline küsimus, mille muutmise tagajärjel tunnistaksid paljud miljonid dalitid avalikult oma usku Kristusesse.

6.VIETNAM

Kuigi Vietnam on endiselt kommunistide valitseda, muutub see kiiresti, kuna ta viib nagu Hiinagi läbi majanduslikke reforme.
Enamus ta 78 miljonist inimesest elab maapiirkondades ja tegeleb põllumajandusega. Peaaegu pool riigi elanikkonnast järgib budismi või selle teisendit. Kristlased moodustavad Vietnami elanikkonnast umbes 9% ehk umbes 6,7 miljonit inimest, kellest umbes viis miljonit on katoliiklased. Karismaatilisi kristlasi on umbes 800 000.

Enamik protestante on vähemushõimude esindajad, kellest rohkem kui poolteni on jõutud evangeeliumiga. Valitsus on lubanud kristlikel teenistustel riigis tegutseda, eriti sellistes valdkondades nagu ühiskonna arendamine ja abiprogrammid.

Kogudus kasvab keskeltläbi 1,2% aastas, mis on veidi rohkem kui elanikkonna juurdekasv. Kogudustel on tuhandeid töötegijaid ja Vietnami misjonäre saadetakse välismaale. Põhimõtteliselt valitseb usuvabadus, kuigi kogudusel on piiranguid.

1999. aasta religioonidekreet säilitas religioossed õigused ja lubas inimestel kas siis järgida või mitte järgida või muuta oma religiooni, aga hoiatas, et karistus tabab neid, kes kasutavad religiooni riigi kahjustamiseks. Praegune suundumus tundub olevat järkjärguline suhete parandamine koguduse ja riigi vahel, millega kaasnevad pidevad riikliku kontrolli püüded. Nendes tingimustes on tõenäoline, et aastaks 2050 kolmekordistub koguduse suurus.

7.BENIN

Asudes Lääne-Aafrikas Nigeeria kõrval, esindab Benin Aafrikas toimuvat tohutut koguduse kasvu. Selle seitsme miljoniline elanikkond on enamjaolt noored – rohkem kui pooled on alla 15-aastased. Elanikkonna arv võib aastaks 2050 kolmekordistuda ja jõuda 21 miljonini.

Nagu paljud Aafrika riigid, kannatab ka Benin sügavate etniliste lõhede, viletsa tervishoiu, puhta vee puuduse, halva haridustaseme ja kõrge HIV/AIDSi nakatanute arvu käes. Ent piiratud ressurssidele vaatamata on Benini praegune koguduse kasv plahvatuslik: 3,1% aastas, kusjuures kogudustega liitub igal aastal peaaegu 120 000 uut liiget. On võimalik, et aastaks 2050 ulatub kristlaste osa elanikkonna üldarvus 40%-ni.

Nii nagu enamiku riikidega Lääne-Aafrikas, on ka Benin lõhenenud kristlikuks lõunapiirkonnaks ja muhameedlikuks põhjapiirkonnaks, kusjuures suur vähemus järgib siiani animistlikke suguharuusundeid. Benin on koduks umbes kahele miljonile kristlasele, 1,2 miljonile muhameedlasele ja kolmele miljonile rahvausundi järgijale. Umbes pooled kristlastest on katoliiklased, karismaatikuid on 650 000.
Kui kogudus kasvab edasi, võib see viia uute kokkupõrgeteni islami ja kristluse vahel. Kogudus võib maksta üha suuremat hinda märtrite näol.

8.VENEMAA

Venemaa, millel on rohkem maad kui ühelgi teisel riigil, on koduks 147 miljonile inimesele, kellest enamik elab Uurali mäestikust lääne pool asuvates linnades. Aga rahvastik väheneb, paljud perekonnad on vaesed ja üha vähem perekondi soetab endale lapsi.

See maa on kogenud türanniat sellest ajast peale, kui temast kaheksandal sajandil sai omaette riik. Alates marksistlikust revolutsioonist 1917. aastal, laastas kommunism süstemaatiliselt majandust, hoolimata Venemaa haritud töölistest ja loodusvarade küllusest. Peale selle püüdis kommunistlik partei ebausu väljajuurimise nimel kõrvaldada igasuguse religioosse kuuluvuse. Ent kommunismi taandumisega 1990-ndate algul kaasnes plahvatuslik huvi religiooni vastu.

Kolmandik kõikidest venelastest peavad endid ikka veel mittereligioosseteks või ateistideks ja 7% on muhameedlased (peamiselt kontsentreerudes Kesk-Aasia piiriäärsetele aladele). Veidi rohkem kui pool elanikkonnast – 84 miljonit või 57% – tunnistab end kristlasteks. Enamik neist kuulub vene õigeusu kirikusse, kuigi umbes 1,5 miljonit kuulub nii protestantlikesse kui ka katoliku kirikusse, mis mõlemad kasvavad palju kiiremini kui õigeusu kirik. Karismaatiliste kristlaste arv on peaaegu neli miljonit.

Venemaa usklikud said tunda üht lähimineviku kõige rängemat ja pikemat religioosse tagakiusu perioodi. Märtrite arv oli miljonites. Tagakiusu võimalus on siiani reaalne, sest valitsus ja traditsioonide kütkes olev õigeusu kirik vaatavad umbusklikult uute esilekerkivate teenistuste organiseerimata juurdevoolule. Ent keset seda segadust on avanenud aken märkimisväärsele koguduse kasvule.

Vene kogudus kasvab umbes 0,1% aastas. Ent kuna elanikkond väheneb, on see tähelepanuväärne. 2050-ndaks aastaks on Venemaa kogudustes tõenäoliselt samapalju inimesi kui neid on praegu või ka vähem. Ometi kasvab kristlaste suhtarv elanikkonna seas, tõustes umbes 57%-lt võimaliku 75%-ni. Muutub ilmselt ka see, millest koosneb kogudus ja protestandid ning katoliiklased omandavad märkimisväärse osa üleüldisest elanikkonnast, kes on kristlased.

9.BANGLADESH

Bangladeshis elab üle 130 miljoni inimese, mis teeb sellest kuuenda kõige rahvarikkama riigi. See on ka üks kõige vaesemaid riike ja kannatab ülerahvastumise ning sagedaste looduskatastoofide, eriti üleujutuste käes.

See valdavalt muhameedlik India piirkond, mis oli kunagi tuntud Ida-Bengalina, nimetati 1947. aastal ümber Ida-Pakistaniks, kui Pakistanist sai iseseisev riik. 1971. aastal peeti sõltumatuse pärast maha verine kodusõda, mis tõi kaasa kaotuse Pakistani kohalikule võimuesindusele. Sellest ajast peale, kui Bangladeshist sai riik, on valitsenud korruptsioon, ebastabiilsus, poliitilised mõrvad ja on toimunud 18 riigipööret, kuigi teatavat laadi deomkraatia kehtestati aastal 1991.

Islam on riigiusk ja muhameedlased moodustavad praegu umbes 85% rahvastikust. Ülejäänud on valdavalt hindud, aga on ka väike arv budiste, animiste ja kristlasi. Hindud kandsid 1971. aasta kodusõjas raskeid kaotusi, peamiselt surnute ja põgenike läbi, aga on tänase päevani häälekas ja mõjukas vähemus.

Bangladeshis on umbes üks miljon kristlast, moodustades vähem kui ühe protsendi elanikkonnast. Rohkem kui pooled kuuluvad sõltumatutesse rühmitustesse. Karismaatikuid on umbes 450 000. Muhameedlusest pöördunud on peaaegu kõik salausklikud, kuigi esineb üksikuid juhtumeid, kus terved külad pöörduvad Kristuse poole.

Enamik avalikke kristlasi on madalasse kasti kuuluvad hindu pöördunud ja vähemussuguharude liikmed. Ilmselt kasvab 2050. aastaks kogudus kahekordseks. Sellest hoolimata moodustab ta ainult veidi enam kui ühe protsendi kogu elanikkonnast.

Bangladeshi koguduse juhid ütlevad, et kristluse kasvu suurimaks takistuseks on fundamentaalne islam. Üks juht, kes võttis osa Lausanne'is toimunud maailma evangeliseerimise foorumist 2004. aastal, ütles mulle: "Paljud muhameedlased mõtlevad kristlastele mõeldes ristisõdadele. Ja selle muudab paiguti hullemaks veel see, mis on sündinud pärast 11. septembrit 2001. Me peame sellega võitlema."

10.LÕUNA-KOREA

Lõuna-Korea loodi 1948. aastal, kui Ühendriigid ja Nõukogude Liit poolitasid Korea poolsaare. Korea sõjast tõusnuna on Lõuna-Koreast saanud üks tugevama majandusega riike. Ent see massiivne majanduslik infrastruktuur elab kogu aeg teadlikuna Põhja-Koreast lähtuvast sõjaohust. Arvatakse, et nende kahe maa vahelisel piiril on maailma kõige suurem maamiinide tihedus.

Korea on hea näide selle kohta, kuidas evangeelium võib kiiresti levida ühe inimrühma seas. Põhja- ja Lõuna-Korea rahvas on peamiselt korealased, kellel on ühine kultuur ja keel. Rohkem kui 95% Lõuna-Korea elanikest on korealased. Jaapanlasi on umbes üks miljon. Peale nende kahe leidub riigis ainult neli vähemusrühma, keda on kokku võttes umbes 100 000 inimest.

Kristlased moodustavad Lõuna-Koreas suurima religioosse bloki – 18 miljonit tunnistab ennast Kristuse järgijateks (39% elanikkonnast). Budiste on umbes 7 miljonit, rahvausundi järgijaid 7 miljonit, 7 miljonit mittereligioosseid inimesi ja 5 miljonit konfutsiaane. Ent tegelikult järgivad paljud korealased mitmeid religioone. Mõned kristlased võivad näiteks ikka veel kinni pidada teatud budistlikest kommetest.

Kristlus kasvab Lõuna-Koreas ja paljud korealased on aktiivsed misjonitöös üle terve maailma. Nad ootavad ka innukalt päeva, mil nad saavad avalikult kuulutada evangeeliumi elanikele Põhja-Koreas, mis on üks kõige raskemini ligipääsetavamaid paiku maailmas.

Kui me vaatame kristluse kasvu Lõuna-Koreas ja kõiki neid teisi ärkamise "kuumi paiku", siis me näeme, et on toimunud märkimisväärne nihe. Kristlus ei asu enam ega oma peakorterit Euroopas või Ühendriikides, nagu see on olnud möödunud sajanditel. Evangeeliumist on kiiresti saamas valitsev jõud Aafrikas ja Aasias.

Need rahvad saadavad juba misjonäre meie maale. Me võime paluda, et seesama hõõguvtuline ind, mis põleb koguduse südames sellistes paikades, nagu Hiina ja Benin, süttiks taas ka Ameerika koguduses.

Tõlgitud ajakirja "Charisma" jaanuarikuu numbrist 2005.