Harta Kogudus Usumaailm  Harta pood Harta 87     

 

Iisrael
Maailm
Huvitavad inimesed
Taevamuusika
Taevamanna
Õpituba
Arhiiv
Kontakt
Koju
In English

Õpitoas täna:
Rick Joyner - Kõrgeim kutsumine





KOJU » TAEVAMANNA



Head teod
Allan Kroll

Sest teie olete armu läbi päästetud usu kaudu - ja see ei ole teist enestest, vaid see on and Jumalalt -, mitte tegudest, et ükski ei saaks kiidelda. Sest me oleme tema teos, Kristuses Jeesuses loodud heade tegude tegemiseks, nii nagu Jumal on juba enne seadnud, et me teeksime seda. Ef 2:8-10

Me elame sellisel ajastul, mis on erakordselt individualistlik. Mina, mind ja mulle - see ebapüha kolmainsus tuleb uksest ja aknast sisse. Inimesed keskenduvad sellele, mida neil on võimalik saada. Ajastu on egoistlik. Kristlastena mõjutab kõik see ka meid. Ka kristlikku ellu võib sisse imbuda mõtlemine, et ma vajan ainult oma suhet minu Jumalaga. Tegelikult päris niisama lihtne see asi ei ole.

Jumal, kes on sind kutsunud isiklikku suhtesse iseendaga, ei jäta sind sugugi mitte rahule sellega, et sa oled jõudnud Tema jalge ette. Me tihtipeale loeme Marta ja Maarja lugu ja mõtleme, et Maarja oli tubli, sest tema istus Jeesuse jalge ees ja kuulas. Marta aga muudkui askeldas ja tal polnud Jeesuse jaoks aega. Ma arvan, et Maarja ei istunud ööpäevaringselt Jeesuse jalge ees. Vaata kasvõi Jeesuse suhet oma jüngritega. Öeldakse, et Ta kutsus kõigepealt nad enda juurde. “Tulge minu juurde kõik, kes te olete vaevatud ja koormatud,” ja samas ütleb Jeesus: „Minge kõike maailma!“ Tulge ja minge.

Kumba siis nüüd teha? Mõned inimesed tahaksid ainult Jeesuse juurde tulla. Aga Jeesus ei lase sul lihtsalt Maarja kombel istuda jalgade ees ja sinna jääda. Me vahel oleme nagu need Jeesuse jüngrid, kes ütlesid: “Isand meil on siin hea olla, teeme siia kolm telki, ühe Moosesele, ühe Eelijale, ühe Sulle. Meie ise võime kasvõi kännu otsas istuda, peaasi, et su osadus on siin, sinu ligiolu.” Aga Jeesus ei lase neil kolme telki sinna üles panna, vaid nad lähevad hoopis koos tagasi mäest alla ja leiavad eest ühe seestunud poisikese, kellest Jeesus hiljem ajab kurja vaimu välja. (Loe sellest sündmusest Luuka 9. peatükist)

Jumal on kutsunud meid tegema häid tegusid. (Ef 2:8) 8. salmis on kirjas, et me oleme Jumala armust saanud päästetud, mitte isegi usust. Sinu ja minu usk ei päästa sind, MEIE USK ON SEE, MIS JUMALA ARMU VASTU VÕTAB. Meie usk ei tervenda. Meie usk võtab vastu tervenemise, mille Jumal meile oma armust annab. Öeldakse väga selgelt, et meie teod meid ei päästa. Päästab Jumala arm ja meie usk võtab selle Jumala armu vastu.

Aga siinsamas ütleb Jumala Sõna, et kuigi me ei saa päästetud tegudest, on Jumal kutsunud meid tegema häid tegusid. See on sinu kutse, kui sa oled Jumala perekonna liige. Selline individualistlik ajastu rõhutab just seda, et meil on tarvis saada kontakt Jumalaga, meil on tarvis lugeda Jumala sõna ja kõige tähtsam on see, mis puudutab ainult mind ja Jumalat.

Jakoobus ütleb: „Usk, millega ei kaasne (häid) tegusid, on surnud.“ (Jk 2:17) Kui miski on surnud, siis ta on küll reaalselt olemas, aga ta ei liiguta. Täpselt samamoodi selle inimese usk, kes ütleb: „Mina ja minu Jumal, meie kahekesi,“ ja see tegudes ei väljendu, siis Jakoobus ütleb, et see on surnud usk. Kui inimesel on vajadused ja sa ütled talle lihtsalt: „Saa sooja!“ siis sellest ei saa sooja. Kui kellelgi on kõht tühi ja sa ütled talle, et saa söönuks, siis sellest ei saa söönuks. Kõht ei täitu sellest, et mina ütlen: “Kõht, saa täis, Jeesuse nimel.” Nii see ei toimi. Jakoobus ütleb selgelt, et kui inimesel on kõht tühi, siis anna talle süüa. Ära prohveteeri talle finantsilisest läbimurdest, mis kunagi ta ellu tuleb ja siis saab ta ta kõht jälle täis. Anna inimesele süüa.

Jk 2:14-18 Mu vennad, mis on sellest kasu, kui keegi ütleb: "Mul on usk!", aga tegusid tal ei ole? Kas see usk suudab teda päästa? Kui mõni vend või õde oleks alasti ja neil oleks puudu igapäevasest toidusest ning keegi teist ütleks neile: "Minge rahuga! Soojendage end ja
sööge kõhud täis!", aga te ei annaks neile ihu jaoks hädavajalikku - mis oleks sellest kasu?


Nõnda on ka usuga: kui sel ei ole tegusid, siis on see iseenesest surnud. Aga mõni võib öelda: "Sinul on usk, aga minul on teod." Näita mulle oma usku lahus tegudest ja mina näitan sulle usku oma tegudega.

Kui inimesel pole piisavalt riideid, siis anna talle riided, mitte ära prohveteeri talle: „Nõnda ütleb Isand: varsti, varsti saad sa uue kasuka.“ Meie teod näitavad seda, kuivõrd elav meie usk on. Elav usk väljendub tegudes. Veelkord rõhutan, et meie teod ei päästa meid, vaid meie head teod on meie usu ja õigsuse viljad.

Ema Teresa ütles: „Teenimine on armastuse vili.“ Ehk teisisõnu - kui ma armastan Jumalat ja armastan inimesi, siis see peaks milleski väljenduma. Head teod võivad olla ainus asi, mida inimesed näevad sinu elu muutusest. Mitte keegi ei näe Jeesust sinu ega minu südames. Inimesed ei näe usku meie südames, aga nad näevad meie tegusid.

Käsuteod ja usuteod

Me pole teinud vahet käsutegude ja usutegude vahel. Käsuteod on mingid teod, mis meid päästaks. Tegelikult ei päästa mitte midagi. Miski ei tee meid Jumalale nii meelepäraseks, et Ta ütleks: „Hea küll, Ma võtan su vastu.“ Muidu oleks Jeesus surnud ilmaasjata, kui meie teod teeks meid Jumalale meelepäraseks. Aga usuteod ei ole käsuteod. Usuteod on eluviis, mis väljendab meie sisemist usku.

Mt 5:13-15 Te olete maa sool. Aga kui sool tuimub, millega saab teda teha soolaseks? Ta ei kõlba enam millekski kui välja visata ja inimeste tallata. Teie olete maailma valgus. Ei saa jääda varjule linn, mis asetseb mäe otsas. Ei süüdata ka küünalt ega panda seda vaka alla, vaid küünlajalale, ja see paistab kõikidele, kes majas on.

Meie oleme maailma valgus. Milles see maailma valgus väljendub? See võib väljenduda selles, et me usume Jumala väesse. Jumal teeb imesid meie kaudu. See väljendub Jumala väes.

Vaata 16. salmi: „Nõnda paistku teie valgus inimeste ees, et nad näeksid teie häid tegusid ja annaksid au teie Isale, kes on taevas.“

Jeesus ütleb, et valgus ei pea esile tulema tingimata evangeelsetel koosolekutel, kuigi see pole sugugi vale, aga ma arvan, et vahel võib juhtuda nii, nagu keegi ütles: „Su teod räägivad nii valjusti, et su sõnu pole kuulda.“ Või: “Su tegude olematus on nii kõrvulukustav vaikus, et see sõnum ei jõua kohale.” Me võime teha vapustavaid evangeelseid koosolekuid, aga kui inimesed ei näe midagi ehtsat, siis see neid ei veena. Öeldakse, et jutt on odav. Täpselt nii, Jeesus ütleks sedasama. Jumal tahab, et meie usk väljenduks meie tegudes.

Vaatame 1 Peetruse 2: 11, 12, 15.

11-12 Armsad, ma manitsen teid kui majalisi ja võõraid siin ilmas – hoiduge lihalikest himudest, mis sõdivad hinge vastu! Käituge hästi paganate keskel, et kuigi nad teist räägivad paha kui kurjategijaist, siiski, pannes tähele teie häid tegusid, annaksid nad Jumalale au aruandmise päeval.
15: Selline on ju Jumala tahtmine, et te head tehes paneksite vaikima rumalate inimeste arutuse.

Kriitikat kristlaste kohta levitatakse igal pool ja igal ajal. Mu naine just rääkis ühest juhtumist. Ta tuli töölt, sõitis trammiga Metodisti kirikust mööda ja siis kaks kodanikku tema seljataga jutustasid: “Näe, see on mingi uus kirik meil.“ Keegi tutvustas ümbrust ühele välismaalasele. See geniaalselt tark välismaalane ütles: “Jaa, jaa. Need on mingid evangelistid, kes võtavad rahvalt raha ära.“ Minu tütar oli parajasti mu naisel süles ja ütles: „Minu issi läks täna hommikul sinna tööle.“ (Ma käin seal tihtipeale seminaris loenguid tõlkimas.) See jutuajamine katkes poolelt sõnalt, kui seda kuuldi. Inimestel on igasuguseid jaburaid arusaamisi. Kui kerkib uus kirikuhoone, siis arvatakse kohe, et nemad võtavadki rahvalt raha ära.

Sellist laimu on tegelikult levitatud kogu kirikuajaloo jooksul. Algkogudust süüdistati igasugu veidrates asjades. Öeldi, et nad ohverdavad lapsi ja söövad neid, et nad korraldavad kohutavaid seksuaalorgiaid. Täiesti jaburusi mõeldi välja. Peetrus ütleb siin nii, et kui meie kristlastena elame paganate (mittekristlaste) keskel, siis on üks asi, mis neid peaks ümber veenma ja vaigistama. Kui inimesed näevad sinu eluviisi, siis selle vastu ei saa vaielda.

Tee oma tööd hästi

Üks mu tuttav rääkis, et kui tema oli piiblikoolis Ameerikas, siis kristlasi ei tahetud ühte konkreetsesse restorani ettekandjateks tööle võtta, sest need ettekandjad muud ei teinud kui poetasid traktaate sülle või taldriku alla. Nad kuulutasid evangeeliumi klientidele ja sellega oli kogu nende tööaeg hõivatud, nad ei teinud tegelikult oma tööd. Ja selle tõttu restorani omanikud otsustasid, et nad kristlasi tööle ei võta, sest need ei tee tööd, vaid ainult kuulutavad.

Ma arvan, et selline maine ei mõju eriti hästi. Kui kristlaste kohta teatakse, et need ei viitsi tööd teha; nad on viimased, kes kohale jõuavad ja esimesed lahkujad, aga palka tahavad saada töökohal Piibli lugemise ja palvetamise eest. Kui sul on selline töö, mis seda võimaldab, siis see on tore. Kui ei ole, siis tee seda tööd, mida pead tegema, et su ülemus sinuga rahule jääks.

Kunagi üks noormees ütles: „Mul on viimase paari aasta jooksul olnud 15 töökohta.“ Küsisin talt, et mis sul siis viga on? „Ah, mu enda rumalus ja laiskus,“ vastas ta. Tema tahtis minna tööle ja saada selle eest palka, et ta tööl Piiblit loeb ja palvetab. Aga tööandja tahtis, et ta tööd teeb. Oma töökohal oled sa kõige paremaks tunnistuseks siis, kui sa teed oma tööd hästi. Sind ei mõõdeta selle järgi, kui palju sa Jeesusest räägid. Kui võimalus antakse, siis ka räägi. Ema Teresa ütles: „Kuulutage alati Kristust, kui vaja, kasutage ka sõnu.“ Ma arvan, et sa lükkad ümber nende inimeste väited, kes räägivad kristlastest halba, kui inimesed (nagu Peetrus ütleb) näevad sinu tegusid. Me peaksime olema tuntud selle poolest, et meie elu on reaalselt teistsugune.

JEESUS MEIE SÜDAMES EI OLE NÄHTAV, AGA MEIE TEOD ON NÄHTAVAD.

Kui sa loed Ilmutuse raamatut, siis seal on läbiv mõte järgmine. Jeesus alustab kõiki kirju nii: “Ma näen ja tean sinu tegusid.” Paned sa tähele, et Ta ei ütle: „Ma näen sinu südant, seda mida sa tahaks.“ Ta ütleb, et Ta teab su tegusid. Ma ei ei õpeta siin inimesi tegema mingeid religioosseid tegusid, vaid ma rõhutan - meie teod meid õigeks ei tee Jumala ees, kuid teod peaksid olema usu ja õigsuse vili, midagi, mis reaalselt välja paistab.

Hoolimine

Keegi on öelnud, et inimesed ei hooli sellest, kui palju sa tead, kuni nad ei tea, kui palju sa neist hoolid. Inimesi ei veena see, et me teame palju. Me oleme käinud koolides, piiblikoolides, seminarides ja kus iganes veel ja siis me demonstreerime oma suuri teadmisi. See võib avaldada mingisugust muljet, kuid mitte püsivalt. Ma usun, et kõik me oleme kohanud inimesi, kes on haritud, aga samas karakteri poolest nii eemaletõukavad, et sa ei taha temaga koos olla. Sinu teadmiste kogus ei lähe kellelegi korda, inimestest hoolimine aga annab hoopis teistsuguse tulemuse.

Ema Teresa ütles: „ME EI PEA TEGEMA SUURI TEGUSID, VAID VÄIKESI TEGUSID SUURE ARMASTUSEGA.“ Heade tegude tegemine, reaalne armastuse väljendamine ei vaja mingit eriharidust, paksu rahakotti, vaid lihtsalt valmidust olla inimestele valguseks, et inimesed näeks seda meie tegudes. Võimalusi teha väikseid asju suure armastusega on küllaldaselt.
Näiteks on inimesi, kes on jäänud tervislikel või mingitel muudel põhjustel kogudusest eemale.

Mine kellelegi külla. Mõni inimene vajab seda külaskäiku rohkem kui religioosset loengut. Matteuse 25. peatükis 31. salmist alates räägitakse sellest, et Jeesus ütleb mõnedele inimestele viimasel kohtupäeval nii: “Mina olin näljas, janus, alasti, haige, vangis. Aga teie, õiged, tulite mu juurde ja andsite mulle juua, süüa, riietasite mind.“ Ja nad küsivad, et millal sa olid janus, näljas, alasti, haige, vangis? Ja Jeesus vastab: „Mida te iganes olete teinud (või tegemata jätnud) neile mu vähemate vendade (st tavaliste inimeste) seast, seda te olete teinud (või tegemata jätnud) mulle.“ (parafraseering)

Panete tähele, et Jeesus ei ütle, et Ma olin näljas jne ja te ei tulnud Mulle andma 7-punktilist õpetust finantsläbimurdest. Jeesus ütles, et Ma olin haige ja te ei tulnud Mulle külla.

Suu on meil kõigil peas, me võime öelda mõne komplimendi inimesele. Me eestlastena oleme kidakeelsed, aga kui midagi on halvasti, siis sõnu tagasi ei hoia. Sa võid kellegi päeva teha palju päikselisemaks ja paremaks, kui sa lähed ja teed talle komplimendi ja ütled midagi head. Ka see on hea tegu. Kompliment võib inimesele tähendada rohkem kui mingi loeng sellest, mida ta võiks teisiti teha. Aga ära tee seda võltsilt. Kui sa ütled kellelegi, et küll ta näeb hea välja, aga kui mõnel mehel on tegelikult habe ajamata, padjanägu ees ja tuulest viidud soeng peas, siis see mõjub solvanguna, mitte komplimendina.

Paulus ütleb apostlite tegudes nii, et kui inimesed tulid kokku, siis nad tulid palveks, leivamurdmiseks, aga tulid ka osaduseks.

Ap 2:46 Nad viibisid päevast päeva ühel meelel pühakojas, murdsid leiba kodudes ja võtsid rooga juubeldades ning siira südamega

Nad tulid kokku, et lihtsalt niisama suhelda kaaskristlastega. See on samamoodi hea tegu, mida me kõik saame teha. Ema Teresa ütles: “NAERATUS ON SÕNADETA JUTLUS.” Saad kasvõi naerata kellelegi. Lihtsalt ole viisakas.

Meie kliimavööndis kipuvad inimesed olema suhteliselt hapude nägudega. Meie ilmasid vaadates pole muidugi midagi imestada. Tänava peal jalutavad ringi valdavalt pahurate nägudega inimesed. Kirikus istutakse tavaliselt samasuguste nägudega. Mõni kardab naeratust. See on täiesti normaalne, kui sa naeratad ja ütled kellelegi kasvõi komplimendi. Mis selles vaimulikku on? Selles on midagi väga vaimulikku. Sellega sa väljendad hoolimist, mis su südames inimeste vastu on.

Ma saan aru, et on inimesi, kes on loomu poolest suhtlejad. Aga sa ei saa mõelda, et las need inimesed siis suhtlevad ja naeratavad, kuna neil tuleb see paremini välja. Selliste inimestega läbikäimine mõjub sulle ka hästi. See tekitab sinus endas ka sellist optimismi, mis meile kõigile on vajalik.

Tee Jumala tahtmist

Apostlite teod 10:38
kuidas Jeesus Naatsaretist, keda Jumal oli võidnud Püha Vaimu ja väega, käis mööda maad head tehes ja parandades kõiki kuradi poolt rõhutuid, sest Jumal oli temaga.

Pane tähele, Jeesus mitte ainult ei tervendanud, vaid Ta käis ringi mööda maad ja tegi head, kusjuures Jeesus ise ütles Johannese 4:34

„Minu roog on see, et ma teen Tema tahtmist, kes mu on läkitanud ja lõpetan oma töö.“

Mõtle selle peale. Mu sisemist inimest toidab see, et ma teen oma isa tahtmist, teen TEGUSID, mille minu Isa on mulle määranud. Kui ma elan ainult iseenesele, siis pole mingi ime, et ma olen näljas. Lahendus ei ole see, et ma toidan ennast Jumala sõnaga. Ma võin olla Sõna täis, aga ikkagi olla näljas, sest ma ei tee selle tahtmist, kes mind on läkitanud.

See kehtib muidugi mitmes valdkonnas, mitte ainult heade tegude puhul. Kui Jumal on sind kutsunud millekski või kellekski, siis sa oled paratamatult näljas, kuula jutlusi palju tahad, loe Piiblit palju tahad, lase endale käsi peale panna, aga see ei mõju. Mispärast? Sest Jeesus ütles: “Minu roog on teha oma Isa tahtmist. Kui ma seda ei tee, siis ma ei saa toidetud, olen vaimulikus mõttes näljas.”

Üks asi, mida sina praegu teha saad, on hakata otsima teisi inimesi. Sellist tegutsemist ma soovitan vahel inimestele, kes on endaga puntras. Sellel ajal, kui sul endal on vajadus, saad sa hakata täitma kellegi teise vajadusi. Varem või hiljem täituvad ka sinu vajadused.

Iiobi raamatus on väga hea kirjakoht, kus öeldakse, et Iiob, olles ise tohututes vajadustes hakkas palvetama oma sõprade eest. Mõni võiks lugeda ja mõelda: “Iiob, sul on palvet rohkem tarvis kui nendel, kes sind on kritiseerinud.” Nad on tema kallal õiendanud, virisenud, teda kritiseerinud. Ja siis öeldakse, et kui Iiob palvetas nende sõprade pärast, siis Jumal pööras tema saatuse. Selles mehes oli piisavalt küpsust, et vaatamata oma valule ta ei keskendunud endale.

Iiobi 42:10 Ja Isand pööras Iiobi saatuse, kui too palvetas oma sõprade eest; ja Issand andis Iiobile kahekordselt kõike, mis tal oli olnud.

Külvamine ja lõikamine

2 Korintose 8:1-5
Vennad, ma tahan teile teatada, mida Jumala arm Makedoonia kogudustes on korda saatnud. Rohked katsumused, millega neid on läbi proovitud, on andnud neile ohtrasti rõõmu ning nende põhjatu vaesus on kasvanud siira headuse rohkeks rikkuseks. Nad on ju andnud oma jõudu mööda - mina olen tunnistaja -, koguni üle oma jõu. Nad ise on vabatahtlikult anunud meilt paljude palvetega, et neil võiks olla osa eesõigusest aidata pühasid. Ja nende annid ületasid kõik meie lootused, sest nad andsid Jumala tahtmise läbi iseendid, esmalt Isandale ja siis ka meile.

Paulus kutsus üles Korintose kogudust toetama Jeruusalemma vaeseid. Ta toob neile eeskujuks Makedoonia kogudused. Makedoonlased olid ise tol ajal suures puuduses. Aga vaatamata sellele nad keskendusid teistele. Korintose linn oli väga rikas linn. Ta oli Rooma impeeriumis suuruselt vist kolmas. Paulus ütleb neile, et kuulge, kui makedoonlased keset oma kitsikust võisid anda ja külvata, siis miks ei võiks teie?

Mõnel inimesel on piinlik, et kogudustes räägitakse rahast, aga Paulus ei pidanud seda suureks probleemiks. Probleemiks võib asi kujuneda siis, kui 30-minutilisest jutlusest 25 minutit keskendub rahale ja 5 minutit evangeeliumi kuulutamisele. Aga rahast on vaja rääkida, sest ka see võib olla üks meie hea tegu või meie armastuse väljendus inimestele. Leia koht, kuhu külvata. Võimalustest su ümber küll puudu ei tule. Vaata kasvõi kodus ringi. Ma usun, et meie kodudes on liiga palju asju.

Mulle meeldib asju ära anda ja ma teen seda kogu aeg. Vaatasin kodus ringi ja nägin raamatuid, mis ma juba ammu ise olen läbi töötanud, mul ei ole neid enam tarvis, aga ilmselt kellelgi teisel on. Mustadeks päevadeks kogumisel pole mõtet. Anna ära riided, mida sa pole ammu kandnud, arvatavasti sa ka tulevikus ei kanna neid. Pole mõtet neid kappi seisma jätta. Kellelgi teisel võib neid vaja minna. Tee kellelegi rõõmu.

Kui sa annad ära kaks paari auklikke sokke ja ütled: “Oi ma andsin, halleluuja.” Piibel ütleb, et seda, mida sa külvad, seda sa lõikad kolmekümne-, kuuekümne- ja sajakordselt. Kas tahad 30, 60 või sada paari auklikke sokke? Sellise väärtusetu kingitusega sa tegelikult solvad teist inimest ja näitad sellise käitumisega, et tegelikult sa temast ei hooli. Anna midagi sellist, mis inimesele tõepoolest on õnnistuseks. See tekitab mitmekordset õnnistust, sest keegi teine võib saada, mida tal on tarvis ja sinu kodusse tekib tühja ruumi juurde.

Võimalusi abistada on väga palju. Sa saad teha head, väljendades oma usku. Näiteks sõidad sa kogudusse tühjas autos. Too mõni inimene kogudusse oma autoga ja pärast vii tagasi. Miks me siis tegelikult seda ei tee? Kuna see on lihtsalt tülikas. Aga kellelegi võib see olla suureks õnnistuseks.

1 Timoteose 6:17-. Neid, kes on nüüdsel ajal rikkad, käsi, et nad ei oleks ülbed ega loodaks ebakindlale rikkusele, vaid Jumalale, kes valmistab meile kõike rikkalikult maitsmiseks; käsi neil teha head, saada rikkaks headelt tegudelt, olla lahke ja helde käega, talletades enesele vara heaks aluskiviks tuleviku tarvis, et haarata kinni tõelisest elust.

Ära mine ülbeks, kui sa materiaalselt rikas oled ja teiselt poolt: kui sa oled materiaalselt rikas, siis saa rikkaks ka headelt tegudelt.

Apostlite teod 4:32-37
Ja usklike kogul oli üks süda ja üks hing ning keegi ei öelnud oma vara kohta, et see on tema oma, vaid kõik oli neil ühine. Ja apostlid tunnistasid suure väega Issanda Jeesuse ülestõusmist, ja suur arm oli nende kõikide peal. Nende seas ei olnud keegi puuduses, sest kõik, kes olid maade või majade omanikud, tõid müümisel saadud raha ja panid apostlite jalge ette. Igaühele jagati siis sedamööda, kuidas keegi vajas. Näiteks Joosep, Küprose saarelt pärit leviit, keda apostlid hüüdsid lisanimega Barnabaseks, mis tähendab Julgustuse poeg, müüs ära oma põllu ning tõi raha ja pani apostlite jalge ette.

Mina põhimõtteliselt ei usu sellesse, et keegi teine saab hakata sulle Pühaks Vaimuks või keegi teine saab hakata sulle südametunnistuseks, Öeldes sulle: „Ma tunnetan, vend Allan, et sa peaks oma auto ära andma.“ Mul on olnud selliseid juhtumeid. Üks isik tuli ja ütles, et tal on tunnetus, et ma peaks oma auto ära andma. Ma ütlesin, et kui Jumal sellest mulle räägib, siis ma annan ka. Kõik, mis mul on, kuulub nagunii Jumalale, mul ei ole omandiõigust selle üle. Kuid Jumal hoiatab informeerib ka mind sellest, kui ma pean midagi ära andma.

Apostlite tegude raamatus öeldakse, et neil oli üks hing ja üks süda ehk siis nad tegustesid Jumala Vaimu juhtimisel. Jumal teadis ette, et Jeruusalemma linn hävitatakse. Kinnisvara oleks siis hävinenud. Jumal teadis ja seepärast ütles: „Müüge maha kõik, jagage välja.“ Hiljem polnud neil midagi kaotada, kui hävitustöö hakkas. 70. aastal, kui Rooma keiser Tiitus linna hävitas, siis teateid kristlaste hukkumise kohta ei ole. Neil ei olnud enam midagi kaotada, sest nad olid kõik juba ammu ära andnud. Ja seepärast nad võisid rahulikult ära minna.

Miks?

Miks me nüüd peaksime tegema head? Kindlasti mitte teistele mulje avaldamiseks. Jeesus ütles: “Kui sa teed oma heategusid selleks, et inimesed sind imetleksid, siis ei ole sul mitte mingit tasu Jumalalt.” Kasulik on anda või teha midagi nii, et mitte keegi tähele ei pane. Ei ole tarvis inimeste tunnustust. Loomulikult me võime inimesi tunnustada selle eest, mida nad on hästi teinud, aga kui inimesed teevad seda selleks, et saada tunnustust, siis on see vale.

Gl 1:10 Kas ma nüüd otsin toetust inimestelt või Jumalalt? Kas ma püüan meeldida inimestele? Sest kui ma veel tahaksin meeldida inimestele, siis ma ei oleks Kristuse sulane.

Mt 6:5-6
Ja kui te palvetate, siis ärge olge nagu silmakirjatsejad, sest nemad armastavad palvetada sünagoogides ja tänavanurkadel, et olla inimestele nähtavad! Tõesti, ma ütlen teile, neil on oma palk käes!Aga sina, kui sa palvetad, siis mine oma kambrisse ja lukusta uks, palveta oma Isa poole, kes on varjatud, ja su Isa, kes näeb varjatutki, tasub sulle!

Me ei peaks tegema head eesmärgiga saada taevast tasu. Ma rääkisin, et sa saad taevast tasu küll, aga head sa ei peaks tegema üksnes seepärast, et tasu saada. Me peaksime andma ja külvama sellepärast, et me armastame Jumalat, hoolime inimestest. Me ei tohiks näha inimestes vahendit, kuidas taevast tasu kätte saada. Samuti ei peaks me tegema head ka eesmärgiga saada inimestelt tasu ja tänu. Ma olen andnud ära väärtuslikke asju, aga inimene, kellele selle andsin, ei vaevu isegi aitäh ütlema.

Piibel ütleb, et me peaksime tegema head ka neile, kes meid taga kiusavad. Kui sina oled vastuvõtja, siis püüa olla viisakam.

Kui me teeme inimestele head, ükskõik kus nad ka poleks, siis mitte selleks, et teda oma usku pöörata. Muidugi me soovime seda, aga sellega me väljendame oma loomulikku usuelu. Me võime minna Kopli liinidele toitma vaeseid ja hädalisi. Aga kui me teeme seda ainult selleks, et pöörata inimesi meie usku ja kui nad ei pöördu, siis me lõpetame selle asja ära - selline asi on vale. Jeesus tegi terveks inimesi, kes tulid, said terveks ja marssisid minema. Ta aitas inimesi, kes talle mingit omapoolset tänu ei osutanud. Piibel ütleb, et Jumal on hea ja helde, laseb oma vihma sadada ja päikest paista ka tänamatute ja õelate peale. Ema Teresa ütleb, et täna tehtud heateo unustavad inimesed sageli juba homme. Kuid sellele vaatamata peaksime tegema häid tegusid ikka ja alati, Jumalale.

Galaatia 6:9,10
Ärgem tüdigem head tehes, küll me omal ajal ka lõikame, kui me enne ära ei nõrke! Niisiis, kuni meil on veel aega, tehkem head kõikidele, eriti aga usukaaslastele!

Valguse Tee koguduse jumalateenistuse audiofaili kirjutas artikliks Reet Kiveste, toimetas Külli Kuusk.




 Lisa kommentaar | Loe kommentaare (5)

Sinu nimi *
Sinu e-mail
Kommentaar *

Mitu ä tähte on sõnas jäääär? * See rumal küsimus hoiab robotid sellest foorumist eemal. Palun kirjuta oma vastus siia:


  Tutvu reeglitega





Soovita sõbraleSoovita sõbrale

Prindi artikel Prindi artikkel

Loe kommentaare (5)


Charismata Ministries
COPYRIGHT 2006 ©
Informatsiooni sellel leheküljel tohib kasutada ainult isiklikuks tarbeks.
Kõik muu kasutus/paljundamine võib toimuda ainult "Usumaailma" kirjalikul loal.