Selletõttu suurendab kurat oma jõupingutusi, et Iisraeli maa pealt ära pühkida. Osa tema hiljutisest strateegiast sisaldab järgmisi asju: Hezbollah terroristide raketirünnakud Iisraeli vastu Liibanoni pinnalt 2006. aasta Liibanoni sõjas ja Hamasi raketirünnakud Iisraeli pihta Gaza territooriumilt 2008. aasta detsembris/2009. aasta jaanuaris. Mõlemal korral oli Iisrael eelnevalt need territooriumid loovutanud, et astuda sammuke potentsiaalse rahu suunas. Iga kord tõlgendas vaenlane Iisraeli tagasitõmbumist kui nõrkust ja nende mõrvarlik himu Iisraeli rünnata ja hävitada pigem kasvas kui kahanes.
Iga kord on Iisraeli õigustatud enesekaitsesõjad islami vaenlase vastu pälvinud ülemaailmse meedia mürgist hukkamõistu, jõudes koguni juudivastaste rahutusteni, füüsiliste rünnakuteni juudi sünagoogide ja kalmistute vastu ja lõpuks ka juudi ja Iisraeli üksikisikute röövimise ja mõrvamiseni. Vägivaldne islamistlik džinn on pudelist välja pääsenud. Ta ei kavatse niipea oma endisesse vangistusse tagasi minna.
Kurat on Jumala kurat
Piibel õpetab, et Saatan ise on Jumala loodu, kuulub Tema suveräänsuse alla ja litsutakse lõpuks laiaks Messia ihu jalge all (vt Rooma 16:20). Saatana antimessias surmatakse lõpus Messia suu hingusega, kui Ješua tuleb tagasi (vt 2. Tessaloonika 2:8). Ükskõik millist väge kuradil lubatakse omada ja ükskõik mida tal selle ajani teha lastakse, me peame siiski meeles pidama, et ta on tihedalt köidetud jumaliku lõa otsa.
Deemonliku antisemitismi tõus võib tõepoolest olla üks Saatana viimaseid väljapurskeid. Selle plahvatuslikul kasvul meie päevil on selge tähendus – Saatan on paanikas. Rahvusvaheline juudivaenulikkuse plahvatus (saksa sõna ‘Judenhass’ on isegi selgem kui termin antisemitism) on eskatoloogiline hoiatuslipp, andes kõikidele reisijatele viimsepäeva bussis teada, et varsti sõidame kivise tee viimast lõiku, enne kui jõuame lõplikku sihtpunkti.
Hobuste peale kihlavedamine
Lee Smithi läbinägevalt nutikas Lähis-Ida poliitilise reaalsuse analüüs “Tugev hobune: võim, poliitika ja araabia tsivilisatsioonide kokkupõrge” (Doubleday 2010), on saanud oma nime Osama Bin Ladeni arvamusest: “Kui inimesed näevad tugevat ja nõrka hobust, siis loomulikult meeldib neile tugev hobune” (transkriptsioon CNNi 2001. aasta 13. detsembri intervjuust http://archives.cnn.com/2001/US/12/13/ tape.transcript/). Selline tugeva hobuse filosoofia juhib islami ja araabia maailma rohkem, kui Läänt juhib tõmme materiaalse õitsengu, tehnoloogilise arengu või isegi rahuahvatluse poole. Ajalooliselt on lähisidalased araabia- ja islamimaailmas ellujäämiseks viimased 4000 aastat oma poliitilist radarit seadnud, et avastada tõusev diktaator (tugev hobune) ja tema poolele asuda.
Lähis-Ida tugev hobune on praegu Iraan. Tema üksi on olnud edukas maailma suurima supervõimu suhtes põlguse ülesnäitamisel. Tema üksinda torgib ja kihutab tagant Iisraeli armeed, mis on Lähis-Idas kõige võimsam. Tema üksinda ärritab üles Iraagi ja Pärsia lahe riikide šiiitide masse, kus suur osa Lääne naftast võimaldab babüloonialikku luksust.
Üksteise järgi on julmimad Lähis-Ida diktaatorid tulnud Canossasse, et suudelda Pärsia sõrmust. Süüria, Sudaan, Iraak ja nüüd ka Türgi on kõik hiljuti külastanud Teherani, tehes kindlaks, et neid pildistatakse ja pannakse tähele kui Iraani tulevase tugeva hobuse tulihingelisi austajaid.
Male suurte poistega
Iraan (kaasaegne Pärsia) on teinud oma Lähis-Ida malekäigud filigraanse osavusega, ümbritsedes Iisraeli igast küljest. Islamistlik Iraani Vabariik varustab šiiitide džihaadivõitlejaid Iisraeli põhjapiiril (Hezbollah) arenenud relvastusega. Viimastel aastatel on Iisrael kinni püüdnud palju Iraani relvadega laevu vahetult enne Liibanonis sildumist – näiteks Francop (www.israelnational-news.com/News/news.aspx/134235). Iraan varustab ka kirdes asuvat Süüriat keemiarelvadega ja rakettidega (www.en.wikipedia.org/wiki/ July_2007_Syrian_arms_depot_explosion); (http://abcnews.go.com/International/scudmissile-shipment-hezbollah-raises-mideast-tensions/ story?id=10361973). Iraan veab jätkuvalt salaja rakette islamistlikusse Gazasse – kõigepealt Gaza PVO-le (Iisrael püüdis kinni Karine A relvadega laeva (www.en.wikipedia.org/wiki/Karin_A) ja seejärel Santorini (www.waronline.org/en/analysis/pal_weapons.htm)).
Täna smugeldab Iraan Gazasse relvi laevadega, kuid samuti Egiptuse tunnelite kaudu, kuhu tulevad relvad veokite konvoidel läbi Sudaani (Iisrael lennutas hiljuti välja pikamaa raketid nende Iraani konvoide vastu Sudaanis (www.en.wikipedia.org/wiki/2009_Sudan_airstrikes)).
Iraani strateegia on lihtne – Iisraeli ähvardamine igast küljest, ja seejärel pärsitakse või peatatakse kõik Iraani tuumarelva tootmisliini jõudluse vähendamise katsed rünnakute vallapäästmisega Iisraeli pihta, mida teevad mõned üksikud või kõik ülalnimetatud esindajad, Iraani vasallid (www.timesonline.co.uk/tol/news/world/middle_east/article7138763.ece).
Palveta, et destruktiivsed Iraani strateegiad saaksid pea peale pööratud või pöörduksid nende algatajate vastu, et Jumal päästaks ja kaitseks oma valitud rahvast ja et strateegia ja suur eristamisvõime antakse neile, kelle kätte on usaldatud juudi rahva turvalisuse ja ellujäämise üle valvamine (loe Laul 121).
Kasulike idiootide selja taha pugemine
Hiljuti üritas laevastik naiivsete ja “poliitiliselt korrektsete” lääne inimestega tungida Iisraeli Gaza mereväeblokaadist läbi, püüdes seitsme laevaga ilma Iisraeli kontrolli läbimata Gazasse hiilida. Ülalnimetatud terroristliku relvasmugeldamise valguses on need lääne inimesed süüdi vähemalt tobedas hooletuses.
Samuti on nad süüdi arulagedas koostöös islamiterrori strateegidega Gazast, Türgist või Iraanist ja katses tõsiselt Iisraeli tsiviilisikute turvalisust kahjustada.
Suurima laeva (Mavi Marmara) pardal oli rohkem kui 560 reisijat. Vähemalt 50 neist olid Türgi terroristid, keda rahastas ja varustas Türgi grupp IHH, mis on seotud Muslim Brotherhoodi, Hamasi ja al-Qaedaga (www.investigativeproject.org/blog/2010/06/ihh-terrorist-ties-confirmed). Kakskümmend nendest terroristidest olid juba lindistanud al-Qaeda stiilis islamistiku enesetapuvideo, ettevalmistusena vägivaldseks surmaks võitluses Iisraeli sõduritega (www.nypost.com/p/news/international/ truth_behind_the_harm_ada_CgqfVG9KrAUT4mQeO335fO).
Maailma televisioon ja ajalehtede pealkirjad kisendasid “brutaalsete israeliitide tungimisest rahulaevadele” ja “humanitaarabi laevastiku ründamisest”, kuid tõde erines sellest šokeerivalt. Islamiterroristid peitsid ennast õnnelikult poliitiliselt korrektse humanitaarkatte varju, kui nad planeerisid lintšida ja mõrvata Iisraeli dessantväelasi, kes tulid, et uurida ja neutraliseerida võimalikke ohtusid, mida need laevad võisid sisaldada.
31. mail 2010 umbes kell 04.15 laskusid Iisraeli mereväe eriüksuslased (Shayetet või 13. flotill) köie abil laevadele Blackhawki helikopteritelt, eeldades, et Lääne protestijad tervitavad neid leebe tsiviilallumatusega. Selle asemel ründas neid kohe mõrvarlik Türgi terrorijõuk, kes oli varustatud raudkangidega, kirvestega, valgusgranaatidega, süütepommidega, jahinugadega, kadadega, öise nägemise seadmetega ja tulirelvadega. Shayeteti meeskond oli varustatud kummikuulidega, mida põhiliselt kasutatakse mõõdukate rahutuste ohjeldamisel. Iga Iisraeli eriüksus kandis ainult ühte Glock 9 mm püstolit isiklikuks enesekaitseks.
Järgmised dokumenteeritud videoklipid näitavad, kuidas Türgi terroristid valmistavad ette vägivaldseid rünnakuid ja neid algatavad ning nende katseid lintšida Iisraeli Shayeteti kolmekümmet dessantväelast:
(www.youtube.com/watch?v=Z2duPV9MQIc&feature=channel
www.youtube.com/watch?v=JvS9PXZ3RWM&feature=channel
www.youtube.com/watch?v=B6sAEYpHF24&feature=channel
www.youtube.com/watch?v=bfWUlNBnwyg)
Miks rahvad raevutsevad? (Laul 2)
Maailma meedia portreteeris koheselt Iisraeli enesekaitset kui süütutele humanitaarabi andvatele patsifistidele suunatud veresauna. Televisioon ja ajalehed järgisid sisuliini, mis oli terroristide eneste loodud, samas varjates nende türklaste terroristlikke sidemeid, kes üritasid lintšida Iisraeli eriüksuslasi. Iisraeli dessantväelased lasid lähivõitluses maha üheksa türklast, kuid peaaegu kogu päevauudiseid vahendav meedia pööras need lihtsad dokumenteeritud faktid pahupidi. Selle asemel päästsid nad valla tohutu suure antisemitismi laine.
Selle tulemusena boikoteerivad paljud riigid kaubandussidemeid Iisraeliga, boikoteerides Iisraeli kaupu, suursaadikuid tagasi kutsudes, lõigates läbi diplomaatilisi sidemeid jne. Kolm näidet sisaldavad järgmist:
Norra – www.ynetnews.com/articles/0,7340,L-3899094,00.html;
www.bdsmovement.net/?q=node/708
Rootsi – www.jpost.com/International/Article.aspx?id=177545
Malaisia – www.ynetnews.com/articles/0,7340,L-3901509,00.html
Rahvaste käitumine Iisraeli suhtes on rabavalt sarnane Bob Dylani kibedale ja prohvetlikule kirjeldusele Iisraelist ja rahvastest tema laulus “Ümbruskonna riiukukk”.
Ta lõi nokauti lintšiva jõugu, teda kritiseeriti.
Vanad naised mõistsid ta hukka, öeldes, et ta peaks vabandama.
Siis ta hävitas pommivabriku, keegi polnud rõõmus.
Pommid olid mõeldud tema jaoks. Ta pidi ennast kehvasti tundma.
Ta on ümbritsetud patsifistidest, kes kõik tahavad rahu.
Nad palvetavad öösiti, et veresaun lakkaks.
Nüüd ei teeks nad kärbselegi liiga. Seda tehes hakkaksid nad nutma.
Nad lamavad ja ootavad, et see riiukukk jääks magama.
Mida on teised talle võlgu?
Mitte midagi, ütlevad nad. Ta lihtsalt tahab sõda.
Uhkus ja eelarvamus ja ebausk tõepoolest.
Nad ootavad seda riiukukke, nagu koer ootab ninaesist.
Ta on ümbruskonna riiukukk.
(“Neighborhood Bully”, sõnad ja muusika Bob Dylan © 1983 Special Rider Music)
See uusim antisemitismi laine on murettekitav areng. Piibli perspektiivis täidavad rahvad oma kohtumõistmise karika ja lähevad vastu tasumise tunnile (vt Jesaja 31:9; 34:1–8). Iisrael on rahvaste vihaga nurka surutud, aga Jumal kasutab seda survet, et puhastada Iisraeli jääk (vt Jesaja 4:4; 10:20–25).
Palveta juudi rahva pärast Iisraelis ja eksiilis, et see surve ja probleemid, millega Jaakob silmitsi seisab, paneksid meid otsima Jumala palet ja südant Messia Ješua kaudu!
Prohvetlik muutus Lähis-Idas
Viimase 50 aasta jooksul on Iisraeli kaitsestrateegia osaliselt seisnenud allianssi loomises mittearaabia ja mitteislami naabritega oma perifeerias. Need liidud on olnud Haile Selassie Etioopia, šahhi Iraan, Põhja Iraagi kurdid, maroniidi kristlased Liibanonis ja Türgi mittearaabia sekulaarne valitsus.
Viimase 35 aasta jooksul on Iisrael olnud tunnistajaks marksistlike revolutsionääride tõusule Etioopias, ajatolla Homeini šiiitide putšile Iraanis, Süüria lämmatavale Liibanoni ülevõtmisele Hezbollahi kaudu ja kurdide nõrgenemisele šiiidi ja sunni terrori kaudu praegu leegitsevas Iraagis. Viimane strateegiline tugi, mis on praegu kokku varisemas, on Türgi.
Recep Tayyip Erdogan, Türgi islamistlik peaminister on aeglaselt eemaldanud oma riigi lähedasest liidust Iisraeli ja USA-ga ja kostitab hellitlevalt Teherani, Damaskust, Hartumi, Caracast, Beirutit ja Gazat. Ta on viinud oma maa Iisraeli igapäevase needmise positsioonile, aidates Iisraeli surmavaenlasi. Hiljuti julgustas ta terrorilaevastikku kahjustama Iisraeli suveräänsust ja turvalisust.
Prohvetlike kirjakohtade õppijad teavad, et Piibel osutab Türgi rollile lõpuaegade võitluses Iisraeliga, mida tuntakse Googi ja Maagoogi sõjana (vt Hesekiel 38–39). Selles lahingus mainitud rahvad, kes pöörduvad Iisraeli vastu, on tänapäeva Etioopia, Iraan, Saudi Araabia, paljud Kesk-Aasia “stanid” ja Türgi. Türgi kannapööre Iisraeli suhtes tundub olevat järgmine otsustav samm selle viimase piiri suunas.
Uuestisündinud kalifaat või ottoman-jutupaunik?
Türgil on ajalooline au olla islami kalifaadi viimane keskus, kus kunagi oli muhameedliku impeeriumi pealinn. Koraanile vastav islam ootab kalifaadi taassündi, millest saaks rahvusvahelise džihaadi ja islami teostatud maailma kontrolli keskus. Iga türklane on teadlik sellest endisaegsest hiilgusest ja mõned heietavad mõtteid tuleviku Ottomani hiilguse taassünnist või elavad selle suurushullustuses. Erdogan ise näeb, et tee islami juhtpositsioonile viib läbi värava, millel on silt “Iisraeli vihkamine”. Tema poliitika ja taktika viivad Türgi NATO vihmavarju alt välja ja eemaldavad Euroopast ja USA-st otse Iraani, Süüria ja radikaalse islami embusesse.
Iisraelil ja Türgil olid kunagi tihedad sidemed kaubanduse, luure, sõjanduse ja turismi valdkonnas. Erdogani kelmustükkide tulemusena on jahenemine Türgi-Iisraeli suhetes suurem kui arvatakse.
Palveta Türgi valitsuse eest, et Jumal annaks neile ilmutuse Tema südamest ja plaanidest Iisraeli suhtes, et nad enam ei neaks, vaid õnnistaksid juudi rahvast ja nende riiki (vt 1. Moosese 12:3) ja et Iisraeli Püha ise murraks ja tõkestaks kõik kurjad plaanid ja liidud (vt Jesaja 8:9–10). Me oleme teile väga tänulikud. Teie palved ja tugi hoiavad meie käsi üleval ja võimaldavad meil teha tööd, millesse Jumal meid on kutsunud. Täname veel kord!
Avner ja Rachel Boskey elavad Iisraeli Be’er-Sheva piirkonnas ja juhivad kohalikku ülistus- ja palvekogukonda. Nad kannavad Isanda sõnumit Iisraeli kohta nii laulus kui sõnas. Nad on Final Frontier Ministries asutajad ja juhid, mis on mittetulunduslik teenistus kontoriga USAs Nashville’is Tennessee osariigis. Avner on raamatute “Israel, the Key to World Revival” ja “A Perspective on Islam” autor. Avner ja Rachel on välja andnud kolm CD-d: “Old & New”, “Ancient Gates” ja “LaKatzir”. Boskeyd on nelja poja vanemad. Võite nendega ühendust võtta aadressil: www.davidstent.org
Ajakirjast The Morning Star e-Journal Vol. 20 No. 7 tõlkinud Airi Vasar
Soovita sõbrale
Prindi artikkel
