1. Kas Jumal teeb inimesi haigeks?

2. Peetruse 3:15 ... nõnda kui ka meie armas vend Paulus teile on kirjutanud temale antud tarkust mööda. Sama ütleb ta kõikides kirjades, kus ta räägib neist asjust. Nendes on küll mõndagi raskesti mõistetavat, mida õppimata ja kõikuvad (kinnitamatud) inimesed väänavad (tõlgendavad valesti), nagu muidki raamatuid iseendale hukatuseks. (Amplified Bible)

Sa pead põhimõttest aru saama. Mis puudutab tervenemist, on inimesed üksikuid kirjakohti Piiblist välja võtnud ja väänanud pühakirja ja seetõttu on paljude usk tervenemisse kadunud. Me oleme kutsutud võitlema head usuvõitlust. Võitlus käib meie usu ümber. Kui Saatan saab meilt röövida meie usu, siis ta saab ka kõik muu.

Vahel võid sattuda kohtadesse, kus inimesed ei tea palju Jumala Sõnast ega Jumala asjadest, aga nad teavad Pauluse vaiast ja Iiobi paisetest. Põlvkond põlvkonna järel antakse edasi neid teadmisi ja arvavatakse, et see on Piibel. Tegelikult on see vastuolus Piibliga. On miljoneid inimesi, kellel on suurem usk Pauluse vaia ja Iiobi paisetesse kui Jeesuse vermetesse. Sest nad on sellest rohkem kuulnud, kuna sellest on rohkem räägitud kui tervenemisest.

Kas Jumal teeb inimesi haigeks?
Jah.
Šokeeriv?
Vaata järgnevaid kirjakohti:

5. Moosese 28:27, 28, 61 Isand lööb sind Egiptuse paisetega, katkumuhkudega, kärnadega ja sügelistega, millest sa ei parane. Isand lööb sind hullumeelsusega, sõgedusega ja meeltesegadusega. Ka kõiki muid haigusi ja kõiksugu nuhtlusi, millest ei ole kirjutatud selles Seaduse raamatus, saadab Isand su kallale, kuni sa hävid.

Miika 6:13 Seepärast teen minagi (Jumal) su haigeks, pekstes sind ja laastates sind su pattude pärast.

2. Saamueli 12:15 Siis Naatan läks koju. Ja Isand lõi last, kelle Uurija naine oli Taavetile ilmale toonud, nõnda et see haigestus.

1. Saamueli 25:38 Ja ligi kümne päeva pärast lõi Isand Naabalit, nõnda et ta suri.

2. Kuningate 15:5 Ja Isand nuhtles kuningat nõnda, et see jäi pidalitõbiseks kuni oma surmapäevani ja elas omaette kojas.

Apostlite teod 12:23 Aga otsekohe lõi teda Isanda ingel, seepärast et ta ei andnud au Jumalale. Ja ussidest sööduna heitis Heroodes hinge.

Inimesed, kes ei usu tervenemisse, tsiteerivad selliseid kirjakohti. Kuid ka sina ei peaks neid vältima. Tõde suudab igasugusele läbikatsumisele vastu panna. Piibel ütleb, et Isand lööb haigustega, kuid kõiki kirjakohti vaadeldakse teiste kirjakohtade valguses. Sa ei võta tervenemiskirjakohti ja ei ignoreeri eelmainituid ja vastupidi. Kõik peab omas kontekstis olema õige.
On palju, mida me ei mõista. Kuid Piibliga pole midagi valesti, meil on puudujääke. Ja on palju sellist, et kui Isand ka ütleks sulle midagi, siis sa ei saaks sellest aru. Jumal kutsub meid VÄIKESTEKS lasteks. Olen küsinud Temalt küsimusi ja Ta on mulle vastanud .... 15 aastat hiljem! (Asjad, millest me hetkel aru ei saa, pannakse riiulile.) Mina pidin vahepeal kasvama ja tagasi vaadates ma mõistan, et siis poleks ma aru saanud, ma poleks mõistnud, millest Ta räägib. Kolmeaastane võib sinult küsida asju, mida pole võimalik talle selgeks teha. Sa võid nendest väikesele lapsele rääkida, kuid see ei tähenda, et ta sinust aru saab. Nii et ära ütle, et see asi on Piiblis valesti või vasturääkiv, olgu sul piisavalt alandlikkust tunnistada omaenda piiratust – et sa ei saa sellest lihtsalt hetkel aru. Ära näita oma rumalust sellega, et süüdistad Jumalat. Kirjakohad ei ole vasturääkivad, sina lihtsalt ei tea piisavalt või ei saa neist aru. Tema sõna on täiuslik! Sinu suhtumine peaks olema: „Ma ei saa aru, kuid ma usaldan sind, Jumal!“

Kuid, et mõista seda, vaata järgnevat kirjakohta:

Jesaja 66:14 Teie näete seda ja teie süda rõõmustab, teie luud-liikmed kasvavad nagu värske rohi. On tuntav, et Isanda käsi on tema sulastega, aga ta needus tema vaenlastega.

Küsimus seisneb selles - kes saab mida? Kas Ta kohtleb oma lapsi samal kombel kui oma vaenlasi? Millega algab 5. Moosese 28? Kui sa kuuletud, SIIS sa oled õnnistatud, kui mitte, siis ... Inimesed võtavad need kirjakohad, mis räägivad mässulistest ja sõnakuulmatutest, ning käituvad nii, nagu kehtiksid need õigete kohta, nende kohta, kes armastavad Isandat ja on talle sõnakuulelikud. See on vale. Kui sa ei ole Tema vaenlane või mässus Tema vastu, siis needus ei ole sinu jaoks.

Galaatlastele 3:13 Ent Kristus on meid Seaduse needusest lahti ostnud, kui ta sai needuse meie eest - sest on kirjutatud: „Neetud on igaüks, kes puu küljes ripub“ -, selleks, et Aabrahami õnnistus saaks paganatele osaks Kristuses Jeesuses ja et me tõotatud Vaimu saaksime usu kaudu.

Me ei ole mässajad. Me oleme Tema omad, Tema lapsed, ja tahame Teda järgida.

2. Moosese 12:12 Siis käin mina selsamal ööl Egiptusemaa läbi ja löön maha kõik esmasündinud Egiptusemaal, niihästi inimesed kui loomad, ja ma mõistan kohut kõigi Egiptuse jumalate üle, mina, Isand. Aga veri olgu teil tundemärgiks kodadel, kus te asute; kui ma näen verd, siis ma lähen teist mööda ja nuhtlus ei saa teile hukatuseks, kui ma löön Egiptusemaad.

Mitte kõiki ei lööda. Mõnesid lüüakse ja mõnesid mitte.

2. Moosese 12:23 ... sest Isand läheb egiptlasi nuhtlema. Aga kui ta näeb verd ukse pealispuul ja mõlemal piitjalal, siis Isand ruttab sellest uksest mööda EGA LASE hävitajat tulla teie kodadesse nuhtlema.

Kui Jumal ise ütleb: „Mina löön,“ siis räägib Ta HÄVITAJAST. Kui Isand räägib, et Tema lööb, Tema nuhtleb, siis ka teisi kirjakohti vaadates sa näed, et Tema annab kohtuotsuse, mis LUBAB hävitajal hävitada. Meie Isa Jumal on HEA, Ta on VALGUS ja Temas EI OLE PIMEDUST. Kui miski hävitab, siis see ei ole Isand. Kurat on hävitaja. Jumal LUBAB hävitada. Lubamisel ja ise tegemisel on vahe sees. See pole päris sama.

Kohtumõistjate 2:14 ... siis Isanda viha süttis põlema Iisraeli vastu ja ta andis nad riisujate kätte, kes neid riisusid, ja müüs nad nende ümberkaudsete vaenlaste kätte, ja nad ei suutnud enam seista oma vaenlaste ees.

Jumal ei hävitanud, vaid andis nad vaenlaste kätte. Kas Ta lubas sellel sündida, kuna need inimesed olid Talle kuulekad? Loomulikult mitte.

Sa võid öelda, et kui Ta lubas, siis see oli Tema tahe. Aga põhjuseks oli PATT. Patu palk on surm. Kui me ütleme, et surm on Jumala tahe, ütleme ka, et patt on Jumala tahe. See ei saanud nii olla. Nad ei olnud kuulekad, kuna nad kummardasid ebajumalaid, tapsid prohveteid, kes nende juurde läkitati, ohverdasid ja tapsid oma lapsi ja tegid muid jäledusi. Sellisel hetkel jõuab kätte punkt, kus tuleb kohtumõistmine, aga ka siis ei ole Jumal hävitaja. Kui Isand meid ei kaitseks, oleksime ammu juba maa pealt ära pühitud.

Nehemija 9:26-31 Ometi olid nad tõrksad ja hakkasid sulle vastu, heitsid sinu Seaduse selja taha ja tapsid sinu prohvetid, kes neid manitsesid sinu juurde tagasi pöörduma; ja nad saatsid korda suuri teotusi. Seepärast sa andsid nad nende vaenlaste kätte ja need rõhusid neid. Aga sel ajal, kui neil kitsas käes oli, kisendasid nad sinu poole ja sina kuulsid taevast ning andsid neile oma suure halastuse pärast päästjaid, kes päästsid nad nende vaenlaste käest. Aga kui nad said hingata, siis nad tegid jälle kurja sinu ees. Ja sina jätsid nad nende vaenlaste kätte, et need valitseksid nende üle. Aga kui nad jälle sind hüüdsid, siis sa kuulsid taevast ja päästsid nad oma halastuse pärast palju kordi. Ja sa manitsesid neid tagasi pöörduma sinu Seaduse juurde, aga nemad olid ülbed ega kuulnud su käske, vaid patustasid su seadluste vastu, mida inimene peab täitma, et ellu jääda, ja pöörasid tõrksalt selja ning olid kangekaelsed ega kuulnud mitte. Sa kannatasid nendega palju aastaid ja manitsesid neid oma Vaimu läbi oma prohvetite kaudu, aga nad ei pannud seda tähele; seepärast sa andsid nad teiste maade rahvaste kätte. Aga oma suure halastuse pärast ei teinud sa neile lõppu ega jätnud neid maha, sest sina oled armuline ja halastaja Jumal!

Jumal saatis prohveteid, et need halvad asjad ei sünniks. See käib rahvaste, koguduste, perekondade, teenistuste ja üksikisikute kohta. Kuid kui pidevalt ignoreerida Jumalat ja Tema plaani ja nõuannet, siis tuleb lõpuks kohtumõistmine.

2. Ajaraamat 7:14,15 Ja kui siis minu rahvas, kellele on pandud minu nimi, alandab ennast ja nad palvetavad ja otsivad minu palet ning pöörduvad oma kurjadelt teedelt, siis ma kuulen taevast ja annan andeks nende patu ning säästan nende maa. Nüüd on mu silmad lahti ja mu kõrvad panevad tähele palvetamist selles paigas.

Laul 78:61 Ta andis vangi oma vägevuse ja ilu (au) oma vaenlaste kätte ...

Jumal annab kohtuotsusega asja hävitaja kätte. Tema on kogu maa õiglane kohtumõistja. Ja Ta ei vääna õigust kellegi pärast. See et Ta annab loa, ei tähenda, et see oleks Talle meelepärane, ega Tema tahe. Jumal lubab iga päev juhtuda hulgal asjadel, mis Teda kurvastavad. Ta ei taha, et inimesed sureksid ja läheksid põrgusse, ometi see juhtub nii. Mõni võib öelda, et äkki see on Tema tahe, et kui Ta seda lubab, ju siis sellel on mingi kõrgem eesmärk, siiski on see vale mõtlemine, sest Piibel ütleb selgelt:

2. Peetruse 3:9 ... sest ta ei taha, et keegi hukkuks, vaid et kõik jõuaksid meeleparandusele.

Jumal ei saa minna vastuollu oma sõnaga. Nii et see, et Ta midagi lubab, ei tähenda, et see oleks Tema tahe. On terve hulk kristlasi, kes arvavad, et kõik mis sünnib, on Jumala tahe. Nad arvavad, et Jumal totaalselt kontrollib kõike seda, mis puudutab sõdasid, vägistamisi, vähki ja surma jne. Nad arvavad, et kas mõista seda või mitte, aga kõik see on Tema tahe ja sellega tuleb leppida ning sellele alistuda. Nii räägivad inimesed, kes ei tunne Sõna ja kõiguvad õpetuses siia-sinna, pannes Piiblit ütlema asju, mida see tegelikult ei ütle. Kas Jumal lubab halbu asju? Jah. Kas see on Tema tahe? Ei.

Nutulaul 3:32 Kui ta on kurvastanud, siis ta ka halastab oma suure helduse pärast. Sest ta ei alanda ega kurvasta inimlapsi mitte südamest ('tahteliselt' ingl).

Kuidas Ta siis seda teeb? Mitte tahteliselt. See tähendab, et see POLE TEMA TAHE. Inimesed ütlevad, et Jumal on suveräänne. Nad ei tea isegi, mida see tähendab. Millise kirjakoha alusel seda väidetakse? Inimesi häirib, et Jumal teeb midagi vastu oma tahtmist. Kuid Ta teeb. Ta lubab sündida asjadel, mis ei ole Talle meelepärased, Tema tahte kohased, vaid mis lausa kurvastavad Teda. Kuid Ta peab. Sest kui Ta ei laseks sellel sündida, siis Ta ei oleks õiglane. Kui Ta ei laseks sellel sündida, siis kohtumõistmispäeval näitaks kurat Talle näpuga ja ütleks, et kuidas Sa minu üle kohut mõistad, Sa lasid nemad ilma kohut mõistmata läbi?

Me oleme loodud Jumala näo järgi, see tähendab, et ka meie oleme Tema moodi. Tema on meie moodi, ainult ilma patuta. Meil on emotsioonid, tunded. Kui oled aumees, teed sa vahel asju, mis võivad sulle kahju teha ning sind kurvastada, aga sa teed need ikkagi ära, sest sa oled aumees. Sama on Jumalaga. Vaata Tema südant selles kirjakohas:

Hoosea 11:8 Kuidas ma annaksin sinu ära, Efraim, loovutaksin sinu, Iisrael? Kuidas ma teeksin sind Adma sarnaseks, talitaksin sinuga nagu Seboimiga (Adma ja Seboim olid Soodoma ja Gomorra lähedal asuvad linnad, vt 1Ms 19:25 ja 5Ms 29:22). Mu süda muutub mu sees, ühtlasi ärkab mu halastus.

Tal polnud valikut, sest Tema rahvas oli pikka aega teinud koledaid asju hoolimata hoiatustest. Kätte oli jõudnud hetk, kus Ta pidi seda tegema õigluse pärast, kuid see tegi haiget Tema südamele. Keegi pole hoolinud rohkem kui Tema, kedagi ei puudutanud see rohkem kui Teda.

1. Korintlastele 5:5 ... see mees tuleb loovutada saatanale ihu hävitamiseks, et vaim võiks pääseda Isanda päeval.

Kui Jumal oleks hävitaja, miks oli siis vaja see inimene üle anda just Saatanale?

Seda kõike tehakse pääsemise pärast. On midagi hullemat kui haigena suremine - see on põrgusse minemine. Mis tunne võib olla aga nendel inglitel, kes on loodud meid kaitsma? Nad peavad lihtsalt seisma ja pealt vaatama hävingut, samal ajal kui nad võiksid nii kergesti sekkuda ja sellest ära päästa, kuid nad ei saa, sest inimene on end ise sellesse paika pannud. Kas Jumal on võimeline meid kaitsma? Jah! Kas Ta tahab meid kaitsta? Jah! Kas see on Tema tahe? Jah! Kas ka meil on selles oma osa? Jah.

Olen matustel näinud inimesi, kes on kaotanud oma lähedase. Ja siis tuleb keegi, kes ei tea asjast tegelikult midagi, ja ütleb neile, et seda tegi Jumal, kuna see oli Tema tahe ning kuigi nad ei saa sellest aru, peavad nad Jumalat siiski usaldama ja Talle alistuma. Ja siis need, kes on kaotanud oma lähedase, muutuvad väga tõsiseks, vannuvad, öeldes: „Kui Jumal on selline, siis ei taha me mitte kunagi sellise Jumalaga tegemist teha.“ Ja pärast seda ei tule nad enam kunagi kogudusse. Aga see, mis neile räägiti, oli VALE!!! Jumal ei teinud seda!!! Jumal ei tahtnud seda lubada, kuid Tal polnud valikut, teatud põhjustel, mis jäävad selle inimese ja Jumala vahele (patt on ainult üks võimalikest põhjustest, seal võib ja enamasti ongi ka hulk muid põhjusi, millest tuleb juttu edaspidi).

Meie ei saa paljudest asjadest aru. Kuid ühel päeval me mõistame. Ja kui me mõistame, siis me ütleme Talle: „Sa olid õiglane, hea ja ustav ja halastaja.“ Teadmatus süüdistab Jumalat. Öelda, et halvad asjad, mis meile sünnivad, on Jumala tahe, on Jumala süüdistamine. Kui Ta oleks sinu vastu, siis poleks mõtet hommikul voodist tõustagi.

Kui Jumal maailma lõi, siis millisel päeval ta valmistas vähktõve, aidsi või südamehaigused? Kui Ta valmis sai, siis Jumal ütles: „Vaata, see kõik on väga hea, mis ma olen loonud!“ Kas sa saad vaadata vähktõve tagajärgi ja öelda, et see on väga hea? See pole ju hea. Inimesed ütlevad, et see tuleb õnnistuseks. Ei, see ei tule õnnistuseks! See on needus. Ja Jumal on andnud meile võidu selle üle, kuid sa pead võitlema. See ongi usuvõitlus. Kui sa arvad, et see on Jumalast, siis sa ei võitle selle vastu, siis sa ei seisa oma õiguste eest. Sest kui sa arvad, et Jumal on selle andnud, siis miks sa sellega üldse võitlema pead? Tee see asi endale selgeks! Sest kui see on tõesti Jumala tahe, siis järgmine kord haigeks jäädes ära mine arsti juurde ja ära võta rohtusid, muidu sa võitled Jumala tahte vastu - alistu Tema tahtele täielikult. Kui see aga pole Jumalast, siis võitle selle vastu, nii arstide, rohtude, toitumise kui usuga, ja eriti usuga! Kui sa ei tea, tee endale see küsimus selgeks, valides kas siis ühe või teise variandi.

Roomlastele 8:30–34 Aga keda ta on ette määranud, neid on ta ka kutsunud; ja keda ta on kutsunud, need on ta ka õigeks teinud, aga keda ta on õigeks teinud, neid on ta ka kirgastanud. Mis me siis ütleme selle kohta? Kui Jumal on meie poolt, kes võib olla meie vastu? Tema, kes oma Poegagi ei säästnud, vaid loovutas tema meie kõikide eest, kuidas ta ei peaks siis koos Pojaga meile kõike muud kinkima? Kes võib süüdistada Jumala valituid? Jumal on see, kes õigeks teeb. Kes võib meid hukka mõista? Kristus Jeesus on, kes suri ja, mis veel enam, kes üles äratati, kes on Jumala paremal käel ja kes palub meie eest.

Me peame lihtsalt omalt poolt vaatama, et me ei teeks midagi, mis võtaks ära kaitse meie pealt. Öelda, et kõik, mis mu elus on juhtunud, on Jumala tahe, on sama, mis öelda, et kõik, mis ma teinud olen, on olnud Jumala tahe. Ei, Ta on lubanud juhtuda sellel, mida ka meie oleme lubanud. Kui meie lubame millelgi sündida, siis ka Tema peab seda tegema. See ei tähenda, et see oleks alati Tema tahe.

1. Korintlastele 11:27 Niisiis, kes iial seda leiba sööb või Isanda karikast joob vääritul viisil, on süüdi Isanda ihu ja vere vastu. Inimene katsugu ennast läbi ja alles siis söögu sellest leivast ja joogu sellest karikast! Sest kes sööb ja joob, see sööb ja joob enesele nuhtlust, kui ta ei anna aru sellest ihust. Seepärast ongi teie seas palju nõrku ja põduraid ning paljud on surnud. Kui me aga iseenda üle õigesti otsustame (kohut mõistame), siis ei mõisteta meid hukka (ei mõisteta kohut); kui meie üle kohut mõistetakse, siis Isand kasvatab meid, et meid koos maailmaga hukka ei mõistetaks.

On viis, kuidas kohtumõistmisest pääseda. Isegi kui oled mööda pannud, on siis olemas väljapääs – KUI sa enda üle kohut mõistad ... siis sinu üle kohut ei mõisteta. Muutu iseenda eksperdiks, mis puutub enda üle kohtumõistmises. Jumal saab sind siis hoida ja kuri ei puutu sinusse. Kui me hoiame end Jumala tahtes ja kui me ka mööda paneme, enda üle kohut mõistame ja meelt parandame, siis kurat meid kätte ei saa.

Loomulikult ei peaks sa muutuma selles asjas paranoiliseks. Sa ei pea hakkama ise midagi välja mõtlema, sinu oma südametunnistus annab sulle märku, kui on asju, millest tuleb meelt parandada. Kui oled aus ja otsekohene, siis sa tead seda oma südames ja ka võtad sellega midagi ette.

Aga kui Jumal lõpuks kohut mõistma hakkab, siis on seal tõesti ka põhjus. Mina tahan olla nagu hobune, kellel pole vaja enam suuraudu ega rakmeid, kes kuuletub ilma sunnita, tugeva surveta, vaid õrnade vihjete läbi.

Alistage end Jumalale ja SIIS kurat põgeneb. Kui mässad Jumala vastu, oled avatud hävitajale.


2. Kannatamine Jumala auks

2. Peetruse 3:15, 16 Ja meie Isanda pikka meelt pidage päästeks, nõnda kui ka meie armas vend Paulus teile on kirjutanud temale antud tarkust mööda. Sama ütleb ta kõikides kirjades, kus ta räägib neist asjust. Nendes on küll mõndagi raskesti mõistetavat, mida õppimata ja kõikuvad inimesed väänavad nagu muidki raamatuid iseendale hukatuseks.

Piibel ütleb, et uuestisündinud beebidena peaksime igatsema puhast Sõna-piima, et selle läbi kasvada, ja et tugev toit on täisealiste, küpsete jaoks. Jumala Sõna võrreldakse toiduga. Aga olemas on väga erinevat sorti toitu, nt piima ja lihakäntsakaid. Piima võib neelata ilma suurema pingutuseta, kuid liha pead sa närima ja olema valmis seda ka kauem seedima. Kui Paulus rääkis kirjadest, “milles on küll mõndagi raskesti mõistetavat ...”, siis ta ei mõelnud, et seal oleks kirjas midagi valet või ülirasket, vaid selleks et neid mõista, tuleb osata „närida“, tuleb võtta aega, et mõtelda ja neisse sõnadesse süveneda.

Tihtipeale ei muuda kristlased Jumala Sõna oma prioriteediks. Nad ei viitsi, ei leia aega, või ei taha lugeda, uurida, kuulata Sõna ega mediteerida Sõna üle. Sellega aga nad paigutuvad õppimatute hulka, kes pealiskaudsuse ja teadmatuse tõttu käänavad Sõna endale ja teistele kahjuks. Leitakse üks kirjakoht või lõik ja sellele rajatakse kogu oma õpetus. Äärmuslikke ja valesid õpetusi oleks hulga vähem, kui viitsitaks lugeda läbi ka ainult sellele kirjakohale (millele rajatakse õpetus) eelnev ja järgnev peatükk.

Teine levinud viis, kuidas käitutakse, on see, kui Jumala Sõna ei võeta vastu sellisena, nagu see on kirja pandud, selle asemel käänatakse seda vastavalt oma kogemustele või otsitakse välja üksikuid kirjakohti, mis vastavad inimese isiklikule kogemusele või neile lihtsalt meeldivad.
See, et sinu kogemus on erinev, ei tähenda, et Piibel tervikuna oleks vale.

2. Peetruse 3:17 Mu armsad, et te nüüd seda ette teate, siis olge valvsad, et teid ei kistaks kaasa kõlbluseta inimeste eksitustega ja te ei langeks ära oma kindlalt aluselt.

Kui sa kuuled õiget asja, siis sinu usk ja veendumus kasvab, kuid kui sa kuuled valet asja, siis seegi usk, mis sul enne oli, kaob ära ja tekib segadus. Isegi, kui keegi kasutab Piiblit ja tsiteerib Jumala Sõna, ei tähenda see alati, et neil oleks õigus. Ka kurat kasutas Jeesust kiusates Jumala sõna (kiskus selle kontekstist välja), selleks et Jeesust eksitada.

Üks segadusttekitavamaid teemasid on tervenemine.

On terve hulk inimesi, kes õpetavad, et valu läbi saab täiuslikuks. Osaliselt on see väide õige, aga üks osa on ka vale. See õpetus on väga levinud ning väljendub erinevates vormides. Jutlustaja ütleb näiteks surmahaigust põdevale inimesele, et kui see on Jumala tahe, et sa terveks saaksid, siis on hästi, aga kui mitte, siis on sellel kindlasti mõni hea põhjus ja siis sa kannatad Isanda auks. Nende väidete kinnituseks on leitud ka kirjakohti.

Vaatame mõningaid kirjakohti, mida armastatakse sel puhul kasutada. Me ei pea neid kirjakohti kartma. Me peame võtma kogu Sõna tervikuna, mitte looma õpetust vaid oma lemmikkirjakohtade põhjal. On terve hulk inimesi, kellel on paar kirjakohta, mida nad armastavad ja võivad neid tsiteerida edaspidi ja tagurpidi, kuid ülejäänud Piibli jätavad nad rahule. Kui neile tundub, et Jumala Sõna läheb vastuollu nende uskumisega, siis nad ei taha sellest ebakõlast kuulda ega sellest rääkida, ja see käib igasuguste ringkondade kohta. Jumala Sõna tervikuna ei ole iseendaga vastuolus, see kinnitab iseennast, on õige ja hea ning me ei pea end peitma ühegi kirjakoha eest.

Filiplastele 1:29 Sest teile ei ole ju kingitud ainult armu uskuda Kristusesse, vaid ka kannatada tema pärast.

Mida see tähendab? Paljud jäävad sellesse kinni ja loovad vaid selle põhjal õpetuse. Vahel inimesed ütlevad: „Isand ütles nii,“ ja tõesti ,Ta ütles nii, ja siis nad tõlgendavad seda valesti. Inimesed teevad Isanda sõnade põhjal teatud järeldused või loevad nendest liiga palju välja. Kuid vaata ka teisi kirjakohti, mille valgel saad paremini aru sellest, mida öeldakse. Poolikud tõed on sama haavavad kui valed.

Roomlastele 8:17 Kui me oleme aga lapsed, siis oleme ka pärijad, nii Jumala pärijad kui Kristuse kaaspärijad; ning kui me koos temaga kannatame, siis meid ka koos temaga kirgastatakse.

Piibel õpetab Tema pärast ja Temaga koos kannatamisest ja ka Temaga koos austatud saamisest.

Loe läbi terve 1. Peetruse kiri ja tõmba alla sõnad "kannatamine" ja "au". Siit sa näed, et kogu see kiri räägib sellest teemast. Neil kahel sõnal on omavaheline ühendus. Ma tean, et mõnele ususõna liikumise inimesele ei meeldi kuulda selliseid asju. Kuid Jumala Sõna on õige ja hea ning me peame seda mõistma. Teised jälle võtavad selle kirjakoha ja ütlevad, et vot sellepärast ma kannatangi suhkrutõve, vaesuse, depressiooni käes.
Me teame, et on olemas kannatus ja kannatada on piibellik. Kuid milline kannatus on piibellik? Miks ja kuidas? Ära rutta ise nendele küsimustele vastama, las Sõna vastab neile.

2. Timoteosele 2:12 ... kui me jääme püsima vaevas (kannatuses), siis valitseme koos Temaga kuningatena ...

Kas tahad valitseda koos Temaga? Siis vastavalt Uuele Testamendile tulevad kannatused. Need kaks on omavahel ühendatud. Ususõna inimesed on seda ignoreerinud. Tõde aga ei karda valgust, vaid jääb tõeks ka kõige suurimas läbikatsumises. Jumala Sõna on tõde tervikuna. Tõde alati nõustub teise tõega.

Apostlite teod 9:15 Aga Isand ütles talle: „Mine, sest tema on mul valitud tööriist minu nime kandma rahvaste ja kuningate ja Iisraeli laste ette, sest mina tahan talle näidata, mida kõike ta peab kannatama minu nime pärast.“

Kannatamine Tema nime pärast on Uue Testamendi tõde.

1. Peetruse 5:10 Aga kogu armu Jumal, kes teid on kutsunud oma igavesse kirkusesse Kristuses Jeesuses, parandab, kinnitab, tugevdab ja toetab teid, (pärast seda kui – inglise keeles) kes te üürikest aega olete kannatanud.

Kannatamine ja selle läbi täiuslikuks saamine on kirjas Jumala Sõnas. On veel teisigi kirjakohti. Kahe ja kolme tunnistaja põhjal rajatakse iga tõde. Ära võta midagi vastu lihtsalt sellepärast, et keegi jumalasulane seda ütleb, või mina seda ütlen. Veeda aega, et ise Sõna uurida. Kui inimesed eksivad, siis nad ei tee seda meelega. Kuid kuna nende teadmistes on augud, siis seetõttu nad jõuavad valedele järeldustele ja eeldavad asju, mis on kas poolikud tõed või üldse mitte õiged väited. Kui sa kasvad Isandas ja toitud Sõnast (sellepärast tulebki Jumala Sõna lugeda palju, loe iga päev 1 peatükk Piiblist), siis sul tekib standard, millega mõõta teisi asju. Kui oled Sõna suhtes teadmatuses, on sind kerge petta ja valele teele juhtida. Mida enam on sinus Jumala Sõna, seda raskem on kuradil sind petta. Kuigi mõni petlik asi paistab mõistlik, loogiline ja ilmne, siis kui sinus on Sõna, tuleb sulle kohe meelde kolm kirjakohta, miks see asi ei saa õige olla. See kaitseb ja teeb sind tugevaks.

Miks kannatada?

Nii palju on kirjutatud raamatuid sellest, miks inimesed kannatavad. Inimesed on loonud selle kohta teooriaid ja mõlgutanud sajandeid nende asjade üle oma mõtteid. Kuid Piibel ütleb meile täpselt, miks inimesed kannatavad.

1. Peetruse 2:19 Sest see on arm, kui keegi südametunnistuse pärast Jumala ees talub viletsust, kannatades süütult. Sest mis kuulsus see on, kui teid süü pärast pekstakse ja teie seda peate taluma? Aga kui te head tehes ja kannatades talute peksu, siis on see arm Jumalalt.

Siin me näeme kahte põhjust kannatamiseks ja me peame mõistma nende erinevust.
Üks on kannatamine oma südametunnistuse pärast Isanda ees ja seda kutsutakse ka kannatamiseks vastavalt Jumala tahtele.
Kuid on ka teine, mida kutsutakse kannatamiseks omaenda vigade (ka teadmatuse) pärast. Ja see ei ole vastavuses Jumala tahtega ja see pole ühendatud auga.

1. Peetruse 3:14 Aga kui te peaksite kannatama õiguse pärast, siis olete õndsad.

Siin vastab Jumala Sõna küsimusele, MIKS me kannatame. Õiguse pärast. Loeme edasi:

1. Peetruse 3:14–16 “Ent ärge kartke nende hirmutamist ja ärge kohkuge”, vaid pühitsege Isandat Kristust oma südames, olles alati valmis kostma igaühele, kes teilt pärib aru lootuse kohta, mis teis on. Kuid tehke seda tasadusega ja aupaklikult, omades head südametunnistust, et need, kes laimavad teie head käitumist Kristuses, jääksid häbisse just selles, milles nad teid halvustavad.

Siin on ka peidus see, MIDA me kannatame – inimesed halvustavad ja laimavad meid. Loeme edasi:

1. Peetruse 3:17 Parem on head tehes kannatada, kui see on Jumala tahtmine, kui kurja tehes.

Siin eristatakse jällegi selgelt kahte põhjust, miks inimesed kannatavad.

1. Peetruse 4:1, 2 Et nüüd Kristus on ihulikult kannatanud, relvastuge teiegi sellesama meelsusega, sest kes on kannatanud ihulikult, see on lakanud patustamast, nii et ta maises elus allesjäänud aega ei ela enam inimlike himude, vaid Jumala tahtmise järgi.

Liha mahasurumine ja mittealistumine oma lihale ja isiklikele ambitsioonidele põhjustab kannatust, kannatust õiguse pärast.
Sa kannatad, sest sa ei tee seda, mida sa tahaksid oma liha poolest teha. Sa kannatad, kuna sa ei saa teha seda, mida sina tahad. Ja Sõna ütleb, et kui teed seda pidevalt, siis sinu elus toimub üks läbimurre – sa ei ela enam omaenda elu, olles oma emotsioonide, tunnete ja kiusatuste ori, vaid sa elad kõrgemat elu, tehes Jumala tahet! Ja see sisaldab kannatamist.
Piibel räägib oma liha ristilöömisest. See kõlab valusalt, kas pole? See ei ole nauding, see pole mugav, aga see on midagi, mida sa pead tegema. Kannatus on valu ja ebamugavuse kogemine. Nii et kas on olemas Jumala tahtele vastavat valu ja ebamugavust? Jah on. Kuid kas on ka inimesi, kes kogevad valu ja ebamugavust, kuid millel pole midagi pistmist Jumala tahtega, ning selles ei ole mingit autasu ega au. Jah, ka on.

1. Peetruse 4:12 Armsad, ärge võõrastage enestes tulekuumust, millega teid pannakse proovile, nii nagu sünniks teile midagi võõrast, vaid rõõmustage, et nii nagu te olete Kristuse kannatuste osalised, võite rõõmuga hõisata ka tema au ilmumisel.

Uus Testament on täis inimesi, kes on surnud kui märtrid sellepärast, et nad on seisnud kompromissitult Isanda ja evangeeliumi eest. Nendega on tehtud kohutavaid asju. Kuid päeval, mil raamatud avatakse ja kõik näevad Jeesust, siis on suur au, kui astuvad esile ka need, keda on piinatud, või kes on surnud Tema pärast, või kaotanud kedagi või midagi kallist selles elus Tema pärast, kes seisid ka siis, kui kõigil teistel oli häbi seda teha. Kannatus ja au on omavahel seotud.

1. Peetruse 4:16 Aga kes kannatab kristlasena, ärgu häbenegu, vaid andku Jumalale au selle nimega!

Kui me kannatame Jumala tahte pärast, siis Jumalal on meile arm, et me saaksime sellest kannatusest läbi tulla ja selle ära võita. Sellisest kannatusest ja aust räägib Sõna.

1. Peetruse 4:14 Õndsad olete teie, kui teid teotatakse Kristuse nime pärast, sest siis hingab teie peal au Vaim, Jumala Vaim.

Siin öeldakse, et me kannatame teotust. See on läinud viimastel aastatel veelgi hullemaks. Filmides ja saadetes on näha ja kuulda, kuidas inimesed pilkavad Jeesuse nime ja ütlevad koledaid, inetuid ja rõvedaid asju Tema kohta. Kuid meie austame Tema nime ja nimetame seda armastuse ja aupaklikkusega. Inimesed võivad öelda, et me oleme lihtsameelsed, petetud ja nõrgad, kes vajavad religiooni karku, kuid nemad on need, kes on petetud ja ühel päeval nad soovivad, et ka nemad oleksid seisnud ja kannatanud selle nime pärast!

1. Peetruse 4:15 Ärgu aga keegi teie seast kannatagu mõrtsukana või vargana või kurjategijana või teiste ellu sekkujana!

Teiste ellu sekkuja on Sõna põhjal selline inimene, kes võtab võõral koeral kõrvust kinni ja saab pureda. Sellised inimesed kannatavad seetõttu, et nad topivad oma nina sinna, kuhu ei peaks toppima. Kas inimesed kannatavad maailmas asjade pärast, mida nad on teinud ja teevad? Kas see on midagi, mis toob Jumalale au? Ei. Kui inimesed räägivad Jumala pärast kannatamisest, siis on ilmselge, et sel pole mingit pistmist Jumalaga. Inimesed on ise olnud rumalad, põikpäised, mässulised, sõnakuulmatud ja ninakad, rikkunud loodusseadusi ja oma himudele järele andnud. Olgem palun ausad ja tunnistagem, et me kannatame omaenda rumaluse pärast. Sellel pole midagi pistmist Jeesuse pärast kannatamisega.
Ja ärgem ajagem asju ülivaimseks, öeldes, et kurat muudkui ründab! Näiteks finantse. Aga sa olid ise rumal, kui hakkasid kasutama kõikvõimalikke krediitkaarte, et rahuldada oma himusid. Kurat ei pea tegema midagi – tema ainult naerab, vaadates, kuidas sa ise ennast sisse mässid.

Jakoobuse 1:13, 14 Ärgu kiusatav öelgu: „Jumal kiusab mind!“ Sest Jumalat ei saa kiusata kurjaga, tema ise ei kiusa kedagi. Pigem on nii, et igaüht kiusab ta enese himu, ahvatledes ja peibutades.

Kui kannatad omaenda vigade pärast, siis selles pole mingit au. Sa avasid ise probleemidele ukse. Sa ei oleks praegu selles olukorras, kui sa oleksid teinud (või tegemata jätnud), mis Ta on sulle juba ammu öelnud.

Osa Kenneth E. Hagini raamatust "Ma usun nägemustesse"

Ta (Kenneth Hagin) jutlustas noore mehena ühes koguduses ja tal tekkis jutluse käigus mõte hüpata üle altaripingi. Seda tehes, olles õhus, märkas ta altaripingi taga kellegi uut lindistamise masinat. Ta ei tahtnud sellele otsa hüpata ja tegi õhus põike ja kukkus halvasti, maanduses oma küünarnuki peale. Tal olid tohutud valud, kuid ta lõpetas oma jutluse ja pärast seda palus ta end viia traumapunkti.

Teel Isand rääkis temaga kuuldaval häälel, öeldes, et ta ei muretseks, laseks arstidel end aidata, usaldaks Teda ja et Ta räägib temaga sellest edasi hiljem. KH küsis teistelt, kas nad kuulsid ka seda, kuid keegi peale tema ei olnud seda kuulnud.

Ta läks arsti juurde. Hea uudis oli see, et ta ei murdnud ühtki suuremat luud, aga halb uudis oli see, et asi oli hoopis hullem. Iga lihas ja kõõlus ja väiksemad luutükid olid paigast ära. Arstid ütlesid, et ta peab kandma kätt pikka aega kaelas ja tõenäoliselt ei kasvagi käsi õigesti kokku ning ta ei saa kätt enam õigesti kasutada.

Selleks päevaks jäeti ta haiglasse. Hiljem istus ta üksi oma palatis, käsi kaelas. Ta oli just söögi lõpetanud, kui kuulis koridorist samme. Ta arvas, et see on medõde, sest sisenejal olid seljas valged riided, kuid ta pani tähele, et sel inimesel olid karvased jalad ja üles vaadates nägi ta, et see oli hoopis Jeesus. Kenneth Haginil oli sel momendil avatud nägemus. Isand tuli sisse, võttis tooli ja istus ta voodi juurde ja ütles: “Ma ütlesin sulle varem autos, et ma räägin sinuga sellest hiljem, ja ma tulin seda tegema.”
Jeesus tuletas talle haiglas meelde seda, mida Ta oli öelnud varem autos – see oli kuradi töö, kuid kõik pöördub õnnistuseks Minu auks, sinu heaks.

Kui see tapab, hävitab ja varastab, siis on see kuradi töö. Kas Jumal on suurem kui kurat? Loomulikult. Jumal on piisavalt suur ning kui sa oled sõnakuulelik, tunnistad ja parandad meelt, siis Ta võtab selle halva asja ja pöörab selle ümber õnnistuseks. Ja lõpuks Jumal saabki au. Tervenemine, taastamine toob au, mitte haigus ega vigastus.

Isand jätkas: „See mis sinuga juhtus, polnud minu tahe sinu suhtes. See asi juhtus sellepärast, et sa läksid välja minu täiuslikust tahtest ning sisenesid minu lubavasse tahtesse.“ Jah, Kenneth Hagin hüppas, kuid selles oli midagi enamat. Meie näeme vaid välist sündmust, mitte suurt pilti, mis selle sündmuse ümber oli. Paljud asjad sündisid enne seda, mis viisid selle sündmuseni.

Roomlastele 12:2 Ja ärge muganduge praeguse ajaga, vaid muutuge meele uuendamise teel, et te katsuksite läbi, mis on hea ja meelepärane ja täiuslik Jumala tahtmine.

Isand selgitas talle, et Ta lubab inimestel teha asju, mis ei ole Tema täiuslik tahe. Kas see võib põhjustada probleeme? Võib. Näiteks, see polnud Jumala tahe, et Iisraelil oleks kuningas. Ja Jumal ka ütles neile seda, kuid nad tahtsid olla nagu teised rahvad, muudkui nõudes kuningat. Jumal siis andiski neile kuninga.

Isand jätkas rääkimist: “Mõni aeg tagasi sa teatasid ühel jumalasulaste kokkutulekul, et sinu teenistus on olla õpetaja ja prohvet. Sa eksisid sellega, et sa panid oma õpetamisameti ettepoole prohvetiametist. Sellega sa läksid minu lubavasse tahtesse ja avasid ukse kuradile, kes sai sind rünnata.”

Kenneth Hagin teadis õiget järjekorda, kuid aja jooksul läks rõhk sellelt ära, mis Isand oli talle andnud. Ja see viis ta lõpuks selle traumani, mis väliselt oli vaid süütu kukkumine. Vahel on inimesed nii lühinägelikud. Nad näevad vaid õnnetust, kuid küsimus on, miks Isand ei saanud mind kaitsta? Miks ma sellesse sattusin?

Jeesus jätkas: “Sa võid küsida, kas ma teadsin, et sa kukud ja vigastad oma kätt? Miks ma seda ära ei hoidnud? Ma oleksin muidugi võinud, aga ma ei tahtnud. Selle asemel, et olla mu peale pahane, et ma seda ära ei hoidnud, peaksid sa olema rõõmus, et see juhtus. Sest kui ma poleks lubanud Saatanal seda teha, et saada su tähelepanu, poleks sa elanud rohkem kui 55 eluaastat. Sest sa oleksid jätkanud minu lubavas tahtes minu täiusliku tahte asemel.”

Konkreetse õnnetuse põhjus oli Jumala täiuslikus tahtes mitteolemine. Kui Kenneth Hagin oleks jäänud Jumala tahtesse, poleks seda juhtunud. Jeesus ütles talle, et see on juba kolmas kord, kui Ta seda talle ütles. Tundes vend Haginit, ma tean, et ta pole üldse halb mees, ta armastab Jumalat kogu oma südamest. Kuid ükskõik kui hea sa ka ei oleks, võid sa mööda panna ja vigu teha. Ja kui sa seda teed, siis sa avad ukse probleemidele ja situatsioonidele ja koged valu ja ebamugavust ja pead kannatama, kuid see kannatus pole vastavuses Jumala tahtega.

Jeesus jätkas: “Kuna sa pole mind kuulanud, siis käsi on sul mõnda aega veel lahases, kuid ma kiirendan tervenemisprotsessi, nii et sa ei pea seda lahast nii kaua kandma, kui arstid arvavad.”

Siis ütles Ta ka täpse päeva, kui lahase võib ära võtta.

“Sa oled nautinud jumalikku tervist üle 25 aasta. Isegi praegu pole sa tegelikult haige, kuid oled mu täiuslikust tahtest väljas juba kaks aastat, käies minu lubavas tahtes.”
Isand on väga armuline ja pikameelne, kuid sa ignoreerid Teda iseenda arvelt. Ei saa Jumalat aastast aastasse ignoreerida, ilma probleemidesse sattumata. Ja mitte Tema ei karga sulle peale, vaid sina avad sellega ukse kurjale.

Kenneth Hagin ütles, et kuigi ta teadis endal olevat prohveti kutsumise, pani ta õpetusteenistuse esikohale, sest õpetamine oli ta loomulik eelistus. Ja samuti nägi ta selleks suurt vajadust ja pastorid julgustasid teda seda rohkem tegema. Kuid Jumal tahtis, et prohvetiteenistus oleks esikohal. Selleks, et saada ta tähelepanu, lubas Jumal sellel hädal ta ellu tulla. Ja seda ei taha paljud ususõna liikumise inimesed tunnistada, kuid see on tõde. Ja kuigi Ta lubab asju, siis ei tähenda, et see oleks Tema tahe või Tema meele järele. See, mis Jumal tahtis, oli kohene sõnakuulelikkus ja pidev rajal püsimine, sest siis Ta oleks saanud teda kaitsta.

Jeesus jätkas: “See on minu täiuslik tahe, et kõik inimesed naudiksid täiuslikku tervist ja jumalikku tervenemist. Paljud on aga sellised nagu sina:

1. nad elavad vaid mu lubavas tahtes ja seepärast on ka raskustel lubatud nende ellu siseneda.
2. Teised on lihtsalt usus nõrgad, nad ei ole piisavalt tugevad kinni haarama neile kuuluvast tervisest.
3. Mõned isegi ei tea, mis neile kuulub.

Palveta alati inimeste pärast haiglates ja ka igal pool mujal, palu, et ma kiirendaksin tervenemisprotsessi. Ma teen seda.”

See (Kenneth Hagini) näide on hea selle poolest, et see näitab kahte erinevat kannatamise põhjust. Kui asjad lähevad halvasti, siis peaksime esmalt küsima, miks asjad nii lähevad, nagu nad lähevad? Olgem enda vastu aus ning küsigem Jumalalt, kas oleme ise kurjusele ja haigusele ukse avanud. Palugem, et Jumal näitaks meile seda. Tihti on nii, et kui oled aus, siis sa tegelikult juba tead vastust enda sees. Kui sa ei käi selles valguses, mis sul juba on, ega tee seda, mis sa tead, et peaksid tegema, siis see on ohtlik olukord. See avab ukse vaenlasele. Kuid, kui me käime valguses, nagu Tema on valguses, kui oleme tahtelised ja kuulekad, siis me saame süüa maa parimat. Ja kuri ei puutu meisse, sest me oleme hoitud. See on Jumala täiuslik tahe.

Me teame, et on piibellik kannatada Jumala auks, kuid MIDA me siis vastavalt Jumala Sõnale kannatame?

2. Timoteosele 3:10 Sina aga oled järgnenud mulle minu õpetuses, eluviisis, kavatsustes, usus, pikas meeles, armastuses, vastupidamises, tagakiusamistes, kannatustes, mis mulle on osaks saanud Antiookias, Ikoonionis, Lüstras. Millist tagakiusamist ma olen pidanud taluma, ent kõigest on Isand mind välja kiskunud!

Siin mainitakse kindlaid asju, millest ta on pidanud läbi minema. Kuid lõpp on hea, Isand on mind neist kõigist välja kiskunud!

2. Timoteosele 3:12 Ja kõiki, kes tahavad elada jumalakartlikult Kristuses Jeesuses, kiusatakse taga... (kannatavad tagakiusu –ingl k)

Siin on öeldud , mida kannatavd need, kes elavad jumalakartlikult – tagakiusu. Mitte needust, haigusi ega vaesust. Siin pole öeldud, et vaid mõned kannatavad, siin on selgelt öeldud, et KÕIK. Tagakius on teiste sõnadega "tagaaetud" – sind aetakse taga, ei jäeta rahule. Kui laseme Jumala Sõnal ennast valgustada, siis kogu meie vaatenurk muutub.

Peetrus ütles, et ärge arvake, et midagi võõrast sünnib teile, kui olete katsumuste tules, vaid hõisake! Pidage rõõmuks! Kuidas? Mõistes, et sa oled saanud niivõrd üheks Isandaga, ja kuuletunud Talle, et inimesed teevad sulle sama, mis nad tegid Talle. See tähendab, et me ei istu lihtsalt koosolekutel, vaid me oleme tõeliselt muutunud Jeesuse sarnaseks. Inimesed on mulle kirjutanud koledaid kirju, öelnud halbu asju, kuid ma ei tahakski elada nii märkamatult, et keegi isegi ei tea minust midagi. Kui sa laineid ei löö, siis sa pole veel basseinigi hüpanud! Hüppa sisse ja tee laineid! Mõnele meeldivad lained, kuid teised ei või neid silma otsaski sallida.

Kui apostlid kutsuti variseride ja ülemate ette, ja neid peksti, siis Piibel ütleb (Apostlite teod 5:41): “Aga nemad läksid Suurkohtu palge eest minema, rõõmustades, et neid on väärt arvatud kannatama teotust selle nime pärast.”

See on õige suhtumine! Selle asemel, et järgneval moel nutta: „Ma olen ju usumees. Kuidas see minuga nüüd juhtus? Nad peksid ja mõnitasid mind ja mina olen andnud oma parima ... ja ma sõitlesin kuradit kogu selle aja, ja ei midagi ...“

Sina ja mina ei ole lunastatud tagakiusamise kannatuste eest. Sa ei saa selle vastu tunnistada ega palvetada ega seda sõidelda.

Teotus on teiste sõnadega „häbi, põlatud olemine“. Ja paljud ei taha evangeeliumi julgelt kuulutada just sellepärast, et nad ei taha, et teised inimesed neid põlgaks. Kuid on aegu, kus sa pead rääkima ning kuulutama, ja see läheb sulle maksma. Inimesed võib-olla naeravad su üle, kas avalikult või seljataga, kuid sa tead, et nad seda teevad. Ja kui nad seda teevad, siis tähendab see, et su valgus särab. Selles pole midagi, mida karta või häbeneda.

Ükskord räägiti minust väga halvasti ja ma võtsin seda väga südamesse. Isand küsis siis minult, kes nad üldse on? Sinu jaoks ei ole nad keegi. Mis tähtsust siis on sellel, mida nad ütlevad või arvavad? Sa ei peaks oma und kaotama inimeste pärast, kes on rumalad ja kelle arvamus nagunii midagi ei loe. See ei tähenda, et sa neid ei armasta, aga sa ei saa tõsiselt võtta seda, mida nad ütlevad.

1. Tessalooniklastele 2:1 Teie, vennad, teate ju meie tulekut teie juurde, et see ei ole läinud tühja. Kuigi me just enne, nagu te teate, olime kannatanud ja meid teotati (häbistati) Filippi linnas, andis Jumal meile siiski julguse kuulutada Jumala evangeeliumi suure võitlusega.

Jeesustki koheldi kui varast ja röövlit. Teda häbistati ja teotati, ja kui seda tehti Talle, siis tehakse ka sulle. Ära võta seda südamesse, rõõmusta, kui see juhtub! Sest nüüd on sind arvatud olevat väärt kannatama häbi ja teotust Tema nime pärast.
Et kannatada sellist peksmist, nagu apostlid, peab olema päris hea tervis. Sul on vaja head tervist, et jätkata, hoolimata tagakiusust ja ebamugavustest.

Heebrealastele 12:12 Mingem siis tema juurde väljapoole leeri, kandes tema teotust (reproach – kritiseerimine – ingl k)

Kas sind on kritiseeritud? Vahel teevad seda inimesed, kellest sa hoolid ja kelle arvamus on sulle tähtis. See võib olla väga valus ja ebamugav. Kuid ära kaota sellepärast oma rõõmu ja rahu.
Heebrealastele 2:10 Sest Jumalale, kelle päralt on kõik ja kelle läbi on kõik, oli kohane, et ta teeks kannatuste kaudu täiuslikuks nende pääste Rajaja, selle, kes viib kirkusse palju lapsi.
1. Peetruse 4:13 … vaid rõõmustage, et nii nagu te olete Kristuse kannatuste osalised, võite rõõmuga hõisata ka tema kirkuse ilmumisel ...

Kas sa teed seda, mis Ta on sulle öelnud, et sa teeksid? Kas sa seisad Tema eest? Siis kannata kriitikat, häbistamist ja teotust. Ja ka survet. Kuid mida ütleb Jumala Sõna veel selle kohta? Isand täiustab sind, rajab sind, tugevdab sind – sinust saab puu, mis on istutatud veeojade äärde.
2. Tessalooniklastele 1:4 ... nii et ka meie ise kiitleme teist Jumala kogudustes, teie vastupidavusest ja ustavusest kõigis tagakiusamistes ja kitsikustes, mida te talute Jumala õiglase kohtu märgiks selle kohta, et teid on arvatud Jumala riigi vääriliseks, mille pärast te ka kannatate.
1. Tessalooniklastele 3:4 Sest juba siis, kui me olime teie juures, ütlesime teile ette, et meid hakatakse taga kiusama (kitsikusse ajama – ingl k), nagu see on ka sündinud ja on teile teada.

Kitsikus tähendab kitsaskohta, survet. See võib olla paik, kuhu Jumal on sind pannud ja vaenlane teeb oma parima, et sind sealt välja saada. Ja sa lihtsalt ei saa sellele järele anda ja mugavamasse kohta liikuda, sest Jumal on selle paiga sulle määranud, et sa seal kasvaksid.

Kui kellelgi läheb aga mingis punktis ebamugavaks, siis kuigi teades, et see on nende õige koht, nad sageli põgenevad sealt. Läbi aegade on olnud inimesi, kes on saavutanud midagi kaalukat Jumala jaoks, aga nad on ka püsinud ebamugavas paigas ja surunud oma liha alla ja kannatanud selle tõttu. Inimesed ei hinda sageli sinu saavutusi, aga see ei tähenda, et sa võiksid sellest paigast lahkuda. Kas Isand saatis sind sinna? Siis parem püsi seal. Ja siis Isand saab sind ka täiustada, tugevdada ja rajada. Seal sa kasvad.

On nii palju kristlasi, kes on päästetud juba kakskümmend, kolmkümmend aastat, kuid ikka on vaimsed beebid, sest iga kord, kui nad satuvad olukorda, kus on väheke ebamugavam, siis nad põgenevad. Nad põgenevad töökohtadest, abieludest, kogudustest, ja niimoodi muudkui ringiratast. Nad ei saa kunagi küpseks. Matteuse 10:22 Aga kes peab vastu lõpuni, see päästetakse.

Nii et on palju enam viise haiget saada, kui vaid füüsiliselt.

On palju kogudusi ja kristlasi, kes väidavad, et Jumala au pärast kannatamise alla kuulub ka haige ja vaene olemine. Kuna Jumala teed on meie mõistuse jaoks kõrged ja arusaamatud, siis Ta meid nende abil ka kasvatab. Kõik juhtub mingi põhjusega. Jah, tõesti, kõigel ongi põhjus, kuigi üks põhjustest võib olla ka lihtsalt rumalus. Kuid kui inimesed viitavad põhjusele, siis nad mõtlevad kõrgemat, püha põhjust, mida nad ei mõista – sellega nad püüavad öelda, et nad kannatavad Jumala auks Tema tahtel.

Sellel planeedil on miljonid inimesed haiged. Kui paljud neist saavad selle läbi paremaks? Kas see annab Jumalale au? Pigem vastupidi.
Kui haigused oleks Jumala viis teha inimesi täiuslikuks, ja Jeesus, nagu me teame, oli kõige täiuslikum, siis miks pole mainitud kuskil Piiblis, et Tema oma maapealse teenistuse ajal oli haige?
Jah, Ta kandis ristil meie haigused, olles meie asendaja, et meie ei peaks neid kandma, kuid oma teenistuse vältel Ta haige ei olnud.

Kuidas see, kui ma olen surmavalt haige, tooks au Jumalale? Ma ei saaks siis Sõna jagada ega teisi aidata. Kui ma oleksin vaene, kuidas ma saaksin kedagi aidata? Kuna oleme uskunud seda, et Jumal õnnistab meid finantsiliselt, siis saame toetada lastekodusid, saata abi misjonipõldudele, läkitada välja töötegijaid, kuulutada evangeeliumi meedias. Kuidas see aitaks inimesi, kui me oleksime pankrotis või vaevu saaksime iseenda arvetega hakkama, nii et meil poleks kellelegi midagi jagada, ega saaks kuuldavale tuua Jumala Sõna? See kõik nõuab raha ja mis selles siis valet on, et meil on raha, mida anda? Kuidas see teeks mind vaimsemaks või pühamaks, kui oleksin puuduses?

Paljud Jumala lapsed kannatavad, sest neil pole piisavalt süüa, nad on hädas ja muserdatud. Ja samas nende kogudus õpetab, et see kannatus on Jumala tahe, sest mingil viisil toob see Jumalale au. Kuidas? See ei aita mind ega kedagi teist. Olla nii vaene, et vajadused ei ole rahuldatud, olla nii haige, et ei saa kusagile minna – sellel pole midagi pistmist Jumala austamisega, vaid see on osa needusest, mis on tulnud siia maailma Jumala seaduse rikkumise tõttu.

Me oleme lunastatud käsuneedusest! Me pole aga lunastatud tagakiusu kannatustest.

2. Korintlastele 11:23–31 Nemad on Kristuse teenrid. Ma räägin pööraselt – mina olen rohkem. Ma olen palju rohkem vaeva näinud, palju rohkem vangis olnud, saanud palju enam hoope, tihti olnud surmasuus. Ma olen juutide käest viis korda saanud ühe hoobi vähem kui nelikümmend, mind on kolm korda keppidega pekstud, üks kord püütud kividega surnuks visata, kolm korda olen üle elanud laevahuku, terve öö ja päeva olen olnud veevoogudes; tihti olen olnud teekondadel, ohus jõgedel, ohus teeröövlite käes, ohus oma rahva seas, ohus paganate seas, ohus linnades, ohus kõrbes, ohus merel, ohus valevendade käes, töös ja vaevas, tihti valvamises, näljas ja janus, tihti paastumises, külmas ja alasti; peale kõige muu päevast päeva rahva kokkuvool minu juurde, mure kõigi koguduste pärast. Kes on nõder, ja mina ei oleks nõder? Keda kiusatakse, ja mina ei süttiks? Kui tuleb kiidelda, siis ma kiitlen oma nõtruse üle. Jumal ja meie Isanda Jeesuse Kristuse Isa, kes olgu kiidetud igavesti, teab, et ma ei valeta.

See on päris põhjalik nimekiri kannatustest, kuid pane tähele, siin ei ole kordagi mainitud haigusi. Kui ta oleks haige olnud, siis kindlasti oleks ta ka seda maininud.
Sellistest katsumustest läbiminekuks pead sa olema füüsiliselt tugev. Kui ta oleks olnud nii vilets ja haige, siis paar kivi oleks ta eluküünla kiirelt kustutanud. Selleks, millest tema läbi läks, peab inimene olema üleloomulikult tugev ja terve. Ta kannatas, kuid mitte käsuneeduse all. Ta kannatas vastavalt Jumala tahtele.

1. Peetruse 2:19–23 Sest see on arm, kui keegi südametunnistuse pärast Jumala ees talub viletsust, kannatades süütult. Sest mis kuulsus see on, kui teid süü pärast pekstakse ja teie seda peate taluma? Aga kui te head tehes ja kannatades talute peksu, siis on see arm Jumalalt. Selleks te olete kutsutud, sest ka Kristus kannatas teie eest, jättes teile eeskuju, et te käiksite tema jälgedes. „Tema ei teinud pattu ega leitud pettust tema suust“; ta ei sõimanud vastu, kui teda sõimati; ta kannatas ega ähvardanud, vaid jättis kõik selle hoolde, kes mõistab kohut õiglaselt ...

On kaks täiesti eri asja: Jeesus kannatamas meie eest kui asendaja, ja Jeesus kannatamas kui meie eeskuju.

Sa ei saa kannatada ega kanda enam Jeesuse eest seda, mida Ta kannatas ja kandis sinu eest. Jeesus juba maksis hinna. Öelda näiteks, et ma kannatan sellepärast, et mu poeg võiks saada päästetud, on vale, sest sa ei ole Jeesus, Tema on juba seda teinud. See, mida sina võid teha, ei saa lisada mitte midagi sellele juurde, mis Tema on juba teinud. Sellele pole enam vaja lisada. Jeesus sai vaeseks, patuks, kandis meie haigused – meie eest. Keegi ei saa seda enam teha.

Aga Ta kannatas ja koges tagakiusu, sest Ta otsustas teha seda, mida Isa Talle ütles, et ta teeks ja selles suhtes kannatas Ta kui meie eeskuju. Selles me peaksime Teda järgima. Ja sellel alal Ta tahab, et me võtaksime osa Tema kannatustest.

Jätkame 1. Peetruse 2. peatüki lugemist. Kohe 24. salmis, kui kellelgi peaks selles asjas veel kahtlusi või segadust olema, on kirjutatud veel kannatamise teemal:
... ta kandis ise meie patud oma ihus üles ristipuule, et meie, olles surnud pattudele, elaksime õigusele; tema vermete varal te olete saanud terveks.

Sa pead kannatama, kuid mitte seda! Sa oled lunastatud haigustest. Sul on õigus sellele vastu seista kõige selle pärast, mis Jeesus on juba teinud.

Sa ei pea kartma tagakiusu ja viletsust, sest Piibel ütleb, et see praeguse hetke (hetkeline) kerge ahistus (viletsus) saavutab meile määratult suure igavese au. Sest Tema armust on meile enam kui küll!

2. Korintlastele 6:4–10 ... vaid näitame end Jumala abilistena kõiges: suures kannatlikkuses, ahistustes, hädades, kitsikustes, hoopide all, vangis, mässudes, vaevanägemistes, valvamistes, paastumistes, puhtuses, tunnetuses, pikameelsuses, helduses, Pühas Vaimus, siiras armastuses, tõe sõnas, Jumala väes, õiguse relvadega paremas ja vasakus käes, aus ja häbis, laituse all ja kiituse all; kui eksitajad, ja siiski tõerääkijad, kui tundmatud, ent ometi tuntud; kui surijad – ja ennäe, me elame!; kui karistatud, aga mitte surmatud; kui kurvad, aga ikka rõõmsad; kui vaesed, kes siiski paljusid rikkaks teevad; kui need, kellel ei ole midagi ja kelle päralt on kõik.

See kõlab ju võidukalt! Sa võid olla mingi hetk tagakiusu all, kuid sa ei jää sellesse olukorda. Sa tuled sellest välja. Sa võid alustada vaesena, kuid sa ei jää selliseks. Sa võid alustada teotuses, kuid lõpetad aus. Kas Paulus läks erinevatest asjadest läbi? Jah, ta läks. Kuid kas ta oli kaotuses? Ei. Jeesus on teinud meid enam kui võitjateks iseenda läbi.

Sõna ütleb, et me oleme kutsutud selles elus valitsema kuningatena. Mida see tähendab? Meid pole lunastatud rasketest olukordadest, küll aga tähendab see seda, et need olukorrad ei peaks meid valitsema. Sa lähed nendest olukordadest läbi võidukalt. Need olukorrad võivad olla su ümber, aga nad ei saa tulla su sisse.

Sõna ütleb, et me oleme enam kui võitjad. Mis see tähendab? See tähendab seda, et enne kui sa olukorda sisened, sa tead juba, et sa väljud sealt võidukalt. Miks? Sest Jeesus on maailma ära võitnud!

Johannese 16:33 Maailmas ahistatakse teid, aga olge julged: mina olen maailma ära võitnud!

3. Haige Jumala auks

2. Peetruse 3:16,17,18
Sama ütleb ta kõikides kirjades, kus ta räägib neist asjust. Nendes on küll mõndagi raskesti mõistetavat, mida õppimata ja kõikuvad inimesed väänavad (võitlevad kirjakohtadega) nagu muidki raamatuid iseendale hukatuseks. Mu armsad, et te nüüd seda ette teate, siis olge valvsad, et teid ei kistaks kaasa kõlbluseta inimeste eksitustega ja te ei langeks ära oma kindlalt aluselt. Kasvage meie Isanda ja Päästja Jeesuse Kristuse armus ja tundmises! Tema päralt olgu kirkus nüüd ja igaviku päevil! Aamen.

Ka täna väänavad mõned inimesed kirjakohti nii, et see võtab inimestelt usu ära, selle asemel et seda juurde anda. Sul võib olla mitu teaduskraadi, kuid samas jääda ikka õppimata inimeseks. Sul võivad olla teadmised mingil ala, kuid olla teadmatuses teistest asjadest.

Üks tõlge ütleb, et inimesed, kes oma nõrka usku vabandavad ja on teadmatuses, selgitavad neid asju valesti. Siin räägitakse teadmatusest Jumalast ja Tema Sõnast. Nad panevad kahtluse alla Jumala tahte tervendada. Ja seetõttu nad väänavad kirja ja panevad Piibli ütlema asju, mida see tegelikult ei ütle. Inimesed, kes sellist tõde kuulavad, on seetõttu segaduses ja neil ei ole usku terveks saada. Selle vale tõttu inimesed arvavad, et see ei ole Jumala tahe, et me alati terveks saame, ja et Ta isegi teeb inimesi haigeks erinevatel põhjustel.

Isegi kui kellelgi oli enne seda usku, muutuvad nad pärast selliste inimeste kuulamist usus kõikuvateks, langedes ära oma kindlalt aluselt, mis kord rajati. On kurb, et miljonid inimesed pigem usuvad neid väänatud õpetusi, kui seda, mida Piibel tegelikult ütleb.

Väga oluline on see, keda ja mida sa kuulad. Mõni õpetus ja jutlus on elu ning see tervendab ja toob rahu, tõstab sind üles, teeb su vabaks. Mõni õpetus ja jutlus on aga nagu mürk, mis ajab su segadusse, võtab ära usu, teeb su haavatavaks ja juhib su valele teele.

Kuigi sa oma mõistusega tead fakte, vajab su vaim siiski pidevalt toitu, sest usk ei ole teadmised. See, et sa midagi tead või oled kuskilt midagi kuulnud, ei tähenda, et sul selleks usku oleks. Su vaim vajab pidevat kuulutust – kuulda sama tõde mitu korda, mitme erineva nurga alt ja alles siis tuleb sisemine, tõeline teadmine ning usk. Tõeline usk lööb uskmatuse, segaduse ja kahtluse minema. Järele jääb täielik veendumus – ma tean, et ma tean, et ma tean, et ma tean! Selline usk on tulemuslik ning võtab vastu Jumala käest. Sama on ka vastupidi – kui sa ennast pidevalt õigete asjadega ei toida, kaotad sa sellegi usu, mis sul kunagi oli.

Tänane küsimus on, kas inimesed saavad olla haiged Jumala auks?

Meie arvamustest ei piisa. Vastame Jumala Sõnaga.

Johannese 11:1-4 Aga keegi mees oli haige, Laatsarus Betaaniast, Maarja ja tema õe Marta külast; Maarja oli aga see, kes võidis Isandat salviga ja kuivatas ta jalgu oma juustega; tema vend Laatsarus oligi haige. Õed saatsid nüüd Jeesusele sõna: „Isand, vaata, su sõber on haige.“ Seda kuulnud, ütles Jeesus: „See haigus ei ole surmaks, vaid Jumala austuseks, et selle läbi austataks Jumala Poega.“

Inimesed mõtlevad: siin see on, tema oli haige Jumala auks ja võib-olla ka mina olen haige Jumala auks. Probleem ongi selles, et kui sa arvad, et oled haige Jumala tahtel Tema auks, siis sa ei seisa sellele vastu. Sa alistud sellele ja annad sellele koha oma elus. Aga kui sa tead, et haigus ei anna Jumalale au ja see pole Jumala tahe ega töö, vaid hoopis kuradi, siis on sul õigus sellele vastu seista.

Vaenlane püüab sind ajada segadusse, veendes sind haigusele vastu seismise asemel sellele alistuma.

Elus on vaja ära õppida kaks olulist asja: mis on see, millele sa pead vastu seisma, ja mis on see, millele sa pead alistuma. Terve hulk inimesi alistuvad kiusatustele ja seisavad vastu Jumala tahtele. Nad alistuvad vaesusele, haigustele ja rõhumisele ja seisavad vastu tervenemisele, öeldes, et Jumal saab selle kaudu au.

Vaatame seda lugu edasi. Jeesus ei asunud kohe teele, ja Laatsarus suri.
Jeesus saabus hiljem.

Johannese 11:39 Jeesus ütles: „Tõstke kivi ära!“ Surnu õde Marta ütles talle: „Isand, ta lehkab juba, sest on juba neljas päev.“ Jeesus ütles talle: „Kas ma ei öelnud sulle, et kui sa usuksid, näeksid sa Jumala au?“

Kas nad olid juba näinud Jumala au? Ei.
Kas nad olid näinud Jumala au, kui Laatsarus oli haige, kannatas, suri ja kui nad leinasid? Ei.

KUI te USUTE, SIIS te saate näha Jumala au. Nad kuuletusid Jeesuse sõnadele, veeretasid kivi ära, Jeesus palvetas ja kutsus Laatsaruse välja. Ja siis nägid nad Jumala au.

Kus Jumal sai austatud surma või ülestõusmise tõttu, haiguse või tervenemise tõttu?
Kas haigus on Jumala või kuradi töö?
Kas Laatsaruse haigus ja surm austasid Jumalat? Või oli see hävitaja töö?
Kas Jumal saab au patu või päästega?

Jumala töö austab Jumalat. Kuradi töö austab kuradit. Varas tuleb varastama, tapma ja hävitama. Jeesus on tulnud, et tuua elu. Tema on elu, mitte surma autor. Jumala teod on lunastus, tervenemine, taastamine, elu, varustus, rahu, rõõm, ja kui need ilmnevad, saab Ta au. Kuradi teod on kiusatus, patt, haigus, vaesus ja surm, ja kus need ilmnevad, saab tema au.

Surm ei ole Jumalast – see pole õnnistus, surm on Jumala vaenlane. "Viimane vaenlane, kellele ots tehakse, on surm." Nii on kirjas Ilmutuse raamatus. Surm ise ei saa austada Jumalat.

Küll aga see VIIS, KUIDAS sa sured, võib austada Jumalat.

Kas patt saab kunagi austada Jumalat? Absoluutselt mitte iialgi! Kuid kas Jumal saab au, kui inimesed on patuköidikutes ja saavad neist päästetud ning vabaks? Jah.

Patt ja sidumine on see põhjus, mille pärast Jumal saab oma au näidata, kui inimesed sellest vabanevad, kuid patt ja sidumine ise pole Jumala töö ega too au Jumalale.

Haigus võib olla põhjus (tingib selle), mille pärast Jumal saab oma au näidata, kui inimesed saavad terveks, kuid haigus ise ei ole Jumala töö ega too au Jumalale.

Luuka 5:18-26 Ja ennäe, mehed kandsid kanderaamiga inimest, kes oli halvatud, ja püüdsid teda sisse tuua ning asetada Jeesuse ette. Ja kuna nad rahvahulga tõttu ei leidnud teed, kuidas teda sisse tuua, läksid nad üles katusele ja lasksid ta koos kanderaamiga tellislaest läbi, keset tuba otse Jeesuse ette. Ja nende usku nähes ütles Jeesus: „Inimene, sinu patud on sulle andeks antud!“ Ja kirjatundjad ja variserid hakkasid arutama: „Kes see õige on, kes räägib Jumalat teotades? Kes muu saab patte andeks anda kui ainult Jumal üksi?“ Aga Jeesus vastas neile nende mõtteid ära tundes: „Mis te arutate oma südames? Kumb on kergem, kas öelda: „Sinu patud on sulle andeks antud!“ või öelda: „Tõuse püsti ja kõnni!“? Aga et te teaksite, et Inimese Pojal on meelevald patte andeks anda maa peal,“ - ta ütles halvatule – „ma ütlen sulle: Tõuse püsti, võta oma kanderaam ja mine koju!“ Ja otsekohe tõusis too üles nende silma all, võttis selle, millel ta oli lamanud, ja läks koju Jumalat ülistades. Ja kõiki valdas hämmastus ja nad ülistasid Jumalat ja said täis kartust, öeldes: „Me oleme täna kummalisi asju näinud!“

Millal hakkasid inimesed Jumalale au andma, Teda ülistama? Kas siis, kui mees oli haige või siis, kui ta terveks sai? Keegi ei hakanud ülistama, nähes halvatut, vaid alles siis, kui halvatu püsti tõusis.

Eelmise sajandi alguses toimunud koosolekutel juhtus asju, mida inimesed polnud varem näinud ning olid neile arusaamatud. Keegi kukkus maha ja inimesed ei teadnud, mida teha. Nad kutsusid arstid kohale, aga arstid ei osanud sellest midagi arvata. Kõik tundus korras olevat. Tekkis küsimus: „Kui see pole füüsiline asi, kas see siis oli Jumalast või kuradist?“ Jumal andis jutlustajale tarkust ja too ütles, et kes iganes au endale saab, kui ta sellest välja tuleb, sellest see pärit ka on. Mõne hetke pärast tõusis inimene püsti, tõstis käed üles ja ütles: "Au Jeesusele! Au Jumalale!" Asi oli selge – see oli Jumalast.

Nii lihtne see ongi – kes midagi teeb, see saab ka au. Kuradi teod austavad kuradit ja Jumala teod austavad Jumalat. Jumal ei saa au haiguse, vaid tervenemise tõttu. Ta ei saa au patu, vaid pääste tõttu. Ta ei saa au depressiooni ja raskemeelsuse, vaid rõõmu tõttu. Ta ei saa au puuduse, vaid varustuse ja õnnistuse tõttu. Jeesus ütles, et selleks ma olen tulnud, et anda elu, kuni see voolab üle (laiendatud piiblitõlkes). Kui see ilmneb su elus, siis Jumal saab au.

Luuka 7:12 Aga just siis, kui ta linna väravale lähenes, kanti välja surnut, oma ema ainsat poega, ja ema oli lesk. Ja üsna suur hulk linnarahvast saatis teda. Ja kui Isand nägi ema, hakkas tal temast hale ja ta ütles: „Ära nuta enam!“ Ja ta astus ligi ja puudutas surnuraami, mispeale kandjad jäid seisma. Ja ta ütles: „Noormees, ma ütlen sulle, ärka üles!“ Ja surnu tõusis istuli ja hakkas rääkima. Ja Jeesus andis poja ta emale tagasi. Aga kõiki haaras kartus ja nad ülistasid Jumalat ...

Kas nad ülistasid Jumalat siis, kui poeg oli surnud, või siis, kui ta ärkas ellu? See kõik on tegelikult ju lihtne, kuid miljonid inimesed on ikkagi selles asjas suures segaduses. Miljonid ütlevad, et hävitus, haigus, vaesus ja häda on Jumala töö. Ja see pole tõde. Surm, haigus, vaesus, häda ja patt ei ole Jumala töö. See ei austa Jumalat – pole kunagi austanud ega austa ka edaspidi.

Luuka 13:11-13 Ja vaata, seal oli naine, kel oli haiguse vaim kaheksateist aastat ja kes käis kõveras ega saanud ennast päris sirgeks ajada. Teda nähes kutsus Jeesus ta enese juurde ja ütles talle: „Naine, sa oled lahti oma haigusest!“ Ja ta pani käed tema peale ja otsekohe ajas naine enese sirgeks ja ülistas Jumalat.

Piiblis ei ole kirjas sõnagi sellest, et Jumal oleks saanud au, kui ta küürus oli. See oleks mõeldamatu! Inimesed tegelikult ei mõtlegi nii – välja arvatud siis, kui nad kogudusse lähevad. Võib-olla mõeldakse, et see ju austab Jumalat, aga me lihtsalt ei saa sellest oma mõistusega aru.
EI, EI, EI!

Haigus, väärastused, rõhumine ja häving ei austa mitte iialgi Jumalat! See pole Tema teguviis, seega ei saa see ka Teda austada. Igaühel meist on olnud probleeme ihus. Sa ei pea sellepärast end süüdi tundma. Me elame maailmas, kus on needus. Jutu mõte on see, et sa ei pea selle needusega leppima ja seda vastu võtma. Ära mõtle, et Jumal on selle sinu peale pannud või lubanud sellel juhtuda ning teeb selle abil sinuga tööd. Tea, et sul on õigus haigusele vastu seista. Seiske vastu kuradile ja ta lahkub.

Mitmed jutlustajad ütlevad, et võib-olla Jumal teeb midagi selle abil sinu elus, sinu perekonnas, aga siis ühel hetkel ikkagi minnakse arsti juurde ning võetakse rohtu, püüdes lahti saada sellest hädast, mis justkui pidavat olema Jumala tahe.

Haiguse vastu võitlemine ei ole patt ning kui vaja, käi arsti juures ja võta rohtu. Haigus pole Jumala töö ega Jumala tahe. Haigusega tuleb võidelda arstide, rohtude, õige toitumise abil, kuid mis peamine – usu abil. Võitle head usuvõitlust. Peab olema selge, kas sa võitled selle vastu või mitte. Mõlemad ei saa olla samal ajal õiged.

Kes sai au 18 aastat selle naise elus? Kurat. Kes sai au, kui naine tervenes ja elu muutus normaalseks? Jumal.

See järgnev lugu on jätk Apostlite tegude 3. peatükis kirjeldatud loole, kus on juttu jalutust mehest. Jüngrite kaudu ning oma usuga sai mees terveks. Selle peale tahtsid tolle aja juhid Peetruse ja Johannese vangi panna ning keelasid neil kuulutada evangeeliumi Jeesuse nimel, mille peale jüngrid vastasid neile:

Apostlite teod 4:19-22 „Otsustage ise: kas Jumala ees on õige kuulata teid rohkem kui Jumalat? Meil on ju võimatu jätta rääkimata seda, mida me oleme näinud ja kuulnud.“ Nemad aga, veel rohkem ähvardades, lasksid apostlid vabaks, sest rahva pärast nad ei leidnud viisi, kuidas apostleid nuhelda, kuna kõik ülistasid Jumalat toimunu eest. Sest inimene, kellele see paranemise tunnustäht oli sündinud, oli üle neljakümne aasta vana.

Kas inimesed andsid Jumalale au 40 aasta jooksul, mil mees oli jalutu? Ei, austust toodi vaid siis, kui jalutu mees sai terveks.

Jumala tööd austavad Jumalat.

Johannese 9:1-2 Edasi minnes nägi Jeesus ühte sündimisest saadik pimedat inimest. Ja ta jüngrid küsisid temalt:“Rabi, kes on teinud pattu, kas tema ise või ta vanemad, et ta on sündinud pimedana?“

Nad ei küsinud Jeesuselt, kas selle sünnivea puhul on tegu üldse patuga. Inimesed juba eeldasid, et mängus oli patt. Nad lihtsalt ei teadnud, kelle patuga oli tegu – kas vanemate või tema enda patuga (ilmselt õpetati tol ajal, et pattu on võimalik teha juba enne sündimist!).

Mida Jeesus ütles? Ta ütles, et põhjus polnud kummaski nimetatus. Kas need kolm täiskasvanut polnud siis kunagi pattu teinud? Kindlasti olid, aga patt ei olnud põhjus, miks see mees oli sündinud pimedana.

Piibel ütleb kirjas roomlastele, et KÕIK inimesed on pattu teinud ja et patt on sisenenud kogu inimkonda Aadama läbi ja maa peal on needus patu pärast. Halvad asjad võivad juhtuda inimeste elus sellepärast, et patt ja needus on siin maa peal. See ei tähenda tingimata, et just sina oled otseselt seadust rikkunud. Inimestel oli selles suhtes õigus, et patt oli sellega seotud, kuid nad eksisid selles, et eeldasid, justkui oleks see häda tekkinud isikliku patu tõttu.

[Jätkub kirjutise II osas]