[Mis, oh mis, oleks minust saanud], kui ma ei oleks uskunud, et ma saan näha Isanda headust elavate maal!
Laulud 27:13 Amp

Mõned aastad tagasi rääkis Isanda Vaim väga selgelt mu südame vastu. Ta ütles: Jutlusta Jumala headusest ja ära karda inimeste etteheiteid.

Jumala headus

Tollal tundus see lihtsa teemana. Aga kui ma hakkasin otsima, mida on Piiblil Jumala headuse kohta öelda, leidsin ma, et see on teema, mis kulgeb 1. Moosese raamatust Ilmutusraamatuni välja. Mida rohkem ma seda uurisin, seda rohkem ma leidsin. Ma olen täielikult hämmastunud, nähes, kui palju räägib Piibel Jumala headusest.

Mis sa arvad, miks rõhutab Piibel nii tugevalt seda lihtsat tõde, et Jumal on hea – algusest lõpuni, läbi terve Vana ja Uue Testamendi?

Sellepärast, et see on meie usu alus Temasse.
Mida rohkem me tunneme Jumala headust, seda rohkem me usaldame Teda. Mida rohkem me Teda usaldame, seda kergem on meil anda oma elu Tema kätesse. Ja üksnes oma elu Tema kätesse andmise läbi me teeme võimalikuks selle, et Ta saab meid päästa ja õnnistada ja tegutseda meie läbi ja et Ta imeline tahe võib sündida maa peal, nii nagu see sünnib taevas.

Ma nägin seda oma silmaga tervenduskoolis. Kui ma hakkasin tervenduskoosolekutel õpetama Jumala headusest, nägin ma rohkem imesid ja tervenemisi kui varem. Kui inimesed mõistsid Jumala headust, leidsid nad, et Teda on kerge usaldada. See usaldus võimaldas neil avada oma südamed Tema tervendavale väele. Kui nad nägid Sõnas, et Isa on heaks arvanud anda neile kuningriigi (Luuka 12:32) ja et Isand ei “keela head neile, kes laitmatult elavad” (Laulud 84:12), mõistsid nad, et Jumal on nende poolt ja mitte nende vastu. Nende südames sai selgeks tõde, et Jumal ei hoia nende eest midagi tagasi. Ta ei püüdnud tervenemist neist eemal hoida. Selle asemel püüdis Ta neid aidata, kuna Talle meeldib head teha. Seda mõistes suutsid nad lõõgastuda ja võtta usu kaudu vastu seda, mida nad Tema käest vajasid.

Minu palveks on see, et seda raamatut lugedes juhtuks sinuga seesama. Ilmutus Jumala headusest aitab sul Tema käest vastu võtta seda, mida sa iganes vajad.
Võib-olla ei ole sa veel astunud oma usuteekonna esimest sammu, sest sa ei ole kunagi vastu võtnud Jeesust Kristust oma isikliku Isanda ja Päästjana. Võib-olla oled sa Temast kuulnud ja isegi usud, et need asjad, mis sa oled kuulnud, on õiged. Sa usud, et Ta on Jumala Poeg, et Ta elas täiuslikku elu ja suri ristil, maksmaks kogu inimkonna patu hinda. Sa usud, et Ta tõusis surnuist üles ja elab tänapäeval. Sa usud seda, mis Ta ütles Johannese 14:6: “Mina olen tee ja tõde ja elu, ükski ei saa Isa juurde muidu kui minu kaudu!”

Võib-olla sa usud kõiki neid asju, aga sa ei ole kunagi avanud Talle oma südame ust. Sa ei ole kunagi öelnud: “Jeesus, ma võtan Su vastu kui oma isikliku Päästja ja Isanda. Ma annan täna oma elu Sulle!”
Kui see on nii, siis ei ole sa ainus. Paljud inimesed (isegi head inimesed, kes käivad kirikus) on praegusel hetkel selles olukorras. Nad teavad Jeesusest, aga neil puudub Temaga elav osadus. Hoolimata kirikus käimisest ja isegi tõsiasjast, et nad teavad seda, mida ütleb Piibel, on nende patud neil ikka alles. Nad ei ole hakanud usaldama Teda, kes võib neid päästa. Kui kõne alla tuli isiklik pühendumine Jeesusele, ei teadnud nad, mida teha või tõmbusid oma elu kõige tähtsama otsuse tegemisest tagasi.

Ma suudan ette tuua vaid ühe põhjuse, miks peaksid inimesed kõhklema Jeesuse Isandaks vastuvõtmisel – miks kardaksid nad anda oma elu Talle.

Nad ei tea, kui hea Ta on.
Nad kardavad, et kui nad annavad end Talle, võtab Ta neilt ehk ära need head asjad, mida nad tahavad ja vajavad. Hirm paneb nad tagasi tõmbuma, sest nad ei ole päris kindlad, et Jumalal on südames nende heakäekäik. Nad ei saa aru lihtsast tõsiasjast, et Jumal on hea Jumal.

Kui selline on sinu olukord, siis usun ma, et need tõed, mida sa kohe lugema hakkad, annavad sulle selle puuduva usalduse. Nad annavad sulle selle julguse ja kindluse, mida sa vajad usus välja- astumiseks ja oma elu Talle üleandmiseks.

Kui sa oled selleks valmis, siis päästepalve on käesoleva raamatu lõpus, kohe pärast põhiteksti. Võta just praegu Jeesus usu läbi oma elu Isandaks vastu ja otsekohe tekib muutus sinu elus ja olukordades. Milleks oodata, kui Jumala headus on täna kättesaadav!

Sa võid usaldada oma elu Tema kätte

Võib-olla on sinu olukord teistsugune. Võib-olla oled sa palju aas-taid usklik olnud. Sa oled tundnud rõõmu igavese pääste õnnistusest. Sa tead, et oled taeva poole teel ja oled juba maitsnud Isanda headust mõnedes oma eluvaldkondades.

Kiitus Jumalale selle eest! Aga kas sa ei tahaks oma suhtes Temaga edasi minna? Kas sa ei tahaks oma usus julgem ja kartmatum olla?
Mõtle nendele aegadele, mil sa kogesid, et Isand kutsub sind midagi uut tegema, oma elus muudatusi tegema. Nii nagu Peetrus, kuulsid sa Isanda häält, kes kutsus sind üle eluvete uutele tasanditele endas. Sa kuulsid Teda ütlevat: Tule! Sa tahtsid välja astuda oma tillukesest mugavustsoonist ja käia vee peal … aga sa ei teinud seda.
Hirm peatas su. Sa nägid tuult ja laineid olukordades enda ümber. Sa läksid araks ja tõmbusid tagasi.

Kui see on nii, siis ära tunne end süüdi. Tugevdagu selle asemel käesoleva raamatu tõed su usku. Innustagu need sind uurima Sõna ja saama rohkem teada Jumala headusest. Toida oma südant selle headusega, kuni su kindlustunne kasvab ja sa tead, et võid Teda usaldada, mitte ainult oma igavese päästega, vaid ka oma maapealse elu kõikide aspektidega.
Kuni sa ei ole enda jaoks paika pannud tõsiasja, et Jumal on hea ja et sa võid usaldada oma elu Tema kätte, ei ole sul kunagi suurt usku, sest sa tõmbud alati hirmus tagasi. Sa mõtled alati: Aga mis siis, kui Ta mind hätta jätab? Mis siis, kui Ta mind ei kuule? Mis siis, kui Ta palub mul midagi sellist teha, mis mind mingil moel kahjustab?

Ent kui su süda on mõistnud Jumala headust, ei vaeva sind sellised küsimused. Sa oled veendunud tõsiasjas, et Ta ei tee sulle iialgi häda. Ta ei jäta sind kunagi maha ega vea sind alt. Niikaua, kui sa Teda järgid, on Ta alati kohal – sind armastades, aidates ja õnnistades.
Kui Ta palub sind, oled sa piisavalt julge, et kõndida vee peal, sest sa tead, et Ta headus toetab sind ja ei lase sul vajuda.

Jumal ei ole segaduses

Traditsiooniline religioon on muidugi pannud inimesed arvama, et nad ei saa sõltuda Jumala headusest. Religioon on õpetanud, et Jumal võib sind ühel päeval haigeks teha. Järgmisel päeval võib Ta sind vaeseks teha. Mõned jutlustajad on isegi öelnud, et Jumal annab sulle selliseid asju, nagu haigus ja vaesus, et sind õnnistada.
Aga see on religioosne traditsioon ja see on vastuolus Jumala kirjutatud Sõnaga. Jumal ei ole hea ja kurja suhtes segaduses. Ta tunneb õnnistuse ja needuse definitsioone ja Tema definitsioon on sama, mis meilgi. (Seda sellepärast, et meie saime endi oma Tema käest.)

5. Moosese 28. peatükis võid sa lugeda õnnistustest ja needustest, nagu Tema neid Iisraeli rahvale kirjeldas. Ta võtab kokku õnnistused salmides 11–13, öeldes:

Ja Jehoova annab sulle külluses head su ihuvilja, lojuste kasvu ja maapinna saagi poolest maal, mille Jehoova, su Jumal, vandega su vanemaile on tõotanud sulle anda! Jehoova avab sulle oma rikkaliku varaaida, taeva, andes su maale vihma õigel ajal ja õnnistades kõiki su käte töid; ja sina võid laenata paljudele rahvastele, aga sa ise ei tarvitse laenata! Ja Jehoova paneb sind peaks ja mitte sabaks, sa lähed ikka ülespoole, aga mitte allapoole, kui sa kuulad Jehoova, oma Jumala käske, mida ma täna sind käsin pidada ja täita …

Hiljem nimetab Isand selles peatükis kõiki haigusi, kõiki tõbesid ja kõiksugust puudust ning kutsub neid needuseks. Ta võtab kõik selle needuse halvad asjad kokku, öeldes:

Su elu ripub nagu juuksekarva küljes, sa värised ööd ja päevad ega ole kindel oma elu pärast! Sa ütled hommikul: “Oleks juba õhtu!” Aga õhtul sa ütled: “Oleks juba hommik!” kartuse pärast, mis täidab su südant, ja vaate pärast, mida su silmad näevad! s-d 66, 67

Ilmselt on Jumal ära arvanud, mis on meile hea ja mis mitte. Ta teab, et see on hea, kui meil on rohkem kui piisavalt selle maise elu jaoks vajaminevaid asju. Ta teab, et kui me külvame põlluvilja, siis on hea saada suurt saaki. Ta teab, et kui meil on kariloomi, siis on hea, kui need paljunevad. Ta teab, et meie lastele on hea olla õnnistatud ja meile on hea olla füüsiliselt terve.
Teisest küljest teab Ta, et meie jaoks on paha olla haige, vaene, hirmul ja rõhutud.

Tegelikult tähendab heebreakeelne sõna shalom, mida Isand kasutab nii sageli, et õnnistada oma rahvast, elus terviklikkuse omamist – terviklikkus vaimus, hinges ja ihus. See tähendab, et sul ei ole midagi puudu, midagi pole katki. Jumal teab, et nii peaksid asjad olema ja nii tahab Ta, et nad oleksid – mitte ainult mõne üksiku jaoks oma rahva seast, vaid kõigi jaoks. Nagu Laulud 145:9 ütleb: “Hea on Jehoova kõigile …”

Võiks arvata, et kõik on vaimustatud selle kuulmisest, et Jumal on hea, aga tegelikult on nii, et see tihtipeale ärritab religioosseid inimesi – eriti jutlustajaid. Sellepärast ütles Jumal mulle, et ma ei kardaks inimeste etteheiteid, kui Ta andis mulle juhtnööre Tema headusest jutlustamise kohta. Läbi ajaloo on raskelt taga kiusatud neid inimesi, kes seda on kuulutanud.

1940-ndatel, kui Oral Roberts hakkas kuulutama Jumala headusest, kritiseerisid inimesed teda isegi ta enda uskkonnast selle eest. Teised ütlesid, et see on liiga hea, et olla tõsi. Üks jutlustaja ütles teisele Oral Robertsi kohta: “Mind vihastab see, kui Oral Roberts ütleb, et Jumal on hea Jumal.” Teine vastas: “Mida sa siis tahad, et ta ütleks? Et Jumal on paha Jumal või?”
“Ei,” vastas esimene jutlustaja, “aga inimesed saavad Jumalast vale ettekujutuse!”
Sellel jutlustajal oli vale ettekujutus Jumalast, mitte Oral Robertsil!

Tõeline põhjus, miks need religioossed juhid olid ärritatud, oli muidugi selles, et nad olid kulutanud aastaid, arendades välja jutlusi selle kohta, kuidas Jumal kasutab haigust, vaesust ja valu, et meile midagi õpetada. Nad olid välja arendanud vägevaid sõnumeid selle kohta, kuidas Jumal on kõigi meie probleemide allikas, et kui me jääme haigeks, siis Tema saab au. (See on hullumeelsus. Meie ei saa au, kui üks meie lastest jääb haigeks ja samamoodi ei saa seda Jumal. Juba üksnes see mõte solvab ja teotab Ta loomust.)

Kui Oral Roberts hakkas jutlustama Jumala headusest, rikkus see ära nende jutlustajate lemmikjutlused. Nad rääkisid tema kohta hirmsaid asju. Ühtegi teist meie aja jutlustajat ei ole sellisel määral laimatud kui teda.
Ühes linnas jutlustas ta telgikoosolekutel ja tolle piirkonna suurima koguduse pastor kritiseeris teda raadio vahendusel. Ta hoiatas inimesi, et nad ei läheks Oral Robertsi koosolekutele. Aga nad ei võtnud teda loomulikult kuulda. Vastupidi, mida rohkem nad kuulsid seda pastorit Oral Robertsit ja ta tervendussõnumit kritiseerivat, seda rohkem inimesi tuli telgikoosolekutele, lootes saada terveks.

Lõpuks kasvas rahvahulk umbes kümne tuhande inimeseni. Nagu selgus, ei solvanud inimesi see sõnum, et Jumal on hea ja tahab neile head teha. Nad arvasid, et see on suurepärane mõte ja nad uskusid seda. Selle tulemusena said paljud päästetud, tervendatud ja vabastatud.

Taaveti julguse võti

Kui ma mõtlen Piiblis kellestki, kes tõeliselt mõistis Jumala headust, on Taavet üks neid isikuid, kes mulle alati mõttesse tuleb. Jumal nimetab teda meheks, kes on Ta südame järgi. (1 Sa 13:14; Apt 13:22.) Taavet suhtles Jumalaga ja õppis tundma Ta loomust noore karjasena, kes hoidis Iisraeli küngastel oma karja. Ta teadis, et Jumal on armastav Jumal. Ta teadis, et Ta on hea, lahke ja kannatlik. Taavet teadis, et Jumal kannab tema eest hoolt, varustab teda ja vabastab ta hädaohu käest.

Sellest ilmutusest lähtuvalt kirjutas Taavet 23. laulu. Mõtle ometi, milline vaade meile avaneb selles Jumala headusest! Sa oled seda võib-olla aastaid religioosselt tsiteerinud. Sa oled võib-olla isegi mõelnud, et see viitab hoolitsusele, mida Jumal meile taevas osutab. Aga see laul ilmutab seda, mida Jumal tahab meie heaks siin maa peal teha – “surmavarju orus”. See räägib meile sellest, mida Jumal tahab meie heaks teha käesoleva elu jooksul, mil me peame kokku puutuma oma vaenlase kuradiga. Kiitus Jumalale, ta ei saa meile taevasse järgneda. Kui Jumal katab meile selles imelises paigas laua, ei ole seal kuradit!

Pidades neid asju silmas, loe praegu 23. laulu ja rääkigu see su südame vastu ühel uuel moel sellest headusest ja armastavast hoolest, mida Jumal tahab sulle anda (Amp):

Isand on mu Karjane [et toita, juhtida ja kaitsta mind], mul ei ole puudust. Ta paneb mind lebama [värskele, pehmele] rohelisele karjamaale; Ta juhib mind vaiksete ja rahulike vete äärde. Ta värskendab ja taastab mu elu (mu enda); Ta juhib mind õigsuse [õigluse ja Temaga õiges vahekorras olemise] radadesse [ – mitte et mina seda ära teeniksin, vaid] oma nime pärast. Jah, kui ma ka kõnnin läbi [sügava, päikesetu] surmavarju oru, ei karda ma mingit kurja, sest Sina oled minuga; Sinu kepp [et kaitsta] ja Sinu sau [et juhtida], need trööstivad mind. Sa katad mu ees laua mu vaenlaste juuresolekul. Sa võiad mu pead õliga; mu [pilgeni täis] karikas voolab üle. Headus, halastus ja ammutamatu armastus järgnevad mulle kindlasti või ainult kõik mu elupäevad ja kuni mu elupäevade otsani on Isanda koda [ja Tema ligiolu] mu elupaigaks.

Mida sügavamalt sa mõistad nendes sõnades peituvat tõde, seda enam oled sa võimeline usaldama Jumalat igas eluolukorras. Su usalduslik vahekord Temaga teeb su julgeks, kui teised kardavad.

See juhtus Taavetiga. Laulus 23 leiduv ilmutus täitis ta usaldusega Jumala vastu. See tegi ta julgeks ja kartmatuks ohtlikes olukordades. Kui lõvi ründas ta karja lambaid, ei jooksnud Taavet minema. Ta haaras ilma teiste abita sellel lõvil lakast kinni ja tappis ta. Kui tuli karu, tappis Taavet ka selle.

Hiljem oma elus, kui kõik Iisraelis kartsid hiiglast Koljatit, oli Taavet ainus, kes oli piisavalt julge, et temaga võidelda. Ta ütles: “Kuulge, ma tapsin lõvi ja karu ja kui ma selle hiiglasega lõpule jõuan, on ka tema surnud!”

Mis oli selle suure julguse taga? Taavet ilmutas selle 1. Saamueli 17:37, kui ta ütles: “Küllap Jehoova, kes mind on päästnud lõukoera ja karu küüsist, päästab mind ka selle vilisti käest!”

Taavet mitte üksnes ei teadnud Jumala headusest, ta oli näinud seda oma elus toimimas. Ta oli näinud neid võite, mida Jumala headus oli talle toonud ja vaid nendest mõtlemine tegi ta julgeks.

Meil sinuga on samamoodi. Mida rohkem me mõistame Jumala headust ja mida rohkem me näeme seda headust meie elus toimivat, seda rohkem on meil võite, mida mäletada. Mida rohkem me mäletame võite, seda raskem on kuradil meid keelitada, et me laseksime tal endast üle sõita.

Kui kurat püüab meid veenda, et sel korral ta võidab meid, siis ei saa ta seda teha. Me mäletame võitu lõvi ja karu üle endi elus ja mõt-leme: Noh, Jumal on mind nii kaugele toonud. Ta ei jäta mind nüüd hätta!

Viimase enam kui kolmekümne viie aasta jooksul olen ma mõelnud seda mõtet rohkem kordi, kui ma meenutada suudan. Mu elus valitses täielik segadus, kui ma esimest korda kuulsin Jumala headusest. Ma olen sageli mõelnud: Mis oleks minust saanud, kui ma ei oleks uskunud, et saan näha Isanda headust elavate maal?

Ma ei oleks praegu võib-olla isegi mitte elus. Kindlasti ei tunneks ma rõõmu nendest õnnistustest, mida ma naudin täna. Olles Keniga jätkuvalt usaldanud Jumalat oma elus, oleme aastate jooksul näinud, kuidas tõendeid Tema headuse kohta on üha juurde tulnud, kuni need on meid täielikult vallutanud.

Mida rohkem olen ma saanud tunda Isanda headust, seda rohkem olen ma hakanud uskuma, et Jumal tahab, et me kõik annaksime oma elu Talle, nii et Ta saaks heldekäeliselt, midagi tagasi hoidmata, kallata oma õnnistused meie peale. Ta tahab, et me kõik oleksime nii õnnistatud, et ükspuha, kuhu me vaatame, me näeme seal Jumala headust. Iga kord, kui me sõidame oma kodu juurde, me ütleme: “Vaata, mida Isand on teinud!” Iga kord, kui me istume autosse ja keerame süütevõtit, me ütleme: “Tänu Sulle, Isand, selle hea auto eest!”

Jumala igatsus meie jaoks on see, et me tunneksime hommikuti üles tõustes end nii hästi, et me peame paratamatult olema tänulikud terve ihu eest, mis funktsioneerib ustavalt ja tundub nii hea!
Iga kord, kui me vaatame oma lapsi ja näeme seda rahu, mida nad naudivad, me kiidame Isandat. Jumala igatsus on see, et ükspuha, mis suunas me vaatame, me kogeme Ta headust!

Pane tähele, et ma ütlesin ‘meie’. Mitte ainult mina. Mitte ainult mu abikaasa Kenneth. Jumal tahab ka sind õnnistada – igas su eluvaldkonnas. Ta tahab õnnistada sind vaimselt. Ta tahab õnnistada sind füüsiliselt. Ta tahab õnnistada sind su rahaasjades, su suhetes ja su karjääris. Ta tahab anda sulle su südame igatsused.

Ma tean, et see kõlab liiga hästi, et olla tõsi, aga see ei üllata. Kui sa mõtled veidi, siis ka Jeesus ise tundus olevat liiga hea, et olla tõsi. Tõsiasi, et Jumal saatis Ta maksma hinda meie kõigi pattude eest, tõsiasi, et Ta suri, et meie võiksime elada lihtsa usu läbi Temasse, kõlab liiga hästi, et olla tõsi. Aga see on tõsi sellele vaatamata. Ja Roomlastele 8:32 ütleb: “Tema, kes oma Poegagi ei säästnud, vaid loovutas tema meie kõikide eest, kuidas ta ei peaks siis temaga meile kõike muud annetama?”

Kus oled sa järgmisel aastal?

Kui sa oled ikka veel veidi skeptiline, siis luba ma esitan sulle ühe küsimuse. Kus oled sa samal ajal järgmisel aastal, kui sa ei hakka uskuma, et saad näha Isanda headust elavate maal?

Sa oled täpselt seal, kus sa oled praegu. Asjad ei muutu su elus paremaks. Tegelikult muutuvad nad ilmselt halvemaks, sest kurat on ikka veel takistamatu oma tegevuses, et varastada, tappa ja hävitada.

Aga kui sa saad teada, mida ütleb Piibel Jumala headuse kohta ja sa julged seda uskuda, hakkavad asjad imelisel viisil muutuma. Su elu hakkab otsekohe paremaks muutuma. Aasta pärast ei näe sa seda headust mitte üksnes oma Piibli lehekülgedel, vaid sa näed seda enda ümber igal oma elupäeval.

Seda nimetan ma elamiseks!