Harta Kogudus Usumaailm  Harta pood Harta 87     

 

Iisrael
Maailm
Huvitavad inimesed
Taevamuusika
Taevamanna
Õpituba
Arhiiv
Kontakt
Koju
In English

Õpitoas täna:
Rick Joyner - Krgeim kutsumine





KOJU PITUBA



Katkend on vetud raamatust "Avatud taevas". Raamatut on vimalik tellida Harta poest

Rnnak
Anna Rountree

Hl oli rgne ja hirmuratav.
Kohkunult prdusin ma ringi ja ngin hiiglasuurt mrilhkumismasinat halastamatult liikumas iseseisvalt piki krbeorgu. Puust rattad olid masinal vhemalt kuuekmne korruse krgused ning need gasid ja oigasid tohutu raskuse all, mida nad kandsid. Musta vrvi lhkumiskpale, mille tipus oli rauast sokupea, olid graveeritud jumalateotused.

Kuigi see liikus edasi aeglaselt, nisid inimesed krbetasandikul abitutena ja nad ei suutnud teelt pgeneda. Ta lmastas nad, veeredes neist le. Krbeorus klasid karjed, mis kajasid tagasi kaugematelt mgedelt, tites krbeoru udusega.

Aeglaselt tusis mrilhkuja liivase me tippu ning kiirust lisades liikus teist nlva pidi alla. Vapustusest hingetuna ritasin kte ja jalgade abil liiva sisse kaevudes tippu ronida, et jlgida selle teekonda.

Masin saavutas me vastaskljest alla sgavale orgu veeredes tohutu kiiruse. Me jalamil ji selle teele mriga mbritsetud linn. Nii linn kui ka selle mr olid liivakarva ning nis, nagu oleksid need poolest saadik liiva sisse vajunud, peaaegu tagasi vetud liiva sisse, millest need olid tulnud. Mri seinal vis nha kulunud kirja: KOGUDUS.

Mrilhkuja oli massiivne ning linna savitellistest mr ei ninud just eriti tugev vlja. Brutaalse lgiga purustas sokupea mri ja liikus edasi. See liikus sahana lbi majade ja hoonete ilma kiirust kaotamata. Murdnud end teisel pool linna asuvast mrist lbi, vttis masin hoo maha, peatus ning vajus liiva sisse.
Tekkis kummaline vaikus.

Vaikust lhestasid aeg-ajalt karjatused. Need tulid vigastatutelt vi neilt, kes leidsid kalli inimese surnuna. Ent vaikusest kummalisem oli fakt, et vaid ksikud ritasid pgeneda le mrivaremete ksikud.
Seejrel, aeglaselt, kuid tiesti iseseisvalt pras mrilhkuja end ringi ning hakkas tagasi me otsa liikuma, vttes suuna minu poole. Sokupea lhkuja otsas irvitas, krgendatud meeleolus nagu joobnuna verest.
Ma mtlesin, et see vib mind mrgata ja seega lahkusin ma me tipust ja hakkasin jooksma vastassuunas. Jooksmise ajal uurisin ma meeleheitlikult krbeorgu, otsides peidupaika. Ma kuulsin, kuidas ttasid hiiglaslikud rattad, mis vedasid mrilhkujat metippu.

kki hakkas ks ingel minu krval lendama.
Kuhu ma saaksin end mrilhkuja eest peita? hdsin ma jooksu pealt.
Mrilhkuja veereb nd halastamatult le kogu maa. Krgel leval, tles ingel, krgemal masina vaatevljast on ainuke ohutu paik. Ma nitan sulle.

Pgenemine

Ingli keviipe peale ilmus nhtavale trepp, mis puudutas maad ja ulatus minu vaatevljast krgemale taevasse. Lhenesin trepi jalamile ja vaatasin lespoole. Ltsutasin ikka veel jooksmisest.

Ingel lendas trepi krval, selle jalamist krgemal ning viipas kutsuvalt. Tule! hdis ingel. Purustaja on lhenemas ja me ei taha, et ta seda treppi neks. Tule!
Kitsal trepil ei olnud ksipuid. Astmed olid siledad nagu klaas, mis vib olla libe. Ma kuulsin mrilhkujat veeremas. Hoolimata hingeldamisest hakkasin trepist les jooksma.

Kiiremini! kutsus ingel.
Ma hoidsin oma silmad trepi peal. Inglil oli kes punane nr, mis oli kinnitatud trepijalami klge. Visin kuulda, kuidas mrilhkuja lhenes, ent ingel sikutas nri ja tmbas esimese trepiligu les. See oli nagu pningutrepp, mida saab alla lasta ja les tmmata.
Kiirusta! kannustas ingel.

Ma jtkasin trepist les jooksmist, hingetuna. Ingel sikutas peenikest nri ja teine trepilik tusis.
Jtka ronimist, tles ingel, kuid nd ei olnud tema hletoon enam nii tungiv.

Suure jupingutusega judsin trepist les ning prdusin vaatama, kas mul nnestus ikka pseda. Mrilhkuja veeres otse meie all, kui kolmas trepilik les tmmati.
Sa olid kaitstud juba prast teisest trepiligust lesjudmist, aga et olla kindlalt kaitstud, pidid judma les ka kolmandast ligust, tles ta.

Sel ajal, kui mrilhkuja mda veeres, pdsin ma hinge tmmata ja rahuneda. Alles seejrel vaatasin ringi.
Kus ma olen? ksisin ma.

Paradiis

PARADIISIS, TLES INGEL naeratades ja kinnitas trepi nriga sildumisposti klge. Posti kohal oli tahvel kirjaga TREPISADAM.

Ma vaatasin ringi ja ngin kige ilusamat parki, mida ma eales olin kohanud. Seal olid lauged lainjad med, peenrad rnavrviliste lilledega, rohi, mis oli htlane ja roheline nagu rullitud muru inglise hrberite juures. Seda pargi osa lbis jalgrada. Seal olid ka vaiksed tiigid, oja ja lopsakad puud, mis maa peal oleksid andnud varju, kuid seal ei olnud mingisugustki varju. Kigest, mis kasvas, voogas vlja rna valgust.

Ilus, mtlesin ma.
Jah, kas pole, vastas ingel.
Mind ei llatanud see sugugi, et ta mu mtteid luges. Ma prdusin ja vaatasin teda. Alles nd panin thele tema vlimust. Ta nis olevat umbes 215 sentimeetri pikkune ja 30-ndates eluaastates, inimeste vanuse jrgi hinnates. Tal olid pruunid lokkis juuksed ja ta kandis pruuni, lbipaistvat maani rd. hukese pruuni r all kandis ta sinise-valgetriibulist kombinesooni, milletaolisi makse talunike kauplustes. Mulle turgatas phe mte, et pruun ler oli nii huke, et seda oli arvatavasti lahe kanda ttamise ajal.

le tema la ja rinna jooksis nripundar, see moodustas suure aasa vkohas ning jooksis le selja taas lani. Vkohal kandis ta valget rihma, mille kljes rippus valge triistatasku. See sarnanes triistavga, mida kannavad telefoniparandajad. Minuga vestlemise ajal slmis ta lahti pruune, hbedast ninade ja krgete srtega tsaapaid.
Siin ei kanta jalanusid, naeratas ta. See on pha maa. Ma vaatasin oma jalgu ja ngin, et ka need olid paljad.

Ta tusis psti ja vttis saapad kaenlasse. Sa oled siin kaitstud, jtkas ingel, kik see ji alla.
Mis see oli? ksisin.
Meie Isanda ja Tema koguduse suur vaenlane.
Aga see hvitas kogudust, karjatasin ma.

Kaks kogudust

MINGI OSA SELLEST vib olla hvitatud see, mis nimetab ennast koguduseks, jtkas ta. Sellel on silt, mis vidab, et tegu on kogudusega ja mitmed elavad selle sildi varjus. Aga kogudus teline kogudus pses. Teline kogudus on elav ja suudab joosta kiiremini kui mistahes mrilhkuja suudab veereda. See on tepoolest kohmakas. Aga kui te olete surnud kivid, kui te ei ole elavad, siis kski inimese loodud struktuur ei ole muidugi vimeline sellele vastu panema. Ent teline, Jeesuse Kristuse elav kogudus saab varjuda koobastesse, ujuda vee peal vi ronida Paradiisi. Telise koguduse liige teab, kus asub varjatud trepp. See inimene vib hda appi ja meie saame lasta alla trepi, et ta pseks. Teline kogudus on vledam kui mrilhkuja. Elavatel kividel on jalad all.
Siis, justkui oleks talle meenunud head kombed, ksis ta: Kas sa sooviksid veidi keha kinnitada? See aitaks sind.

Hsti, tlesin ma, ritades end veidi koguda.
Meie juurde hljus kandik puuviljadega. Ole lahke, tles ingel, osutades kandiku suunas, vali.
Hakkasin valima puuvilja. Mningaid sorte olin maa peal ninud ja mningaid mitte. Kik olid veatud. Tegime mlemad oma valiku ja hakkasime sma.

Sa peaksid tutvuma varjatud trepi asukohaga, jtkas ta.
Kas on olemas mingit kaarti? ksisin ma.
Ei, naeris ingel. Kaart asub Vaimus. Tema juhtimise jrgimisel suunab Ta sind varjatud trepi juurde.
Ma heitsin pilgu trepisadamale. See trepp oleks nagu klaasist, tlesin.

Valgus, vastas ingel. Kena, kas pole?
Kas inimesed sellest trepist alla ka kukuvad?
Ei, kui nad hoiavad oma silmad Jeesusel, tles ta naerda kihistades, aga ma ei soovitaks le re vaadata. Seda tehes vid kaotada tasakaalu.
Head puuviljad, hatasin ma.
Jep, kik siin leval on hea, tles ingel kauboi knet jrele tehes.
Ma naersin hmmeldunult. Ta ei vastanud minu ettekujutusele inglitest. Mis su nimi on? ksisin talt.

Ingel Azar

AZAR, TLES INGEL. Mina olen see, kes vastab, kui sa appi had.
Kas sa oled ainuke selline? ksisin.
Sa mtled kogu maa jaoks? Oh ei, ma ei suudaks kanda hoolt kogu maa eest. Meid on mratud viksemale hulgale, kelle hdmisele me vastame, see arv sltub enamasti eluviisist. Mnel kaskadril on vaja, et ks meist oleks tiesti tema pralt, kuid enamasti tuleme toime viiega. Need valib vlja boss.
Boss? tlesin ma.
No meie vahetu boss, mitte Isand. Ma mtlen inglit, kes vastutab abiandmise eest. Niikaua, kui sa elad maa peal, olen mina see, kes sinu appihetele vastab. Nii et ra vta ette mgironimist, naeris ta.
Olin llatunud.
Kas soovid veel puuvilju? ksis ta.
Ei, aith, tlesin. Kandik puuviljadega haihtus.

Soovitus

ND, JTKAS INGEL, vid sa prduda tuldud teed tagasi. Hdaoht on mdas, kuid ma soovitan sul valida tee, mis viib troonisaali. Sa oled siin kindlasti mingil phjusel, kuid teadmist selle kohta ei ole mulle antud. Sinu Isa teab, miks sa siin oled.

Minu Isa? tlesin ma, silmitsedes mtlikult parki. See nis kujuteldamatu. Mitte ainult see, et ma Paradiisis olin, vaid ka see, et ma visin minna oma taevase Isa juurde nii, nagu laps saab minna oma maise isa juurde.
Muidugi, tles ta mu mtteid lugedes. Lihtsalt hakka minema.
Kas see tee viib troonisaali?
Kik teed viivad siin Jumalani. Need ei sarnane teedega, mis on maa peal.
Ma vaatasin tee suunas, nagu oleks see kttesaamatus kauguses olev silmapiir.
Hakka minema, naeris ta. Mine oma Issit vaatama. Ma olen siin, kui sul on aeg tagasi minna.
Prdusin, et talle otsa vaadata.
Sa ju tahaksid teada, miks sa siin oled? ksis ta.
Jah, hatasin ma naerdes.
Ta laiutas ksi ja kehitas lgu, nagu tahtes elda: Noh?
Aith, tlesin tsiselt.
Ta naeratas mulle ja kneles vaikselt: Universumi Looja igatseb sinu seltskonna jrele. ra lase Tal oodata.
Ma naeratasin ja tegin nii, et ta neks, kuidas ma teerajale astun.
Ta hdis mulle jrele: Ma olen siin, kui on aeg tagasi minna.
Lehvitasin talle, nidates, et ma kuulsin. Seejrel, veidi hingetuna, vtsin suuna troonisaalile.

Katkend on vetud raamatust "Avatud taevas". Raamatut on vimalik tellida Harta poest





Soovita sbraleSoovita sbrale

Prindi artikel Prindi artikkel



Charismata Ministries
COPYRIGHT 2006
Informatsiooni sellel lehekljel tohib kasutada ainult isiklikuks tarbeks.
Kik muu kasutus/paljundamine vib toimuda ainult "Usumaailma" kirjalikul loal.