Harta Kogudus Usumaailm  Harta pood Harta 87     

 

Iisrael
Maailm
Huvitavad inimesed
Taevamuusika
Taevamanna
Õpituba
Arhiiv
Kontakt
Koju
In English

Õpitoas täna:
Rick Joyner - Krgeim kutsumine





KOJU PITUBA



Katkend on vetud raamatust "Kui Jumal kndis maa peal". Raamatut on vimalik tellida Harta poest

Kui Jumal kndis maa peal - Eessna
Rick Joyner

Kui Napoleon luges elu lpupoole Johannese evangeeliumi, tles ta videtavalt: Kas on Jeesus Jumala Poeg vi see, kes selle evangeeliumi kirjutas! Ma tunnen inimesi, aga kski inimene ei oleks suutnud sellist lugu vlja melda.

On ige sellist lugu nagu see ei ole kunagi kirjutatud ega kujutletud. Millegi nii imetlusvrse kui Jeesuse Kristuse evangeeliumi vljamtlemine letab inimliku vaimusuuruse. Ent see ei ole mingi vljameldis. See on testisndinud lugu, olles kige enam kinnitust leid-nud jutustus ajaloos ja tunnistus sellest levib jtkuvalt le terve maailma.

Evangeelium on kirjeldus suurima ime toimumisest selle suursugususest, imelisusest ja aulisusest, kuidas Jumal sai inimeseks ja elas enda loodu keskel. Jumal on lbi ajaloo teinud palju suuri asju, ilmutamaks ennast loodule, mis on Talle armas eesmrgiga juhtida inimkond ja kogu maa tagasi lepituse juurde enesega, kuid miski ei ole vrreldav selle imega, kui Jumal tuli ja elas meie keskel.
Juba mte sellest, et Jumal ise sai inimeseks ja kndis meie keskel, on nii ebatavaline ja uskumatu, et on arusaadav, et mitte keegi ei suuda seda tegelikult mista, kui Jumal neid selles ei aita. Ainult Pha Vaim vib avada meie silmad selle reaalsusele, hoolimata sellest tohutust ajaloolisest testusmaterjalist, et see leidis ka tegelikult aset. Seetttu ei peaks me norima skeptikute kallal, vaid paluma nende eest, et neil oleks ngemiseks silmi.

Me peame paluma ka seda, et nende silmad, kes on ninud ja kes on uskunud, avaneksid ngema, kui auline see ime tegelikult on. Kuidas saab keegi, kes on ninud Jumala armastust, mis avaldus Jeesuse kaudu, mitte tunda pidevat aukartust ja imestust selle armastuse ees? Kuidas saab keegi, kes tepoolest neb, mitte pleda lakkamatu kire kes, teha meie auline Jumal tuntuks? On ainult ks vimalus. Me sulgesime mingil phjusel oma silmad sellele kikidest tdedest suurimale ja hakkasime enam keskenduma sellele praegusele maailmale.

Kesolev raamat ei ole kirjutatud skeptikutele, vaid usklikele. See ei ole kirjutatud, veenmaks sind selle ime reaalsuses, vaid lootuses meenutada sulle, kui imestusvrne asi see tegelikult on ja kui imeline on meie Jumal, mida igavesti tendab see suurim kikidest ajaloolistest sndmustest. Ta thjendas Iseenda ja sai heks meist et meie viksime tusta oma rikutuse sgavusest ja saada Tema sarnaseks. ks phiksimusi on: kas me ikka veel tuseme?

Teline kristlase elu on suurim seiklus ja krgeim otsing, mida ks inimolend vib kogeda. Kas me elame seda? Vi oleme kaotanud tee ja langenud tagasi ajalike ja maiste murede ksi? Isegi kui sa oled kaotanud tee ja langenud tagasi maiste murede ksi, vid sa taas tusta ja lennata les taevasesse sfri, mis on su teline kodu.

Lhenedes selle ajastu lpule, leiab ha rohkem ja rohkem inimesi selle taevase ja maise sfri vahelise silla ning leloomulik muutub ha enam ja enam loomulikumaks kikidele, kes Temasse usuvad. Ent meie eesmrk ei ole mitte lihtsalt elu leloomulikus, vaid elu Temas.

Kesolev raamat on kirjeldus sellest, mis tunne oli pealt vaadata seda kige suuremat ime kuidas Jumal sai ini-meseks ja kndis inimeste keskel nii inimlikust vaatevink-list kui ka ingellikust, mis on vaimusfr. See ei ole meldud lisama vi ra vtma midagi Piibli jutustusest, vaid aitama meil omandada vaimset, leloomulikku perspektiivi. See suurim kigist imedest on meie usu alus ja see on leloomulik teline kristlik elu on leloomulik.

See raamat sai alguse siis, kui mu elus oli selline periood, kus mul oli peaaegu igal ndalal ebatavalisi prohvetlikke kogemusi. Mnikord tmmati mind teise sfri ja ma ngin asju vaimsest perspektiivist, kaasa arvatud suured vaimsed lahingud maa peal. Need kogemused olid vga rasked, sageli vga hirmutavad, aga samal ajal kirjeldamatult imeprased. Mulle nidati palju asju tuleviku kohta ja see oli vga pnev, aga mu suurim armastus on alati olnud ajalugu ning ajaloo vimsaim lugu on sellest, kuidas Jeesus kndis maa peal. he kogemuse ajal, millest ma kirjutasin raamatus Viimane otsing, ngin ma ristilmist. Seda oli vaat et rohkem kui ma kanda suutsin ja ma olin selle tttu ndalaid rivist vljas.

Ma armastan evangeeliume ja loen neid ikka ja jlle, kiki vhemalt korra aastas, aga lugemine ei olnud jtnud mulle sellist muljet ristist, kui ma sain selle kogemuse kaudu. Ma ei suutnud lakata mtlemast Maarjale, Jeesuse emale, teistele naistele, kes Talle jrgnesid, Johannesele, Ta armastatud jng-rile ja sellele tohutule julgusele, mis neil oli, et seista seal ja vaadata pealt, kuidas piinati Teda, keda nad armastasid. Aga enamgi veel mis tunne oli Isal vaadata pealt, kuidas see snnib Ta armsale Pojale? Mina ngin seda ainult ngemuses ja ma ei suutnud seda taluda, kuidas suutsid seda taluda nemad, kes ngid pealt tegelikku ristilmist? Nad kik talusid seda tnu armastusele. Jeesus talus seda armastuse tttu.

Prast seda kogemust, milles ma ngin risti, ei tahtnud ma seda enam kunagi nha ja samal ajal tahtsin ma seda nha rohkem kui midagi muud. Nagu ma tlesin, mulle meeldib nha tulevikuasju, aga mind paelus veel enam mineviku ngemine, eriti mis puudutas seda aega, mil Jeesus kndis maa peal. Ma olen hakanud mistma, et Isand elab kuidagi nagu vljaspool aega ja vaatab vljast selle sisse. See on phjus, miks Ta teab tulevikku sama hsti kui Ta teab minevikku. Ma ksisin Temalt, kas Ta vib mind tmmata Vaimu ja nidata mulle minevikku, samamoodi nagu Ta varem oli mulle tulevikusndmusi nidanud. Ta tegi seda. See raamat on osa sellest, mida ma sellest perspektiivist olen ninud.

See jutustus ei lisa midagi Piibli evangeeliumitele ega vta sealt midagi ra. Ma ei vtaks midagi vastu tena, mis teeks seda. Ma mistan, et paljusid mu raamatuid, nagu niteks Viimane otsing, Kutse ja Trvik ja mk, on olnud raske klassifitseerida. Mned paigutavad need prohvetlike raamatute hulka ja mned ilukirjanduse hulka. Mul ei ole midagi kummagi paigutuse vastu. Palju lihtsam oleks olnud, kui ma oleksin need ilukirjanduse hulka arvanud ja sellist nu andsid mulle mitmed ja see oleks ilmselt teinud need raamatud palju suuremale arvule inimestele vastuvetavamaks. Ent ma tundsin, et see ei ole iglane ja tde on kige vrtuslikum tarbeasi, mis meil on.

Ma tean, et need raamatud ei ole ilukirjandus, aga ma tean ka seda, et need ei ole Phakiri. Need lhtuvad reaalsetest kogemustest ja ma pdsin need nii tpselt kui vimalik kirja panna, aga me neme poolikult ja me neme nagu peeglis tuhmi kujutist (vaata 1Ko 13:12). Ma olen ka selline suure plaani inimene, seetttu on mu mlu ksikasjade osas rmiselt nrk. Sellele vaatamata anti mulle see perspektiiv, mida ma kesolevas raamatus jagan, thtsal phjusel. Teline kristlik elu on leloomulik elu, mis on iseenesest mistetav, sest meid on kutsutud kummardama leloomulikku Jumalat ja me peame kummardama Teda vaimus ja tes. Kas see sulle meeldib vi mitte, kas sa seda usud vi mitte, aga kikidele, kes jtkavad Jeesuse Kristuse lbi Jumala jrgimist, saab vaimne sfr kodusemaks kui loomulik, maine sfr ja seda ha enam ja enam.

Kristus elab nd ligipsmatus valguses ja aus, mis on palju aukartustratavam, kui me neis maistes ihudes viibi-des isegi mista ja nha suudame. Ta ei ole enam Jeesus Naatsaretist, vaid Ta on au Isand, kes on le kige valitsuse, meelevalla, ve ja lemuse. Sellele vaatamata on selles elus, mis Ta maa peal elas ja ristis, mida Ta kannatas, midagi see-sugust, mis on igavesti suurimaks ilmutuseks Ta loomuse kohta selle kohta, kes Ta on.

Selle ngemise lim eesmrk, mida Ta tegi, on olla Temaga henduses praegu kes Ta on ja kus Ta istub. Kui mulle nidati seda loomulikku ja vaimset perspektiivi, siis see aitas mul seda teha. Ma usun, et see vib aidata ka sind.
Teline maailm on vaimusfr, mitte maine sfr. Maist sfri nimetatakse Phakirjas vaid vaimse sfri varjuks ja seda see tepoolest ka on. Kui me testi usume Piiblit, siis me ei usu mitte ainult seda, et kik seal kirjapandud sndmused leidsid aset, kuigi ka see on oluline, vaid me usume Jumalat, ngemaks, kuidas samad asjad snnivad ka meie elus. See on teline usk Jumalasse ja Piiblisse. Selle kige suurema sndmuse mistmine kus Jumal saab inimeseks ja elab omade keskel peaks meid panema elama nii, nagu elas Tema ja seda igal viisil.

Kuidas me saame elada nii, nagu elas Jeesus? Loomulikult elas Ta elu, mis oli tis tde ja pha ning sihiteadlikku phendumist oma Isa tahte titmisele. Me viksime tlgendada phaks olemist kui tielikult Temale kuulumist. Jeesus on andnud meile sama Vaimu, mille lbi Ta tegi oma tegusid. Ta Vaim juhib meid Tema juurde ja annab meile mrku, kui me lheme Temast eemale. Ta Vaim kasvatab Ta loomust meie elus ja annab meile ve teha samu tegusid, mida Tema tegi. On ks tde, mis hoiab meid eluteel ja annab meile alati vidu thtis on tegelikult vaid Jeesus. See on Tema ngemine, Tema tundmine, Tema jrgimine, Tema sarnaseks saamine ja nende tegude tegemine, mida Tema tegi. See on meie phieesmrk selles elus ja kik muu, mis snnib, on meldud kaasa aitama selle eesmrgi saavutamisele.

Kui kesolev raamat saavutab oma sihi, siis toob ta meis esile suurema phendumise sgavama arusaamise saamiseks sellest kikidest sndmustest suurima suhtes kuidas Jumalast sai inimene ja kuidas Ta elas maa peal ja kuidas Ta ikka veel saab inimeseks ja knnib maa peal, tehes seda meie lbi. Ta tahab ikka veel teha neidsamu tegusid, mida Ta tegi maa peal elades, tehes neid meie lbi. Enne selle ajastu lppu tuleb esile rahvas, kes kib siin maa peal tpselt nii, nagu Jeesus seda tegi, tehes neid tegusid, mida Tema tegi ja veel suuremaid tegusid, sest Tema istub nd Jumala paremal kel ja on saatnud oma Pha Vaimu, et Ta oleks nendes, kes jrgivad Jeesust.

Jumala au on midagi palju enamat kui vaid imeilusad vrvid vi taevane muusika see rgib Tema loomusest. Kuningas Taavet kirjutas, et Isand nitas Iisraeli rahvale oma tegusid, aga Moosesele Ta ilmutas oma teid (vaata Psalm 103:7). Ma ei vabanda tsiasja prast, et mulle meeldib nha Jumala tegusid, eriti imesid, aga kaugelt suurem varandus on tunda Ta teid miks Ta teeb neid tegusid, mida Ta teeb. See on krgeim eesmrk, mis inimesele antud tunda Isandat ja Ta teid ja olla Temaga sellises henduses, et Ta saab meid kasutada oma tegude tegemisel.

Kui me lheneme selle ajastu lpule ja koitmas on ajastu, kus Isand ise vtab maa le meelevalla ja valitsuse, saab sellest vaimse ja fsilise maailma vahelisest sillast kristlaste psimajmiseks thtis ja oluline tde. Me ei sdi liha ja vere vastu, vaid tegemist on vaimse lahinguga vaimsete judude vastu ja me peame sellest aru saama, kui me tahame selle lahingu vita. Meile on kristlastena antud taevaselt vgevad vaimsed sjariistad.

Me ei ole oma Isanda teenimise teekonnal vi selles valguse ja pimeduse vahelises lahingus ksi. Meil on tegelikult kaaslasteks suursugused ingellikud olendid, kelle eesmrgiks on teenida neid, kes privad pste. Uus Testament hutab meid mistma ingleid ning ka tunnustama neid, mnikord isegi nende vastu klalislahkust les nitama, nii nagu tegid seda paljud Vana Testamendi phad.

Inglite vastu klalislahke olemine ei ole ksnes nende vrustamine, vaid see aitab ka svendada meie osalust nendega, titmaks Isanda eesmrke siin maa peal.
Ka Isand armastab oma ingleid ja nemad armastavad Teda ning meid. Ka nendel on suur osa Tema plaanis ja kuigi meil ei ole kesoleval ajal vaja selle prast liigselt muretseda, me peame paremini mistma oma partnerlust. Seegi on osa silla ehitamisest fsilise ja taevase sfri vahel. Selle silla ehitamine oli ks Jeesuse philisi eesmrke, nagu Ta selgitas Johannese 1:4851, kui Ta esimest korda Naatanaeli knetas:

Naatanael ksis temalt: Kust sa mind tunned? Jeesus vastas ja tles talle: Ma ngin sind viigipuu all, enne kui Filippus sind hdis.
Naatanael tles talle: Rabi, sina oled Jumala Poeg, sina oled Iisraeli kuningas!
Jeesus vastas talle: Kas sa usud vaid seeprast, et ma tlesin sulle, et ngin sind viigipuu all? Sa saad nha suuremaid asju kui need.
Ja Jeesus tles talle: Testi, testi, ma tlen teile, te nete taevast avatuna ja Jumala ingleid astuvat les ja alla Inimese Poja juurde.

Sellega kuulutas Jeesus iseenese Jaakobi redeliks. Kas sa mletad, kui Jaakob pgenes oma venna eest ning heitis magama, siis ngi ta uneno taevasse ulatuvast redelist? Mda seda tusid ja laskusid Jumala inglid ja ta ngi redeli tipus Isandat. Isand kuulutas Jaakobile sama totust, mille Ta oli andnud Aabrahamile ja Iisakile. Kui Jaakob sellest unenost rkas, siis tles ta jrgmist:

Siis Jaakob rkas unest ja tles: Isand on testi selles paigas, mina aga ei teadnud seda!
Ja ta kartis ning tles: Kll on see paik kardetav! See pole muud midagi kui Jumala koda ja taeva vrav! (1Mo 28:1617)

Jaakob tegi siin teatavaks he te Jumala koja kohta, mis muutub meie pevil ha reaalsemaks. Jumala koda on taeva vrav. Jumala koda, kogudus, on kutsutud olema taeva vrav, mille kaudu Jumala kskjalad tusevad taevasesse sfri ja laskuvad tagasi maa peale, kaasas tendid taevase reaalsuse kohta. Just seda oli Jeesus ja just seda Ta tegi kogu oma maa peal elatud aja ja seda tahab Ta teha nd oma rahva lbi. Nii nagu meile on eldud Ilmutuse 4:1:

Prast seda ma ngin, ja vaata: taevas oli avatud uks, ning sama hl, mida ma olin kuulnud enesega rkivat otsekui pasun, tles: Tule siia les ja ma nitan sulle, mis peab sndima prast seda!

See uks on ikka veel lahti. Isand kutsub ikka veel, et me lheksime les, sinna, kus Ta istub ja istuksime Temaga koos. Teline usuelu peaks meid viima sinna, kus me oleme vaimses sfris rohkem kodus kui fsilises sfris. Me peaksime ngema selgemalt oma vaimusilmadega, oma sdame silmadega, kui oma fsiliste silmadega. Teline kristlus on leloomulik, sest me oleme kutsutud kummardama Jumalat, kes on Vaim ja need, kes Teda kummardavad, peavad Teda vaimus ja tes kummardama. Aegadel, mil Jumal maa peal vimsalt liigub, sageneb paratamatult ka inglite ilmumine inimestele. Ent see ei juhtu mitte niivrd seetttu, et nad tulevad meie sfri, kuivrd seetttu, et inimesed hakkavad sisenema nende sfri vaimsesse maailma. Vime siseneda vaimsesse sfri peaks olema kristlastele sama normaalne kui koju sisse astumine. Mida lhemale me liigume selle ajastu lpule, seda reaalsemaks see muutub kristlaste jaoks, nagu kinnitab Phakirja eksimatu prohveteering Apostlite tegude 2:1718, olles omakorda tsitaat Joeli raamatu kolmandast peatkist:

Ja viimseil pevil snnib, tleb Jumal, et ma valan oma Vaimust vlja kigi inimeste peale ja teie pojad ja teie ttred ennustavad ja teie noored nevad ngemusi ja teie vanad nevad unengusid,
ning oma teenrite ja teenijate peale ma valan neil pevil vlja oma Vaimust ja nad ennustavad

Eelolev kirjakoht tleb meile, et viimseil pevil on need prohvetlikud kogemused, unenod, ngemused ja ennustused vanade ja noorte, meeste ja naiste jaoks. Nii et me vime oodata selle ajastu lpule lhenedes, et need sagenevad ja seda need ka teevad. See on ks neist mrkidest, et me tepoolest elame viimseil pevil.

Me neme selles tekstis ka seda, et need prohvetlikud kogemused on Pha Vaimu vljavalamise tagajrg. Prohvetlikud kogemused on tegelikult ks kige kindlamaid mrke telise Pha Vaimu vljavalamise kohta. ks tagajrgi, mida toob endaga kaasa see, et Pha Vaim meid puudutab, on see, et Ta hakkab avama meie sdame silmi ehk meie vaimusilmi, nii et me hakkame ngema vaimsesse sfri. Need, kes on uuesti sndinud uueks looduks, hakkavad ngema Jumala riiki. Nii nagu Isand selgitas Pilaatuse ees, ei ole Tema riik sellest maailmast vi sellest sfrist.

Nagu apostel Paulus hiljem korintlastele kirjutas, tundis ta end rohkem koduselt vaimses sfris koos Isandaga kui oma fsilises ihus. See on iseloomulik neile, kellest on saanud tielikud uued loodud. Eliisa vis istuda ties rahus meknkal, hoolimata sellest, et terve armee valmistus teda rndama, sest ta suutis nha vaimusfri.

Kui meie vaimusilmad oleksid testi lahti, ei valmistaks kski maine olukord meile erilist muret. Kui meie vaimusilmad on lahti, siis me neme midagi veel suuremat kui see, mida Eliisa ngi. Tema ngi teda kaitsvate inglite mriaadi, aga meie neme Jeesust, kes istub krgemal kui kski valitsus, vim vi vgi.

Kui me testi neme Jeesust ja seda, kus Ta istub ja me teame, et Tema on meid lkitanud, siis kuidas me saame karta midagi vi kedagi siin maa peal? Isand Jeesus ise elas selliselt, nhes, mida Isa teeb ja Ta andis meile oma Pha Vaimu, et me viksime samamoodi elada.

Uuestisndimine on alles meie elu algus uue looduna, nii nagu sndimine on meie fsilise elu algus. Meie vaimne loomus on midagi sellist, millesse me peame kasvama, mis on tegelikult kasvamine Kristusesse muutudes Tema maapealse ihu funktsioneerivaks liikmeks.

Uuesti sndimata ei saa me Jumala riiki nha, aga mitte kik, kes on uuesti sndinud, ei ne Jumala riiki. Paljud, kes on uuesti sndinud, keelduvad ngemast kas siis hirmust vi teistel phjustel ja nad vivad isegi veidi kasvada, kuid jvad vaimselt siiski sna pimedateks. See peab muutuma. Phjus, miks Pha Vaim valab viimseil pevil vlja neid prohvetlikke kogemusi, on selles, et me vajame sedalaadi juhtimist, et minna nendest aegadest lbi. Meil peavad olema silmad lahti, et nha ja meie vaimne loomus peab saama kpseks.

Viis, kuidas Jeesus kuulutas kuningriigist, nitas selle lemvimu kikide maiste olukordade le. Jeesus ise oli Jumal, kes puudutas maad taevaga. Taevas ei ole vigaseid, nii et kui Jeesus puudutas mnd vigast maa peal taevaga, siis see vigane sai terveks. Taevas ei ole puudust, nii et kui kerkis esile suur vajadus, kus oli vaja toita rohkem kui viis tuhat nljast inimest ja keprast oli vaid he poisikese luna, siis andis Isand sellele tillukesele lunale lihtsalt he taevase puu-dutuse ja see paljunes, kuni kik said toidetud ja palju toitu ji legi.

Eelolevatel pevadel, kui klab Jumala viimane suur pasun, mis on kuningriigi evangeeliumi kuulutamine, siis need, kes seda kuulutavad, teevad seda sellise vega, mis demonstreerib taevariigi lemvimu maa le ja kikide olukordade le siin, mida Isand tahab taevaga puudutada.
Kui Peetrus ronis paadist vlja ja kndis vee peal, siis ei kndinud ta otseselt vee peal, vaid Isanda Snal, kui Ta tles: Tule! (vaata Mt 14:29). Isanda Sna on telisem kui taevalaotus. Kui taeva Kuningas tleks mele, et see tuseks paigast ja langeks merre ja Ta kasutaks meid selle tegemisel, oleks terve maailm hmmastunud, aga taeva inglid tunneksid ilmselt igavust. Nad on ninud sellest palju vgevamaid asju. Nad on ninud, kuidas Ta on laotanud taevad laiali loorina ja venitanud neid otsekui telki.

Meil ei ole inimkeeltes misteid, mis suudaksid kirjeldada seda, kui auline on meie Jumal. See on Tema leebus meie vastu, mis lubab Ta riiki kuulutada jleda jutluse kaudu (vaata 1Ko 1:21). Kui juudid ksisid Jeesuselt tunnusthte taevast, siis tahtsid nad, et Ta teeks midagi taevas.

Niteks, et Ta peataks pikese, nagu Ta tegi Joosua puhul vi midagi sellesarnast, mida kski tavaline inimene ei oleks suutnud teha. Isand oleks vinud seda kergesti teha, aga selleks ei olnud kes Isa aeg, seeprast ei teinud Ta seda. Ent selle ajastu lpul me vime oodata suurel arvul sedalaadi taeva lemvimu demonstratsioone maa le, mida vidab selgelt lejnud tekst Apostlite tegude 2:1920:

ning ma annan mrke lal taevas ja tunnusthti all maa peal: verd ja tuld ja suitsusambaid.
Pike muutub pimedaks ja kuu vereks, enne kui tuleb Isanda pev, suur ja lev.

Me oleme sellise aja algusjrgus, mil Isand saadab kskjalgu, kes trumpavad le kik, mida isegi Hollywood on suutnud ette kujutada leloomulikus ves kndivatest ini-mestest. Ma tavatsesin petada, et paljud on teisaldanud mgesid labidatie haaval, aga Isand noomis mind unenos selle petamise eest. Ta tles mulle, et isegi need, kellel on vhe usku, viksid elda igale mele, et see tuseks paigast ja langeks merre ja med kuuletuksid neile. Ta tles ka, et seda tehakse sna otseses mttes enne selle ajastu lppu tunnistusena sellest, et Ta Sna on tde.

Maa peal pstetakse lahti kskjalad, kes kivad sedalaadi usus ja ves, kuna nad nevad. Nad ei ne lihtsalt maa peal valitsevaid olukordi nad nevad Isandat ja seda, kus Ta istub. Nad nevad, mida Ta tahab teha ja Ta kasutab neid selle tegemisel tpselt nii, nagu Isa kasutas Jeesust oma tahte teostamiseks.

Mu palve sinu eest on see, et kesolev raamat aitaks sul omandada usku, et sa hakkaksid ngema, et su sdame silmad avaneksid ja et sa hakkaksid elama seda leloomulikku elu, mida sa oled kutsutud elama. Mned astuvad nd selle sisse. Neile jrgnevad paljud teised ja nende lbi vallutab taevas taas maa. Kui sa oled praegu siin maa peal ja tunned Jeesust, siis see on sinu kutsumine. See on see, kes sa tegelikult oled. Nagu tles ks vanaaja mees: Meid ei ole kutsutud olema inimolendid, kellel on mnikord vaimseid kogemusi, vaid me oleme vaimolendid, kellel on mnikord inimkogemusi.

See on tsi ja see on pnev, aga rgem kunagi unustagem, et see kik on Jeesuse prast. Tema on Redel. Selle redeli mis ulatub taevani pulgad on kasvavad ilmutused selle kohta, kes Ta on ja kus Ta on. Redel kulgeb mlemas suunas, puudutades taevast ja maad, sest Ta armastab inimest ja Ta armastab maad. Ta taastab nii inimkonna kui ka maa kigest sellest, mida pattulangemine phjustas. Ta lunastab, lepitab ja taastab. Ta on le kige armastus. Me ei saa Temas teliselt kasvada, kui me ei kasva armastuses Tema vastu ja kige selle vastu, mida Ta armastab.

Nagu meile eldakse Johannese evangeeliumi esimeses peatkis see evangeelium anti eriliselt selleks, et ilmutada Ta taevast loomust on Jeesus nii Looja kui ka loomise phjus. Nagu meile eldakse Efeslastele 1:910: tema on teatanud meile oma tahtmise saladuse oma hea nu kohaselt, mille ta Kristuses oli kavandanud aegade tiuse korraldamiseks, et Kristuses vtta kokku kik, mis on taevas ja mis on maa peal. Inimese krgeim eesmrk on olla leitud Temas.

Jumalas on muidugi palju rohkem asju, mida mista ja taibata, kui vaid see aeg, mil Ta kndis maa peal. Ta ei ole enam Jeesus Naatsaretist, vaid Ta on au Isand! Ta on les tusnud ja Ta istub suuremas aus ja ves, kui meie suudame tielikult selles lihas olles mista. Meie eesmrgiks peaks olema Tema ngemine ja Temaga henduses olemine selli-sena, nagu Ta on praegu. Ent me ei pse sinna, letamata Tema mistmise silda sellest ajast, kui Ta oli inimene. Kui me mistame Teda sellisena, nagu Ta oli siis, aitab see meil mista Teda Ta praeguses aulises ja taevases olukorras. Kes-olev raamat pab meile selles abiks olla, et me viksime hakata ngema mlemas sfris. On ainult ks uks, mille lbi me vime seda julgesti teha ja see on Tema ngemine kigis asjus.

Kui Ta kndis maa peal, suutsid vhesed Ta ra tunda ja isegi nende hulgast, kes seda tegid, mistsid Teda teliselt vaid vhesed. Tema ratundmine ja mistmine, kui Ta ikka veel liigub meie keskel oma Vaimu lbi, on suurim vljakutse ja suurim eesmrk, mille poole me vime sellel ajastul liikuda. Mu palveks on, et seda raamatut kasutataks sinu hutamiseks sellele suurimale otsingule kui oma elu pea-misele fookusele ja rmule. Tunda Teda ja tita Ta tahet on kige llam eesmrk.

Seda, mis ma siin kirjutan, ngin ma omaenda silmadega oma sdame silmadega ehk vaimusilmadega. Ma ngin seda, sest ma palusin, et viksin seda nha. Johannese evangeelium on jtnud meile he kige vastupandamatu salmi terves Piib-lis, mis on Johannese 21:25: On veel palju muudki, mida Jeesus tegi. Kui need kik kshaaval les kirjutataks, siis, ma arvan, ei suudaks kogu maailmgi mahutada raamatuid, mis tuleks kirjutada. Ma tean, et taevas on raamatukogu, kus on need raamatud, mida nimetatakse eluraamatuteks. Minu jaoks on heks taeva suureks rmuks juurdeps nendele raamatutele. Ometigi ei arva ma, et on kasulik mtiskleda kikide nende teiste asjade le, mida Jeesus tegi. Mis meile on antud evangeeliumites, on see, mida me peame praegu teadma.

Mulle nidati seda, mis on juba evangeeliumites kirja pandud, kuid vaimse maailma perspektiivist. See ei lisa juurde evangeeliumites leiduvale loole, vaid annab sellele lihtsalt teistsuguse vaatevinkli. Ma ei ole kindel, et see on vajalik vi isegi kasulik igahe jaoks, aga mind aitas see vga. Enne jtkamist tahaksin ma lisada he hoiatava sna.

Ajaloo uurijana olen ma tiesti teadlik nendest traagilistest tagajrgedest, mida on toonud evangeeliumile ja kogudusele gnostilised petused ja gnostilised evangeeliumid. Mind on sgavalt pahandanud gnostilistest petustest lhtunud spekulatsioonid, mis viisid liialdustesse ja hirmsasse te moonutamisse. See ajendas mind uurima ametlikult tunnustatud Phakirja ja selles tielikult veenduma ning phenduma selle usaldusvrsusele kui koguduse petuse ainsale allikale. Prohvetlikud annid ei saa vtta Phakirja kohta ja need ei ole antud petuse paikapanemiseks. petusele aluse panemisel peab Piibel olema ainus allikas. Selles osas ei tohi kunagi kompromisse teha, kui me tahame psida rajal, mis viib ellu.

Ma igatsen istuda selles suureprases raamatukogus ja lugeda kikidest nendest asjadest, mida Jeesus tegi, kui Ta kndis maa peal vi veelgi parem, istuda koos Tema ja Ta jngritega, kes olid seal ja kuulata neid jutustamas. Mulle nidati neid sndmusi vaimumaailma perspektiivist, mis ti minus esile palju suurema aukartuse selle suhtes, mis aset leidis ja mnedel juhtudel vimaldas mul neist paremini aru saada aga see ei lisanud midagi Piibli jutustusele juurde.

Mnikord on see, mida Vaim ilmutab, nii rn, et piir selle vahel, mida sa ned prohvetlikult ja mida sa ette kujutad, on vaevumrgatav. Iga aus prohvetlik inimene tunnistab seda. Mida enam sa vaimselt kpsed, seda enam peaksid sa olema vimeline seda piiri tajuma, aga ma ei pea ennast veel nii kpseks, et mitte aeg-ajalt teadmatult seda piiri letada. Ma arvan, et see, mis ma siin olen kirja pannud, oli ilmutus, aga ma jtan selle le otsustamise sinule.

Kuigi see raamat vib veidi aidata valgustada mningaid asju evangeeliumites, on selle teliseks eesmrgiks hutada les veel suuremat armastust Phakirja ja eriti selle osa vastu, kus vib leida kige sgavamaid ilmutusi, milleks on evangeeliumid. Kogudusetelgi ja selle rituaalide smbolismi, ajaloo kontuure seitsmes loomispevas ja loos Jaakobi poe-gadest ja suguharudest, mis nendest lhtusid seda kike vib mista. Me vime aru saada ka Melkisedeki preesterluse thendusest ja Jumala poegade ilmsiks saamisest, aga kige suurem ja sgavam ilmutus kikidest leidub Jeesuse elus, kui Jumal kndis maa peal. Iga sndmus Jeesuse elus, iga petus sisaldab niliselt lputu hulga arusaamise tasan-deid, mida vaid vhesed on hakanud mistma. On aeg, et me hakkaksime seda tegema.

Nagu meile eldakse 1. Korintlastele, me neme poolikult, teame poolikult ja ennustame poolikult (vaata 1Ko 13:9), isegi kige suurem prohvetlik kogemus ilmutab meile ainult osa kogu ilmutusest. Selleprast on meil neli evangeeliumi. Neil kigil on oma osa ja nad ilmutavad Isanda maapealset elu veidi erinevast vaatevinklist. Nad ei lhe ksteisega vastuollu, vaid tiendavad ksteist. Selleprast meeldib mulle lugeda kiki nelja vhemalt kord aastas.

Prohvetlust kasutatakse sageli Isanda strateegilise tahte ilmutamiseks vi selleks, et aidata meid hoida keset seda suurt seiklust igel rajal. Aeg-ajalt kasutatakse seda, aitamaks valgustada Phakirja, mis on meie kaart. ks piibellik nide selle kohta, kuidas prohvetlik kogemus vib aidata valgustada Phakirja, on Peetruse transijuhtum, milles ta ngi, kuidas taevast lasti alla lina, milles oli igasuguseid olendeid. Phakiri petas selgelt, et Isand on paganatele valguseks, aga enne kui see ilmutus Peetrusele tuli, ei tundunud, et kogudus oleks sellest aru saanud.

petussnad 4:18 tleb: Aga igete rada on otsekui valgusepaistus, mis muutub ha selgemaks, kuni pev on saabunud. Normaalne usuelu peaks olema selline, kus valgus iga pevaga kasvab. Teline valgus on nha Teda rohkem iga pev ja seelbi muutuda rohkem Tema sarnaseks ja olla rohkem Temast kasutatud Tema tegude tegemisel.

Phakirjas on ilmselt lputu hulk arusaamise tasandeid ja seetttu ei tohiks kski lugu seal vananeda, vaid peaks olema nagu kaevandus, milles on suur maagisoon seal on vikeseid kullasooni, mis juhivad teiste soonteni, aga eesmrgiks on juda phisooneni ja meie arusaamise eesmrgiks on juda Jumalale lhemale.

Kui Jeesus sndis maa peale, siis oli see kige thtsam sndmus prast loomist. See oli nii suur ja hmmastav ime, et inglid, kes olid olnud tunnistajaks Ta kige suurematele imetegudele kasvi loomisele enesele olid sellest sellises hmmingus, et mitte miski ei ole varem vi hiljem sellisel mral taeva thelepanu osaliseks saanud. Et Jumala Poeg saab inimeseks ja knnib maa peal selle traagilises ja rikutud seisundis, kis le mistuse isegi kige krgematel ingellikel vrstidel. Selle mistmine oli taevas kige enam otsitud asi. Neile, kes nevad, targematele maa peal, on selle mistmine samuti suurim otsing.

Nii auline kui taevas ka oli enne seda sndmust, valgustas seda suuresti selle suurima ime imelisus. Samamoodi on iga elu valgustatud sel mral, kuidas me seda imet mistame. Mida tielikumalt me seda suudame mista, seda enam avanevad meie sdame silmad ehk meie vaimusilmad, ngemaks kike maa peal taeva perspektiivist.

Jumala tulek maa peale jb alatiseks Jumala armastuse ja loomuse suurimaks testuseks ja see jb alatiseks suurimaks majakaks, mis kutsub kiki hingi kige turvalisemasse sadamasse lepitusele Jumalaga. Jumal armastab inimkonda nii vga, et Ta on isegi otsustanud teha oma eluaseme meie juurde. Kui Pha Vaimu eostamise lbi sai Jumal inimeseks, siis thistas see uue loodu algust, mis on veel imelisem kui esimene loomine.

Neitsi eostamine Jumala Pojaga, kes sndis inimesena, elama ja kima maa peal selle kige rikutumas ja klvatumas seisundis ja ometi jma truuks oma jumalikule loomusele, ei ole mitte ainult ime, mis on igaveseks teistest imedest le, vaid see on ka sild maise ja taevase sfri vahel. Kohe, kui inimene hakkab mistma seda imet Pha Vaimu eostamise lbi sndinud Jumala Pojast, vib ta sndida uuesti sama Pha Vaimu lbi uueks looduks, mis on osa uuest loomisest.

Nagu on hsti eldud, ei ole kristlased maised olendid, kes on aeg-ajalt kutsutud omama vaimseid kogemusi, vaid me oleme vaimsed olendid, kellel on vahete-vahel inimkogemusi. Nii nagu apostel Paulus selgitas korintlastele, me peaksime tundma end rohkem koduselt vaimses sfris koos Isandaga, kui ihus olles (vaata 2 Ko 5:8). Kpse kristlase loomulik olek on rohkem vaimne kui fsiline, kuigi on mlemat. Uus looming on meldud olema sillaks taevase ja maise vahel.

Et Jumal ise tuleb ldse siia maa peale, mis on kui Ta tohutus universumis ringihljuv tilluke tolmukbe, andis tae-vastele vehulkadele phjust imestamiseks. Et Ta saadab oma Poja, et Temast saaks inimene, lunastama selliseid armetuid vikeseid olendeid, kes on lbelt Tema vastu mssanud et Ta kannatab alandamist, mis pdib kige hullema teotuse ja piinaga, kike seda armastusest isegi nende vastu, kes seda Talle phjustavad see on ja jb igaveseks suurimaks ilmutuseks Jumalast.

Andke mulle andeks, kui ma seda muudkui kordan, kuid see on pidev kaja kikide sdames, kes otsivad tde. Jumal tuli meie juurde, et panna meid ennast otsima. Tundub, et me juurdleme nende sndmuste le, mis kulmineerusid ristil, lbi igaviku ja ei ammenda ikkagi selle Jumala ilmutuse sgavusi ja rikkusi. Ent sel mral, mil me suudame seda mista, on meil valgus ja me oleme vimelised ngema.

Inimese lim eesmrk on tunda Jumalat, olla Temaga osa-duses ja valmistada Talle rmu. Elu, mis on elatud nii, et see on valmistanud Jumalale kasvi he sekundi rmu, on hsti elatud. Kogu loodu hulgas ei ole midagi nii huvitavat ja vastupandamatut kui Looja ise. Kuningas Taavet imestas Psalmis 8:45: Kui ma nen su taevast, su srmede td, kuud ja thti, mis sa oled rajanud, siis mis on inimene, et sa temale mtled, ja inimesepoeg, et sa tema eest hoolitsed? See on teine kige thtsam ksimus ja peab seetttu olema samuti osa meie otsingutest arusaamise jrele teada, mis on inimene, et ta sellisel moel kidab Jumala sdant ja huvi.

Hoolimata kikidest inimese praegustest probleemidest ja puudustest ja mnel mral tnu nendele on inimene kindlasti huvitav. Olen viimasel ajal ksinud mitmelt arstilt, kui palju nende arvates moodne meditsiin tegelikult mistab kasvi ainult inimese ihu. Kige rohkem, mida kski neist on vlja pakkunud, on olnud 30 protsenti. Vaatamata nendele miljonitele ja miljonitele tundidele, mis on uuritud inimihu, on see ikka veel suur saladus.

Kui ma olen ksinud arvatavatelt asjatundjatelt, kui palju mistetakse praegusel ajal inimmistust, siis kik, mis ma olen vastuseks saanud, on see, et inimmistust ei tunta kaugeltki mitte nii palju kui inimese ihu, kusjuures ks eks-pert tunnistas, et tema arvates vib see olla viis protsenti. Kui see on tsi inimese mistuse ja ihu kohta, siis kui palju me tegelikult mistame inimese hingest vi vaimust? Kui see on tsi inimese kohta, siis kui palju me tegelikult mistame Jumalat?

Need arvud ei peaks meid heidutama, vaid meis pigemini huvi ratama ja meid inspireerima. Me peaksime rmu tundma igaviku le, kus on aega ppida. Isegi kui me oleme avastanud 30 protsenti faktidest inimihu kohta, on see teadmine olnud vga kasulik. Isegi kui me teame vaid viis protsenti inimmistuse kohta, on ka see teadmine olnud kasulik. Kui see vhene, mis me oleme ppinud, on meid nii palju aidanud, kui palju enam aitab meid siis see, kui me saame rohkem teadmisi? On ilmne, et suurel mral.

Isand li fsilise ja vaimse universumi ha laienevana ja seeprast igavesti huvitavana. Kes ei suudaks armastada loodut, loomi, taimi ja maad ennast, mis on tehtud kaunilt ja imeliselt? Inimkond on isegi veel rohkem huvitavam ja imelisem. Ent Jumala tundmine on kige thtsam ja kige huvitavam aare ja otsingueesmrk. Peamine phjus, miks me peaksime ppima tundma loodut, ei ole mitte selles, et tunda seda vi iseendid, vaid et mista paremini Loojat, kes selle kik tegi.

Inimene on testanud, et ta laseb end kergesti eemale meelitada Elu jest nende vikeste lisajgede poolt, mis seda toidavad. Need lisajed vi ksikud ted on kll lummavad ja kui me hakkame neid uurima, siis me vime leida, et neil on peaaegu lputu sgavus. Kuigi vib kuluda terve igavik, et mista Jumala armastuse sgavusi, mis on ilmutatud kasvi ainult ristis, peame sellele lisama viisi, kuidas rist mjutab iga inimolendit, kellel on neile ainuomased perspektiivid, probleemid ja vajadused. Tde ristist ja lepitusest on iga-vesti seesama, aga see muutub iga ksikisiku jaoks lpuks isiklikuks ja selle lbi alustab Jumal imeliselt unikaalset ja isiklikku suhet kikidega, kes Ta risti lbi omaks vtavad.

Selle mistmiseks, miks Jumal, kes li universumi, vaatas sellise tolmukbeme peale nagu maa ja hoolis nii vga meist, vib kuluda igavik. Isegi praegusel hetkel oled sa Tema sdamel. Ta hoolib sinust, sellest, mida sa mtled, tunned ja kas sa armastad Teda. Kui sa ned Teda, siis ei saa sa teha midagi muud, kui vaid armastada Teda. Kui sa armastad Teda, saavutad sa krgeima eesmrgi, mis kellelgi iganes vib olla valmistada Talle rmu. Kui me armastame Teda, siis me armastame tahes-tahtmata ka Ta rahvast, sest me teame, millist rmu see Talle valmistab. Ma palun, et see raamat aitaks sul tita kige krgemat ja suuremat kutsumust armastada Jumalat ja armastada Ta rahvast.

Katkend on vetud raamatust "Kui Jumal kndis maa peal". Raamatut on vimalik tellida Harta poest





Soovita sbraleSoovita sbrale

Prindi artikel Prindi artikkel



Charismata Ministries
COPYRIGHT 2006
Informatsiooni sellel lehekljel tohib kasutada ainult isiklikuks tarbeks.
Kik muu kasutus/paljundamine vib toimuda ainult "Usumaailma" kirjalikul loal.