Meie maa tervenemise heaks ... valva oma suud järgmised 40 päeva. Paastu negatiivsest mõtlemisest, kriitilistest sõnadest ja näpuga näitamisest!

„Jehoova, pane valvur mu suu ette, sea hoidja mu huulte uksele!“ Laul 141:3

Ma tunnetan, et oleme sisenenemas järgneval 40 päeval kriitilisse paika ajas, kus me parandame meelt ja tuleme Isandale lähemale. Ma tunnetan, et sellel ajaperioodil need sõnad, mis me räägime, eriti mis puudutab meie maad ja rahvast, kannavad endas tohutut väge ja Isand reageerib sellele. Ma tunnetan, et sellel ajal meie sõnu laiendatakse (mitmekordistatakse) vaimumaailmas. Jumal on kuulamas ja samuti ka vaenlane! Sel ajal enamik lahingutest ja läbimurretest võidetakse sõnade abil, mida me räägime! Pea meeles, et elu ja surm on keele võimuses!

Ma kuulsin ühest kogudusest, kes tundis, et Isand kutsub neid üles paastuma negatiivsetest sõnadest ja mõtetest kolmekümne päeva jooksul. Nende päevade lõpus tunnistasid nad imesid, finantsilisi läbimurdeid ja taastatud suhteid!

Iisraellaste suu jättis nad ilma nende pärandusest ... nad nurisesid ja hädaldasid oma rahva juhtide vastu!

Nurisemine oma juhtkonna, Moosese vastu, mis sai täiemõõduliseks ja juurdus uskmatuses, hoidis Iisraeli lapsi sisenemast tõotatud maale. Ma tunnetan, et me peame meeles pidama, eriti järgneval 40 päeval, et me oleksime eriti ettevaatlikud, paneksime tähele, mida me räägime oma rahva ja koguduste juhtide kohta ja ka oma meeste ja isade kohta, kes on perekonnapead.

Kui sa oled ise juht, siis tuleta meelde, et ka Mooses ei saanud oma pärandit, sest ta vihastas oma inimeste peale ja lõi kaljut, selleasemel, et sellega rääkida. Juhtidena peaksime jälgima, et me oleksime julgustavad, mitte trotsitekitavad nende suhtes, kelle üle me oleme.

Kui meie suu saab meid hoida eemale meie pärandist, siis meie suu saab meid ka selle juurde tuua.

On huvitav, et hoolimata patust, hiiglastest ja kurjast Kaananimaal Jumal ikkagi kutsus seda heaks maaks, mis voolab piima ja mett! Ja kuigi tuli teade sellest, kui suured on hiiglased, siis Joosua ja Kaaleb teatasid: „Kui hiiglased on nii suured, kujutage ette, kui suured on siis selle maa viljad!“ Kaks meest jaksasid põikpuus kaasa tuua vaid ühe viinamarjakobara.

„Ometi ma usun, et saan näha Jehoova headust (head) elavate maal!“ Laul 27:13

Ma usun, et kui me hoiame oma suu rohkem kinni järgneval 40 päeval, siis Isand avab meie silmad ja kõrvad. Ta näitab meile suuri ja vägevaid asju, mida me pole varem näinud ega kuulnud. Me hakkame nägema head oma maal – vilju hiiglaste ja kurja asemel. Me hakkame palvetama ja ütlema välja asju, mida Tema ütleb meie maa kohta! Ma usun, et me hakkame rääkima õnnistusi ka maapinnale oma jalge all!

Räägi oma mägedega, laula oma orgudele ja õnnista merd oma maa ümber ... “See maa on tehtud sinu ja minu jaoks!“

Ma nägin meeletut võitlust taevas, kus võimaluse aken avanes hetkeks ajas, et meie maa saaks lunastatud Talle Vere läbi! Ma kuulsin ühe võimsa ingli häält, võibolla Gabrieli ennast, läbistamas pimeduse vägesid üle Ameerika ja kuulutamas ... „Me ei anna ära jalatäitki maad! See rahvas ei ole müüdav, iialgi!“

Verbaalne õnnistus on piisavalt väeline, et pöörata ümber maa needus!

Kas sa mäletad vana ütlust ...“Kui sul pole öelda midagi head, siis ära ütle üldse midagi!“ Kui ma nägin, kuidas meie sõnad õnnistasid maad, siis enamik sellest hakkas tulema Jumala inimeste omandisse ja võidmise alla, nagu reageeriks ta meie armastusele ja headusele tema vastu.

Praegu on parim aeg, et rääkida välja Jumala sõna ja kutsuda esile asju sellel maal, mida veel ei ole, otsekui olevaid!

Õnnistagem oma maad!

http://www.billyount.com