Harta Kogudus Usumaailm  Harta pood Harta 87     

 

Iisrael
Maailm
Huvitavad inimesed
Taevamuusika
Taevamanna
Õpituba
Arhiiv
Kontakt
Koju
In English

Õpitoas täna:
Rick Joyner - Krgeim kutsumine





KOJU PITUBA



Katkend on vetud raamatust "Viduelu". Raamatut on vimalik tellida Harta poest

Krgeim kutsumine
Rick Joyner

Teline kristlus ei ole millegi saavutamine, vaid kellekski saamine. See on prgimus nha Isanda au ja muutuda selle au lbi Tema sarnaseks. Kristliku elu teline eesmrk on muutuda Kristuse sarnaseks ja olles ks Temaga, teha sama sdamega tegusid, mida Temagi tegi.
Kuulsin hiljuti, kuidas ks kristlik rimees tles, et kristluse suurim viga on olnud Jeesuse kummardamine, selle asemel et Temaga heks saada. Loomulikult ei thenda see, et me ei peaks Jeesust listama, aga faktil, et paljud kummardavad Teda Temaga henduse otsimise asemel, on tephi all. Kesolev raamat rgib sellest, kuidas saada Temaga heks, muutuda Tema sarnaseks ja teha samu tegusid, mida Tema tegi.

Suur kogumine

Praegusel ajal elavad kristlased on valitud ttegijaiks suurimas likuses, mida maailm on eales tundnud. Viimase kahe kmnendi jooksul oleme ninud kristluse suurimat progressi ajaloos. Evangeeliumiga muudetakse terveid kontinente. Alates 1985. aastast on rohkem inimesi kristlasteks saanud kui kirikuajastu algusest peale esimesel sajandil kuni tnaseni ja see tempo aina kasvab. Nagu Isand tles: Likus on maailma-ajastu lpp (vt Mt 13:39). See on testi vimsaim likusaeg, mida maailm on eales ninud. Ometi on suur misjoniksk rohkem, kui vaid prdunute tegemine, see on kutse teha jngreid.

Suur misjoniksk on kasvatada kristlasi, kellel on sgavust, iseloomu ja vge. Just sellest antud raamat knelebki telise kristliku elu limast otsirnnakust, mis on enam kui lihtsalt teatud doktriinide teatavaks vtmine see on phendumine sellele, ... et me ttt taotelles armastuses kasvaksime kiges selle sisse, kes on pea, Kristus (Ef 4:15). Kiges thendab olla Tema sarnane ja teha tegusid, mida Temagi tegi.

Oma maises elus demonstreeris Jeesus meelevalda kigi maapealsete olukordade le. Meid on kutsutud tegema sama. Sellest hoolimata, enne kui meile saab usaldada imelist vge muuta maa peal olukordi, peame ise muutuma ja saavutama meelevalla kigi olukordade le oma isiklikes eludes. See on jrk-jrguline, sstemaatiline kasv ja kpsemine, mida vib kokkuvtvalt nimetada Vaimu viljas kimiseks.

Vili ei juhtu iseenesest seda kasvatatakse. See nuab istutamist, kastmist, harimist, kaitsmist ja mitte just kige vhem aega. Kui inimesed snnivad, nad alles alustavad oma elu, ja kui nad snnivad uuesti, alustavad nad sarnaselt oma vaimset elu. Just nagu Isand tles nende aegade kohta Matteuse 24:19: Aga hda neile, kes on kima peal, ja neile, kes imetavad neil pevil! Tlgendaksin seda jrgmiselt: Hda neile, kes hoiavad oma rahvast ebakpsuses! Kristliku kpsuse teline mt on Vaimu vili. Kesolev raamat rgib sellest, kuidas seda vilja kasvatada.

Mni vib ehk tagasi kohkuda mttest, et peame seda vilja kasvatama. Kas see pole siis Vaimu vili? Jah, aga meilgi on osa Vaimu vilja harimises ja kasvatamises. Me ei saa seda teha ilma Vaimuta, aga ka Vaim ei saa seda kasvatada ilma meieta.

Kuulsin kord lugu pllumehest, kes kutsus oma pastori
phapeval koju lunale. Kuni tema naine sa valmistas, nitas pllumees pastorile oma valdusi ja juhtis thelepanu ilusale viljasaagile, mida ta kasvatas. Pastor korrigeeris teda ja tles: Sina ei kasvatanud seda saaki. Jumal kasvatas. Pllumees vaatas teda veidral ilmel ja tles seejrel: Jah, see on tsi, aga mina aitasin. Las ma nitan sulle pldu, mida ma lasin Jumalal ksipini kasvatada!

Selles loos peitub ks oluline tde. Just nagu Isand pani inimese Eedeni aeda seda harima, li Isand inimese oluliseks osaks oma ts. Sama kehtib ka Vaimu vilja kohta. Ei ole kahtlustki, et see on tepoolest Vaimu vili ja seda on vimatu saavutada ilma Pha Vaimuta, aga see nuab ka meie osalust ja koostd.

Just nagu Isandale valmistas suurt rmu jalutada inimesega Eedeni aias, ja kindlasti oli see suurimaks rmuks Aadamale, on meil Jumalaga selles harimise ts ks eriline osadus, mis on suureks rmuks Temale ja vib olla ka meie suurim rm. he hiljutise uurimuse kohaselt on inimeste esmane ksimus, mis on nende olemasolu eesmrk. Sel mral, mil me teame ja tegutseme oma eesmrgi kohaselt, on meil ka rahu ja rahuldustunne siin elus. Kuni me seda ei tea ega tegutse selles, kogeme vaid ebakla ja ngistust.

Just sel phjusel vib kesoleva raamatu sisu olla thtsaim teema meie enda terviseks ja heaoluks. See viib pnevaima ja rahuldavaima elu juurde, mida siin maa peal on vimalik kogeda, kuid sellest veelgi olulisem on keskenduda Loojale meeldimisele ja teenimisele. Ta on vrt srast phendumist ja me pime selle kaudu Teda rohkem tundma ning saame nha kige pnevamaid ja rahuldavamaid sndmusi, mis siin elus on vimalik Jumala tegusid, mis ilmutavad Tema teid.

Just nagu pllumees vi aednik tunnevad rmu sellest, kui nad jlgivad seemnete trkamist, sirgumist ja viljadeks kasvamist, peaksime meiegi kristlastena rmustama, kui Vaimu vili kasvab meie eludes ja meid seejrel kasutatakse, et aidata seemneid levitada ja neid teistes harida. See on ehtsa kristluse alus.

Noa alla minek

Elame ajal, mil kogudus valmistub letama oma Jordani jge ja alustama oma totatud maa vallutamist. Neme, kuidas meie eluajal tituvad paljud vimsad prohvetlikud phakirja totused. Sellest aru saamiseks kstakse meil jlgida neid sndmusi Iisraeli ajaloos ja mista, et need on prohvetlikud vrdumid. Nagu meile rgitakse 1. Korintlastele 10 Iisraeli krbernnaku sndmuste kordamise jrel 11. salmis: See sndis neile eelthendavalt ja on kirjutatud meile manitsuseks, kelledele maailma lpu ajad on vastu judnud.

Me jrgime oma totuste kttesaamisel samasugust mudelit kui nemadki. Seetttu on oluline, et mistaksime, millal hakkas Iisrael sma maa vilja prast je letamist, millest kirjutab Joosua raamat 5:812:

Ja kui kogu rahvas oli mber ligatud, siis psisid nad oma leeris paigal, kuni nad terveks said. Ja Jehoova tles Joosuale: Tna ma olen teie pealt ra veeretanud egiptlaste teotuse! Ja seda paika htakse tnapevani Gilgaliks. Ja kui Iisraeli lapsed olid leeris Gilgalis, siis selle kuu neljateistkmnenda peva htul nad pidasid paasapha Jeeriko lagendikel. Ja paasaphale jrgneval peval nad sid selle maa viljast hapnemata leiba ja krvetatud viljapid. Selsamal peval, paasaphale jrgneval peval, kui nad sid maa viljast, lppes manna ja Iisraeli lastel ei olnud enam mannat, vaid nad sid juba Kaananimaa selleaastasest saagist.

Prast Jordani je letamist pidi rahvas peatuma ja likama mber kik need, kes ei olnud krbes mber ligatud. mberlikamine on liha vi lihaliku loomuse ralikamise prohvetlik vrdkuju. Seda oli vaja teha ja seejrel pidid nad phitsema paasapha, mis thistab meie jaoks seda, kuidas Kristus, meie paasatall, vabastas meid selle maailma ikkest. See esindab meile risti ja risti t taasrhutamist meie eludes. Just sel phjusel on oodata, et rist ja ristildud elu saab tulevasel ajal koguduses suure thelepanu osaliseks. Vime oodata, et selle tagajrjel paljastatakse koguduse elus lihalik loomus vi liha teod, mida kirjeldatakse Galaatlastele 5:1921:

Aga liha teod on ilmsed, need on: hoorus, rvedus, kiimalus, ebajumalateenistus, nidus, vaen, riid, kade meel, vihastumised, jonn, kildkonnad, lahkpetused, kade meel, joomised, pidutsemised ja muud sellesarnast, millest ma teile ette tlen, nagu ma ka juba enne olen telnud, et need, kes teevad seesugust, ei pri Jumala riiki.

Iisraeli lapsed ei saanud vallutada oma totatud maad enne, kui see oli tehtud. Just nagu Paulus kirjutas kristlastele, et need, kes teevad seesugust, ei pri Jumala riiki. Mtle sellele! Me ei pri Jumala riiki seni, kuni harrastame selliseid asju. Nagu ka Jumala Sna selgelt tleb, et need, kes tepoolest Isandale kuuluvad, ka kituvad vastavalt. Nad on teistsugused. Neil on Vaimu vili ja nad elavad phendunult jumalakartlikku, iget ja pha elu. Veel kord need, kes sel moel ei ela, ei pri Jumala riiki.

Meie pevil seostatakse igsust tihti legalismiga vi isegi religioosse vaimu omamisega, aga need, kes selle teema suhtes tavaliselt le reageerivad, on langenud enamasti teise elasse, samavrd surmavasse lksu seadusetusse. Elutee kummaski servas on kraav. Kui elame reaktsionridena, lpetame tenoliselt hes neist vi kime enamuse oma elust hest teise. Vaadelgem nd vaimset mberlikamist ja kuidas see meie elus teoks saab Roomlaste kirjast 2:2829, 7:18, 8:59:

Ei ole ju juut see, kes seda on vlispidi; ega ole mberlikamine see, mis snnib vlispidi lihas, vaid juut on see, kes seda on seespidi, ja sdame mberlikamine on vaimus, mitte kirjathes. Niisugune saab kiituse mitte inimestelt, vaid Jumalalt.

Sest ma tean, et minus, see on minu lihas, ei ela head. Tahet mul on, aga head teha ma ei suuda ...
Sest kes elavad liha jrele, nende meel on suunatud lihalikele asjadele; aga kes elavad Vaimu jrele, neil vaimsetele asjadele. Sest liha mtteviis, see on surm, aga Vaimu mtteviis, see on elu ja rahu, selleprast et liha mtteviis on vaen Jumala vastu, sest ta ei alistu Jumala ksule ega vigi alistuda. Kes siis lihameeles on, need ei vi olla Jumalale meeleprased. Aga teie ei ole lihameeles, vaid vaimus, kui Jumala Vaim tepoolest asub teie sees.

Hiljutiste uurimuste kohaselt ei ole ldises kitumises mittekristlastest enam vimalik eristada neid evangeelseid kristlasi, kes vidavad end uuesti sndinud olevat, kaasa arvatud peamised moraali- ja aususe ksimused. Seetttu viitavadki paganad endiselt kristlastele kui silmakirjatsejatele. See ei saa nii edasi kesta ega kestagi.

Loomulikult on vimalik edukalt vastu vita, et koguduse krbernnakul ei ole piisavalt rhutatud totuste primiseks vajalikku vaimset mberlikamist. Vime siiski oodata, et see muutub lhitulevikus keskseks teemaks. Teline kogudus ei pse kaugemale enne, kui liha ehk lihalik loomus on kuningriigi prijate eludest vlja ligatud.

Meeldigu see vi mitte, aga liha teod paljastatakse ja ligatakse ra kigilt, kes tahavad, et neid arvataks usu perekonda. On thelepanuvrne, et Iisraeli jaoks oli see esimene asi, mida koheselt peale maale saabumist tehti, ja see toimus otse Jeeriko mridelt jlgivate inimeste silme all. Isand ei teinud seda salaja krbes; nad alandati ja muudeti nrgaks otse nende vaenlaste silme all! Kas pole mitte sama toimunud viimasel ajal ka kogudusega?

ks ppetund, mida viksime siit ppida, on see, et Isand ei muretse kaugeltki nii palju meie maine prast, kui me ise seda teeme. Tegelikult vime lausa arvestada sellega, et Ta tegeleb mainitud uhkusega vga kiiresti. Arvame, et kaotame oma tunnistuse, kui meie probleeme maailma ees lehvitatakse, aga Isand hoolib sellest vga vhe.

Tegelikult ei vii see tunnistus kedagi Isanda juurde. Ainus asi, mis inimesi teliselt Isanda juurde juhatab, on patutunnetus Pha Vaimu lbi ja lepituse mistmine, mille Jeesus selle patu eest on teostanud. See on ainus lahendus meie stundele. Kik keskendub Temale, mitte meile.

Evangeeliumi kuulutamine on Tema lendamine, mitte meie.
Miks phendame siis nii palju thelepanu Vaimu vilja kasvatamisele oma eludes? Sest nii on meid loodud. See on Jumala kuju vormimine meis. See on teliselt lunastatud elu t ja testus. Tema telisi jngreid tuntakse nende armastusest. Isa tahab, et Tema perekond armastaks ksteist ja oma ligimesi. Nagu apostel Paulus tles 1. Korintlastele 13:1: Kui ma inimeste ja inglite keeltega rgiksin, aga mul poleks armastust, oleksin ma vaid kumisev vask ja klisev kelluke. Viksime seda parafraseerida jrgmiselt: ilma armastuseta teevad kristlased lihtsalt palju sisuthja lrmi.

Kui saabume tepoolest aega, kus Kristuse Ihu hakkab teliselt oma totusi omandama ja kasutama, vime oodata, et koguduse lihalikke probleeme paljastatakse avalikult seni, kuni need on eemaldatud. Viibime hetkel keset suurt vaimset mberlikamist. See toimub selleks, et mainitud probleemid toodaks valguse ktte ja eemaldataks. Vime arvestada sellega, et meie vaenlased seda nhes rmustavad, aga meie alandamine valmistab meid ainult alandlikele antava Jumala armu vastuvtmiseks. Vit vaenlaste le saabub omal ajal, kuid parim, mida hetkel teha saame, on emmata alandlikkust ja lasta ra ligata kurjad kombed, mille klge me klammerdunud oleme.

Just seeprast tegelemegi kesoleva petuse alguses liha tegude uurimisega veidi phjalikumalt. See vib phjustada valu, aga vime valu leevendamiseks midagi ette vtta. Nagu kirjutab 1. Korintlastele 11:31: Sest kui me enestest ise aru annaksime, siis meie le ei mistetaks kohut. Kui nende asjadega ise tegeleme, siis ei pea Isand seda tegema. Kui meie ennast alandame, siis ei pea Tema meid alandama.

Kui meie sdameis on alandlikkus ja alistumine Isanda tle, on see protsess palju vhem valulik, kui sellele vastu hakates. Kui pame mista liha tegusid ja pdleme mistahes pahelise viisi eristamise poole oma eludes, vib see teekond olla palju vhem valus, kui ise arvame. On palju parem ise Kaljule kukkuda ja murduda, kui lasta Temal enda peale langeda ja meid pulbriks purustada! Niisiis, kui tegeleme nende asjadega ise ja mistame eneste le ise kohut, pseme tegelikult valusamast ja avalikust alandamisest.

Veel enamgi, meil peaks olema ige motivatsioon ja loodetavasti me kasvame sinna see on teha seda kike Isanda jaoks, teha seda selleks, et Temale meele jrele olla. Ometi on raske selliseid jumalakartlikke motiive omada enne, kui liha vi lihalik loomus on ra ligatud.

Nii et isegi kui teeme seda phimtteliselt isekast motiivist pseda sellest nii kergelt kui vimalik vi et iseennast kuningriigis edendada, on seda parem teha noil phjuseil kui ldse mitte. Tiskasvanumaks saades muutuvad ka meie motiivid. Sellele vaatamata vid sa olla kindel, et see peab sndima enne, kui saame edasi minna. Vime ka kindlad olla, et mistahes valu me ka ei kannataks, toob see meile suurt kasu.

Katkend on vetud raamatust "Viduelu". Raamatut on vimalik tellida Harta poest





Soovita sbraleSoovita sbrale

Prindi artikel Prindi artikkel



Charismata Ministries
COPYRIGHT 2006
Informatsiooni sellel lehekljel tohib kasutada ainult isiklikuks tarbeks.
Kik muu kasutus/paljundamine vib toimuda ainult "Usumaailma" kirjalikul loal.