Täna, heebrea kalendri järgi siivanikuu kuuendal päeval, tähistavad juudid Shavuoti ehk nädalatepüha. Nimi viitab sellele, et neid pühasid tähistatakse täpselt 7 nädalat pärast paasapühi. See on üks kolmest palverännakuga seotud pühadest, mille ajal inimesed külastasid templit (5. Moosese 16:16).

Shavuoti teatakse ka kui "uudsevilja päeva" (4. Moosese 28:26), sest see on aeg, kui põllumehed peaksid tooma oma uudsevilja tänulikkuse märgiks Jeruusalemma. Iidsetel aegadel alustasid Iisraeli põllumehed oma kevadist viljakoristust paasapühade ajal odralõikusega. Lõikus kestis seitse nädalat, samal ajal olid teised viljad küpsemas. Juudi põllumehed köitsid esimeste küpsevate viljade ümber paela. Uudsevili lõigati, pandi kulla ja hõbedaga punutud korvidesse, toodi Jeruusalemma ning anti ülempreestrile (5. Moosese 26:1-10).

Kuigi piibli järgi on Shavuot selgelt lõikuspüha, muutus see püha rabide aegadel päevaks, mil meenutati Toora - Seaduse andmist.

Shavuotiga on seotud mitmed traditsioonid. Nende pühade ajal on kombeks süüa piimatooteid. See meenutab juutidele, et "Tema andis meile selle maa - maa, kus voolab piima ja mett". Ka Toorat võrreldakse piimaga, sest see toidab nii noori kui vanu. Shavuoti pühade ajal loetakse sünagoogides Ruti raamatut. Sünagoogid kaunistatakse traditsiooniliselt lillede ja roheliste taimedega, mis tähistavad Toora head aroomi ja ilu. Lapsed kannavad valgeid riideid ja panevad lillepärjad pähe. Religioossed juudid on õhtust koiduni üleval ning loevad Toorat ja Talmudit.

Copyright 2006 Word of Life Israel.