Kolmapäevases intervjuus Palestiina Araabia TV-ga karmistas Palestiina Omavalitsuse (PO) esimees Mahmoud Abbas oma hoiakut Iisraeliga läbirääkimiste osas. Natuke enam kui kuu enne plaanitud kohtumist Washingtoni lähedal asuvas Annapolises väitis Abbas, et ta ei lepi millegi vähemaga kui iga ruutkilomeeter sellest alast, mille Iisrael vallutas 1967. aastal. Ala, millele ta viitab, hõlmab lisaks Gazale ka suuri osi Juudamaast ja Samaariast (Läänekallas), aga ka Ida-Jeruusalemma koos vanalinna ja Templimäega. See tähendaks 250 000 jeruusalemma elaniku evakueerimist teatud naabruskondadest, mis ehitati pärast 1967. aastat linna laienemise tulemusena unisest väikelinnast kaasaegseks pealinnaks. Lisaks tuleks evakueerida 250 000 juudi asunikku, kes hetkel elavad Juudea- ja Samaariamaal.

Abbas ütles, et tahab Annapolise kohtumise ajal jõuda kokkuleppele kuues üliolulises küsimuses: Jeruusalemm, põgenikud, piirid, asustus, vesi ja julgeolek. Arutz Sheva kirjutab, et Abbasi otsus minna otse eetrisse nende konkreetsete nõudmistega "valmistab araabia elanikkonda ootuseks, et mitte mingisuguseid järeleandmisi araablaste poolt ei tehta." Samal ajal lausus Iisraeli peaminister Ehud Omert Knesseti talvehooaja esimese istungi kõne sissejuhatavas osas, et ta on valmis aktsepteerima "julgeid ja vältimatuid otsuseid" rahu saavutamiseks. Argumenteerides, et Iisrael peaks "ära kasutama iga väiksemagi poliitilise võimaluse", küsis Olmert retooriliselt: "Mida ütleme siis, kui me selle võimaluse kaotame? Kui palju kordi oleme end minevikus piinanud, kuna ei teinud õigeaegselt seda, mida hiljem ikkagi pidime tegema?...Peame lõppude lõpuks selle ringkäigu peatama."

Haaretz kirjutab, et Iisraeli Sõjaväeluure väljendas kahtlusi edu tõenäosuses Annapolises. Nende hinnangu kohaselt tahab PO saavutada koheseid tulemusi, kuid lükkab edasi või ei suuda täita oma kohustusi peamiselt võideldes terroristlikku tegevusega. Iisraeli Sõjaväeluure hoiatas ka Iisraeli rohkemate heatahte tegude eest, öeldes, et PO ei vasta nendele samaga.

Kommentaar
Oma avapöördumises Knesseti poole lausus Olmert, et tal "ei ole mingit kavatsust otsida vabandusi poliitiliste protsesside vältimiseks." Seejärel loetles ta mõningaid võimalikest "vabandustest", kaasa arvatud jätkuvad raketirünnakud Sderot´ile, kus nüüd kasutatakse veelgi võimsamaid Katjuu a rakette; rünnakud Gaza piiripunktides ja igapäevased katsed terrorirünnakuteks Juuda- ja Samaariamaalt. Sellegipoolest väitis ta, et "tänane Palestiina valitsus ei ole terrorivalitsus."

Sedasama öeldi Oslo protsessi ajal ka Arafati kohta; väidetavalt oli ta lahkunud terrori teelt ning saanud diplomaadiks ja poliitikuks. Siis aga tuli 2000. aasta terrorikampaania, algatatud, juhitud ja rahastatud Arafati poolt. Üks Araabia-Iisraeli konflikti põhijooni on see, et araablaste eesmärk pole kunagi muutunud, ainult nende taktika. Kui midagi saab saavutada läbirääkimiste teel, siis on kasutatud seda võimalust. Kui läbirääkimised ei õnnestu, asendavad neid terror ja vägivald. Eesmärk jääb aga samaks: hävitada Iisrael.

Selline väide võib tunduda karm ning kõlab kindlasti poliitiliselt ebakorrektsena, kuid seda on raske ümber lükata. Esiteks ei ole Palestiina Vabastusorganisatsiooni(PVO) põhikirja, hoolimata lugematutest vastupidistest aruannetest, ikka veel muudetud, et tunnustada Iisraeli eksistentsi. Teiseks, juba tuttavakssaanud viisil ähvardas PO eelmisel nädalal vägivallaga, kui Annapolise kohtumine peaks ebaõnnestuma: terror on reaalne võimalus. Kolmandaks trükitakse PO juhitud koolisüsteemis ikka veel õpikuid, mis on täis antisemiitlikke väiteid ning korraldatake suvelaagreid, kus lapsi õpetatakse juute ründama. Selline järgmise põlvkonna ajupesu garanteerib konflikti jätkumise. Neljandaks pole PO arreteerinud ainsatki terroriliidrit ega likvideerinud terroriorganisatsioone, kuigi nad seda lubasid juba 1993. aastal Oslos. Ja viimaks teatab Palestinian Media Watch, et teisipäeval avaldas PO enda päevaleht poliitilise koomiksi, kus üks pühendunud moslem palvetab ameeriklaste pärast: "A
llah, aja nad laiali! Muuda nende naised leskedeks! Tee nende lapsed orbudeks!"

Olmerti väiteid, et Abbas ja tema rahandusminister Salam Fayyad pole terrorvalitsejad, võib vaidlustada. Vähemalt on raske tõestada, et see on rahumeelne valitsus. Veelgi enam on arusaamatu eelmainitud nähtuste (raketirünnakud Sderot´ile jm.) iseloomustamine Olmerti poolt "vabandustena". Teiste rahvaste seas põhjustavad sellised rünnakud ja vaenu õhutamine diplomaatilise kriisi või isegi sõja. Selline Olmerti-poolne asjaolude tõsiduse vähendamine ja samal ajal ka valmisolek valulike möönduste tegemiseks viitab sellele, et ta on kas meeleheitel, üritades midagi saavutada, tohutu pinge all või koguni mõlemat. Igal juhul jätab selline käitumine talle nõrga positsiooni läbirääkimislauas.

Copyright 2007 Word of Life Israel.