Barak, kes 2000. aastal pakkus tollasele Palestiina Omavalitsuse (PO) juhile Yassir Arafatile kõige heldema tehingu, mis iial Iisraeli peaministri poolt esitletud on, väitis, et eelnevad läbirääkimised on peetud "ratsionaalsel, vastutustundlikul viisil. Julgete rahu. Rahu julgeolekuga," teatab Haaretz. Ta ütles, et praegune valitsus ei ole läbi viinud põhjalikku arutlust konverentsiteemal, lisades, et parasjagu arutluse all olevaid ootusi on raske täita. Üks Baraki lähedane usaldusisik lisas, et "Tööpartei ei peaks sellest farsist osa võtma."
Samal ajal kutsub parlamendi opositsioon kahte teist koalitsiooniliiget Shas´i ja Israel Beiteinu't järgima nende tõekspidamisi ja lahkuma valitsusest enne Annapolist. "Kes iganes ei tegutse nüüd, kannab hiljem vastutust," teatas Aryeh Eldad Rahvusliku Ühtsuse Parteist Arutz Sheva . Eldad tõi välja, et Israel Beiteinu juht Avigdor Lieberman on korduvalt öelnud, et lahkub valitsusest, kui teemasid, nagu Jeruusalemm, piirid ja põgenikud arutatakse endiselt samal ajal kui Olmert kordab jätkuvalt, et kõik teemad on laual. "Avalikkus ei tea enam, millist valetajat uskuda," ütles Eldad provotseerivalt.
Kuid Ehud Olmert ei tundu olevat heidutatud hoolimata kõigest toimuvast. Ettevalmistused tippkohtumiseks jätkuvad järjekindlalt. Ka selle nädala alguses võõrustas Olmert Jeruusalemmas USA riigisekretäri Condleezza Rice´i ja kohtumistelt välja lekkiva informatsiooni kohaselt kavatseb USA Annapolises välja pakkuda oma enda "ühendava ettepaneku". See dokument annab juhised probleemide lahendamiseks, millel Iisrael ja Palestiina ise kokkuleppele ei jõua. Abbasi sellenädalased seisukohavõtud näitavad, et PO pole oma positsiooni muutnud. Israel Insider andmeil keeldub Abbas nõustuma millegi muuga, kui täielik kontroll Vanalinna, kaasa arvatud muidugi ka Templimäe, Läänemüüri ja isegi juudikvartali üle. Samamoodi lükkab ta tagasi Iisraeli tunnustamise juudi riigina ja toetab põgenike tagasipöördumist. Sellised nõuded tulevad eeeldatavalt mõõdukalt juhilt, kuid mõõdukust on siit raske leida.
Kommentaar:
Olmerti ilmselge rahulikkus koalitsiooni opositsiooni silmis võib olla tingitud tõsiasjast, et igal juhul on tal vähe kaotada. Kolmapäeval avalikustatud uurimus näitas, et praegust peaministrit peetakse teist aastat järjest kõige korrupteeritumaks poliitikuks Iisraelis. Kas enneaegsed valimised toimuvad või ei, kuigi see on üsna tõenäoline, teab Olmert, et tal on väga väike võimalus neid võita. Seetõttu võib Annapolis olla meeleheitlik õnnemäng; ajalooline läbimurre seal võib aga viia avaliku arvamuse muutumisele.
Ka Condoleezza Rice´i poolt sellel nädalal Jeruusalemmas Sabani Konverentsil tehtud avaldused näitasid meelehite tundemärke. Terve oma kõne vältel väänas ta fakte ning tõlgendas neid viisil, mida me pole harjunud USA administratsioonilt kuulma. Rice ütles muu hulgas, et Abbas eristub tugevalt Hamasi vägivaldsest ekstreemsusest ja on legitiimselt valitud kõigi palestiinlaste president ning ta võitis selge mandaadi Iisraeliga rahu otsida. On tõsi, et Abbas valiti presidendiks, kuid samad valijad valisid ka võimule Hamasi jätkuva "vastupanu"(ehk terrorismi) platvormil. Kas see oli rahumandaat? Veelgi enam, Rice´i mõõdukas Abbas kutsus selle aasta jaanuaris Palestiina araablasi üles lõpetama sisemist võitlust ja "suunama oma relvad okupatsiooni (ehk Iisraeli) vastu." Kas kontrast Hamasiga on tõesti nii selge nagu Rice seda kirjeldab?
Rice jätkas, öeldes, et enamik iisraellasi toetab kahe riigi lahendust, viimased küsitlused aga seda ei kinnita. Sama väitis ta ka Palestiina araablaste kohta, mis on jällegi reaalsusega vastuolus. Viimaks lausus ta veel, et Araabia riigid on nüüdseks aktsepteerinud Iisraeli riigi olemasolu ja küsimus seisneb nüüd selles, kuidas temaga rahu teha. Mugavalt unustab Rice, et Araablaste Initsiatiiv, algatus, mida Abbas nõuab Annapolise Konverensti aluseks, on lahendusena väga järeleandmatu pagulaste õiguses koju naasta. Selline põgenike tagasipöördumine tähendaks juudi riigi lõppu demograafilistel põhjustel. Iisraeli häving sõja läbi või rahvastikukoosseisu läbi on nii või teisiti häving.
Meeleheitel poliitikud on ohtlikud poliitikud, sest meeleheide asendab tihti ratsionaalse mõtlemise. Võib-olla on Condoleezza Rice üks ratsionaalsemaid poliitikuid, kes hetkel Lähis-Ida konflikti mõjutavad. Sellegipoolest on tema sellenädalased sõnavõtud murettekitavad. Läbirääkijad vajavad selles konfliktis selget ja teravat mõtlemist, mitte väänatud fakte, mis viivad väänatud loogikani.
Copyright 2007 Word of Life Israel.
Soovita sõbrale
Prindi artikkel
