Dr Weiner väidab, et hoolimata Palestiina Omavalitsuse (PO) jõupingutustest näidata endid kristliku usu kaitsjatena, on pärast Petlemma 1995. aastal PO kontrolli alla jäämist toimunud suur kristlaste väljaränne. Ta viitab ahistamisele ja tagakiusule moslemite poolt kui taolise arengu peamisele põhjusele ning nimetab arvukaid näiteid "keskaegsetest" piinamismeetoditest, mida PO aladel kristlaste kallal on rakendatud. Kristlaste hirmutamiseks on kasutatud ka muid meetmeid, nagu töökohast või omandist ilmajätmine, süütepommide viskamine kirikutesse, peksmised, sundabielud, seksuaalne ahistamine, väljapressimine ja mõrvad.
Kristlaste liidrid, kes igasuguse loogika järgi peaksid oma järgijate kaitsele asuma ja moslemite tagakiusule vastu seisma, on selle asemel asunud PO poolele ning süüdistavad kõigis hädades Iisraeli. Jeruusalemma ladina patriarh Michel Sabbah ütles oma jõulusõnumis, et rahutu olukorra pärast selles piirkonnas tuleks süüdistada Iisraeli ning väitis: "Kui Iisrael otsustab rahu kasuks, siis saab olema rahu..." Jeruusalemmas asuv araabia kristlaste organisatsioon Sabeel nimetab emigratsiooni peamiste põhjustena majanduslikku olukorda ja "okupatsiooni" ning peab tagakiusu moslemite poolt väiksemaks probleemiks. Sabeeli direktor Naim Ateek ei karda mängida kristlike väljenditega oma seisukoha väljendamisel: "Iisraeli valitsuse ristilöömissüsteem toimib igapäevaselt." Weiner väidab siiski, et PO kristlaste liidrite avaldused erinevad 180 kraadi inimeste kogemustest kohapeal.
Araabia kristlaste olukord on tõepoolest tundlik, sest avalik toetus Iisraelile, või isegi kaudne kiitika moslemi re˛iimi suhtes kutsub sageli kättemaksuks esile tagakiusu. Weiner ütleb, et sel põhjusel otsustavad paljud kristlased hoida madalat profiili. Teised muutuvad radikaalseteks Iisraeli kritiseerijateks, üritades nii näidata oma lojaalsust ja hoida hädaohtu enesest eemal. Kuid tänu asjaolule, et keegi vastuseisu ei avalda, on kümned tuhanded otsustanud lahkuda: "Ei ole üllatav, et araabia kristalsed lahkuvad ühiskonnast, kus neil puudub hääl ja kaitse," teeb Weiner kokkuvõtte.
Kommentaar:
Meie vestlustes dr Weineriga toonitab ta korduvalt, et kristlastel kogu maailmas puudub huvi PO territooriumil elavate araabia kristlaste täbara olukorra vastu. Väljendades lootust, et järgmine aasta võib osutuda erinevaks, märgib ta, et minevikus on selle probleemi osas valitsenud "täielik vaikus". See tähelepanek on nii paljastav kui ka ebamugavust tekitav. Inimestel on sageli kalduvus ignoreerida raskusi, mis neid endid otseselt ei puuduta.
Iisraeli puuduvasse suhtes, siis näib, et kõik probleemid muutuvad poliitilisteks. Väga sageli tulevad hetkeolukorraga tegelemise asemel mängu poliitilised kaalutlused, mis seavad kursi edasiseks tegevuseks või tegevusetuseks. See selgitab, miks paljud lääneriigid käituvad Lähis-Ida konflikti puudutavates küsimustes teisiti, isegi järjepidevuseta, kui mõned muude piirkondade puhul.
Hetkeseis on järgmine: 1995. aastast on Petlemm olnud PO kontrolli all ning 1995. aastast on emigratsioon kasvanud. PO kontrolli ajal on piirkonda pumbatud miljardeid ja miljardeid dollareid, kuid vaesus on ainult suurenenud. Samuti on PO kontrolli ajal rünnatud ja rüvetatud juutide ja kristlaste pühapaiku. Piisab vaid, kui mainida Nabluse (Schechem) lähedal asuvat Joosepi hauda ja Petlemma Sünnikiriku ülevõtmist ja osalist rüüstamist terroristide poolt 2002. aastal. Nagu eespool juba öeldud, on hirmutamine, rünnakud ja terrori süstemaatiline kasutamine kristlaste suhtes muutunud igapäevaseks rutiiniks ning ülesässitamine juutide ja kristlaste vastu on muutunud PO hariduse, religiooni ja meedia lahutamatuks osaks. PO kontrolli ajal on islami võim suurenenud, samuti on sagenenud rünnakud iisraellastele ning selle tulemusena ehitati vastumeetmeks turvatara. See muudab PO elanike elu tõepoolest keerukamaks ning on aidanud kaasa ka majanduse allakäigule. Kuid tara ei oleks püstit
atud, kui ei oleks olnud terrorismi.
Nendest tähelepanekutest hoolimata keelduvad lääneriikide valitsused konfronteerimast PO-d, välja arvatud rutiinsete avalduste tegemine rahukonverentsidel, mida kajastab ka meedia. Peale selle jätkavad lääneriikide valitsused, peaaegu ilma tingimusteta, PO rahalist toetamist ning kogusid kaks nädalat tagasi selle re˛iimi jaoks rohkem kui 7 miljardit dollarit. Liiga sageli aktsepteerivad lääneriikide valitsused PO ja nende toetajate ühekülgseid vaateid, et Iisrael on kõigi hädade põhjustaja ning ignoreerivad ilmseid fakte, mis annavad tunnistust vastupidisest. Seega avaldavad nad Iisraelile survet edasiste järeleandmiste tegemiseks ning vabastavad PO süüdistustest.
Oleks vaja, et läänemaailm seaks tingimused igale PO-le antavale dollarile. Uuringud viimasel aastakümnel aset leidnud arengute kohta on näidanud, et kui rahaline toetus PO-le kasvab, kasvab ka terrorism. Pole vahet, kas see raha läheb otse terroritegevusele või vabastab raha terrori jaoks, tulemus on sama. Seega tuleks anda täpseid korraldusi raha kasutamiseks ning seada sisse täiesti läbipaistev kontrollisüsteem selle raha kasutamise üle. Peale selle peab PO võimaldama ja tagama religioonivabaduse. Nad peavad lõpetama samuti ülesässitamise. Läänemaailm peaks leidma viisi kontrollimiseks, et kõike kohapeal ellu viiakse ning mitte aktsepteerima tühje väiteid, et seda tehakse.
Kristlased üle kogu maailma peaksid otsima teid oma araabia vendade toetamiseks. Kui araabia kristlased ei ole võimelised oma kannatustest rääkima, siis peavad nende eest rääkima teised kristlased. Kuna kristlaste arv Petlemmas väheneb, on Jeesuse sünnipaiga külastamine samuti viisiks, kuidas maailmale öelda, et kristlased ei ole hüljanud oma vendi ega nende ajaloolisi nõudlusi Petlemmale.
Copyright 2007 Word of Life Israel.
Soovita sõbrale
Prindi artikkel
