Olmert eitab jätkuvalt läbirääkimisi Jeruusalemma üle, kuid samal ajal on ta silmitsi kasvava rahvusvahelise survega, mis nõuab rahuprotsessi edendamist. Haaretzi andmeil muutuvad nüüd nii eurooplased kui ka ameeriklased rahutuks, sest läbirääkimistega ei ole pärast novembris toimunud Annapolise konverentsi edasi liigutud. Ka Gaza suhtes rakendatud blokaad pöörab rahvusvahelist kogukonda Iisraeli vastu. Iisraeli EL saadiku Ran Korieli andmeil on mitmed Euroopa riigid kaalumas oma poliitika muutmist Hamasi suhtes ja selle terriorganisatsiooni tunnustamist. See oleks hoop Iisraelile, kes peab Hamasi vastutavaks jätkuva kassam-rakettide tulistamise ja teiste Iisraelile suunatud rünnakute eest ning püüab seetõttu Hamasi isoleerida ja tema võimu murda.
Iraanlased aga toetavad jätkuvalt Iisraeli vaenlasi - Hamasi, Hizb`Allah´d ja Süüriat. Peale selle jätkab Iraani president Ahmadinejad tuumaprogrammi arendamist ning samal ajal korrutab ja laiendab ta oma agressiivseid sõnarünnakuid Iisraeli vastu. Alles sel nädalal kirjeldasid mitmed Iraani sõjalised ja poliitilised juhid Iisraeli kui "vähkkasvajat", mis varsti kaob, ja kui "räpast mikroobi". Iraani sõjaväe ülemjuhataja ütles, et võitlus jätkub "sionistliku re˛iimi täieliku hävitamiseni...". Iisraeli kampaania rahvusvahelise kogukonna veenmiseks Iraani tuumaambitsioonide ohtlikkuses sai sel nädalal hoogu juurde, kui Iraani opositsioonilised aktivistid tulid lagedale Iisraeli väidete õigsust tõendava informatsiooniga. Iisraeli hinnangul on iraanlased juba 2009. aastaks suutelised tuumapomme tootma.
Iisraeli sõjaväe ülemjuhataja Gabi Ashkenazi ütles kolmapäeval praegust sõjalist olukorda kommenteerides, et "horisondil on eksistentsiaalne oht". Ta lisas, et Iisraeli riigi kestmajäämise ja edu tagamiseks võib IDF sekkumine olla vajalik "lähimas tulevikus". Likudi liider Benjamin Netanyahu ütles oma kõnes Viiendal Jeruusalemma Konverentsil, et Iisrael peab vastama kassam-rakettide tulistajatele " "ebaproportsionaalse jõuga". Hirmu loomiseks, ütles Netanyahu, tuleb "tõsta panust" ning panna nad mõistma, et neil tuleb iga rünnaku eest kõrget hinda maksta. Ekspeaminister ütles veel, et Jeruusalemma loovutamine tooks kaasa sõjaka islami sissemarsi Jeruusalemma ning see "vallandaks globaalse religioosse sõja".
Kommentaar:
Israeli kultuur väärtustab arvamuse väljaütlemist. Iisraellased teevad seda sageli ja suure innukusega. Sellest on kasu niipalju, et tavaliselt kõik võimalused on laual. Ent see on ka väljakutseks: kuna tegu on demokraatliku ühiskonnaga, võib otsusele jõudmine ja selle rakendamine keeruliseks muutuda. Selline on Olmerti riigisisene väljakutse. Jeruusalemm kätkeb endas ja esindab juutide riigi ja juudi rahva olemust rohkem kui miski muu. Seepärast ei ole sugugi ebatõenäoline, et Jeruusalemma küsimus võib saada Olmerti valitsuse langemise põhjuseks.
Jeruusalemma üle saab läbirääkimisi pidada, ilma et see üleriigilist lärmi tekitaks, ainult sellisel juhul, kui seda teha salaja. Seda nüüd paljud iisraellased kahtlustavadki, et Olmert keeldub tunnistamast läbirääkimiste toimumist, kuid lõpuks esitab valmiskirjutatud kokkuleppe ultimaatumina - kas kokkulepe või rahust loobumine. Ei ole erilist mõtet teha oletusi, sest kokkulepe vormistamise võimalusi on erinevaid, kuid näib vähetõenäolisena, et juudi rahvas aktsepteeriks suuremaid muudatusi Jeruusalemma osas. Shas teab seda ning näib olevat vaid ajaküsimus, millal nad peavad hakkama tõsiselt võtma rahva arvamust ja oma poliitikat Jeruusalemma küsimuses ning valitsusest välja astuma.
Lisaks riigisisesele debatile peab Olmert võtma arvesse ka rahvusvahelise kogukonna arvamusi ja huvisid. Riigisisesed ja -välised kaalutlused on sageli vastandlikud. Vaatleme näiteks teetõkkeid: Kas Iisrael peaks hõlbustama araablaste liikumist Juudeas ja Samaarias, et vaigistada rahvusvahelist kogukonda ja riskida selle asemel terrorirünnakute kasvuga? Iisraelil ei ole mingit tahtmist teha araablastele halba, kuid eelkõige on nad vastutavad Iisraeli kodanike ees ja peavad neile vastu tulema. Ent see on kaalutlus, mis välismaalastele eriti korda ei lähe. Seepärast läheks eurooplastel ja teistel välismaalased vaja mõningast alandlikkust, kui nad Iisraeli valitsusele survet avaldavad ning ühte järeleandmist teise järel nõuavad. Iisraellased peavad elama Iisraeli valitsuse otsuste tagajärgedega, eurooplased aga mitte.
Copyright 2008 Word of Life Israel.
Soovita sõbrale
Prindi artikkel
