Pärast Iisraeli Kaitseväe (IDF) möödunud nädala ägedat võitlust Gaza terroristidega on Iisrael jäänud nüüd ooteseisundisse. Viis päeva kestnud võitlustes hukkus umbes 120 palestiina araablast ja kaks IDF sõdurit. Kuigi rahvusvaheline meedia on enamvähem aktsepteerinud Hamasi versiooni, mille järgi suurem osa hukkunutest olid tsiviilisikud, ütles Iisraeli kaitseväe ülemjuhataja Gabi Ashkenazi, et 90% neist olid relvastatud terroristid. Hamas tulistas sadu rakette Iisraeli linnade suunas ja ründas täiustatud rakettidega sadamalinna Ashkeloni. Kuigi IDF tõmbus esmaspäeval Gazast välja, jätkuvad raketirünnakud praegugi ning hetkel jääb 250 000 iisraellast raketiohu piirkonda.

USA välisminister Condoleeza Rice külastas kolmapäeval Iisraeli ning üritas Iisraeli ja Palestiina Omavalitsuse vahelisi läbirääkimisi taas käima lükata. Vaatamata olukorrale ning peaminister Ehud Olmerti ja PO liidri Mahmoud Abbasi vastuväidetele, ütles Rice, et ta usub endiselt, et aasta lõpuks on võimalik jõuda kokkuleppele.

Väljaandes Ynet News avaldatud raport väidab, et Egiptus otsustas hakata mängima aktiivsemat rolli Hamasi võimu ohjeldamises Gaza sektoris, ning et see oli ajendiks Iisraeli vägede ootamatule väljatõmbumisele esmaspäeval. Mitmed Iisraeli analüütikud leiavad, et selle lühiajalise operatsiooni järel on Iisrael halvemas olukorras kui enne seda. Nad mainivad põhjustena, et operatsioon ei peatanud raketirünnakuid ega hävitanud olulisel määral terrori infrastruktuuri. Pealegi andis see julgust juurde Hamasile, kes peab Iisraeli väljatõmbumist oma võiduks.

Ja lõpuks, rahvusvahelistel telekanalitel näidati korduvalt pilte tapetud tsiviilelanikest ja purustatud majadest Gazas ning seejuures süüdistati Iisraeli ebaproportsionaalses jõukasutamises ja inimõiguste rikkumises. Mitmed riigijuhid korrutasid neid väiteid. Ent isegi pärast esmaspäevast väljatõmbumist on kaitseminister Barak rääkinud selgelt suuremast maismaaoperatsioonist, öeldes et tema kohuseks on tagada Iisraeli kodanikele kaitse.

Kommentaar:
Selliste väljendite kasutamine, nagu "ebaproportsionaalne jõukasutamine" ja "inimõiguste rikkumine", on problemaatiline. Need on tugevad väljendid, mis äratavad tugevaid tundeid, kuid on raskesti defineeritavad. Asjatundjad rahvusvahelise õiguse alal kinnitavad, et rahvusvahelistes seadustes on vähe selgesti sõnastatud definitsioone ning on palju ähmaseid valdkondi. Eriti kehtib see sõja puhul terroriorganisatsioonide vastu, mis eiravad kõiki aktsepteeritavaid sõjapidamise reegleid ning koguni kasutavad neid reegleid oma vaenlaste vastu. Võitlusreeglid on tehtud eelkõige riikide armeede vaheliseks sõjapidamiseks. Suuremat osa sellest seadustikust on keeruline rakendada sõdadele terroriorganisatsioonide vastu.

Seda tõestab näiteks asjaolu, et Hamas kasutab elurajoone rakettide tulistamiseks Iisraeli suunas. Hamas teab, et Iisraeli sõjavägi järgib käitumiskoodeksit, mis väärtustab inimelu ja et nad järgivad rahvusvahelisi seadusi. Hamas teab, et kui nad tulistavad elurajoonidest, kus on ka tsiviilisikuid, ei ole Iisraelil võimalik neile vastata. See meetod toimib ja seepärast kasutab Hamas taolist strateegiat teadlikult. Seega annab lihtne asjaolu, et Hamas tulistab elurajoonidest, tunnistust Iisraeli sõjaväe moraalist. See annab tunnistust ka terroriorganisatsiooni ebamoraalsusest, mis on mündi teiseks küljeks. On märkimisväärne, et suurem osa inimõiguste organisatsioonidest ei mõista seda lihtsat fakti. Või siis nad mõistavad seda, kuid on kannustatud Iisraelivastasest propagandast.

Copyright 2008 Word of Life Israel.