Samal ajal jätkab Iisrael Palestiina Omavalitsuse (PO) esimehe Mahmoud Abbasi toetamist. Kaitseminister Barak kiitis hiljuti heaks 25 soomusmasina ja umbes 300 tavalise sõiduki tarnimise PO julgeolekujõududele; 600 vastvärvatu väljaõpetamise nende vägede jaoks; ning Kala nikovi automaatide, kummikuulide ja öise nähtavuse parandamiseks vajaliku varustuse tarne. Abbasi Fatah´ fraktsiooni toetamisega üritatakse vähendada Hamasi võimu, mida erinevalt Fatah´st peetakse terroriorganisatsiooniks.
Vaatamata muutumatule olukorrale viitavad mitmed raportid innukale lavatagusele diplomaatilisele tegevusele mitmetes valdkondades. Iisraeli läbirääkimised PO-ga jätkuvad mitmetel tasanditel, kuigi need ei näi kuhugi viivat. Bushi valitsus üritab läbirääkimiste osapooli abistada erinevate esindajate sagedaste külaskäikudega ning mõned ametnikud tunnevad seetõttu varsti Jeruusalemma hotellide saale arvatavasti paremini kui hotellitöötajad ise. Sel nädalal toimus Dick Cheney külaskäik ning Condoleeza Rice tuleb uuesti pühapäeval, et üritada "edasi" liikuda.
Seejuures Egiptus, kartes Iisraeli lõplikku eraldumist Gazast ja 1,3 miljoni sealse araablase jätmist Egiptuse hooleks, üritab vahendada kokkuleppe sõlmimist Iisraeli ja Hamasi vahel. Jeemen on püüdnud lepitada Hamasi ja Fatah´d, kuid Hamas ei aktsepteeri Fatah´ nõudmist Gaza tagastamiseks PO-le. Pealegi on Iisrael öelnud PO esimehele, et Hamasiga leppimine teeb lõpu rahuläbirääkimistele.
Peaminister Ehud Olmert vihjas neljapäeval, et Iisrael on valmis pidama läbirääkimisi president Bashar Assadiga. Süüria nõudmised neil läbirääkimised on teada: Golani kõrgustike tagastamine. Kui Olmert oma läbirääkimiste pakkumist tõsiselt võtab, siis tõenäoliselt arvestab ta sellega, et kokkulepe Süüriaga võib Assadi Iraani mõjusfäärist välja tõmmata. See võib omakorda nõrgestada Hizb´Allah võimu Liibanonis, sest Süüria ja Iraan kahekesi sponsoreerivad seda terroriorganisatsiooni. Ja kuigi Iraan jääb geograafiliselt kõige kaugemale, peab Iisraeli luure seda endiselt piirkonna kõige ohtlikumaks riigiks. Lisaks sellele, et seal valitsev re˛iim arendab tuumavõimekust ja kuulutab oma eesmärgiks Iisraeli hävitamise, toetab see kõige äärmuslikumaid terroriorganisatsioone, nagu Hizb´Allah, Hamas, Islami D˛ihaad jt nende võitluses juutide riigi vastu.
Kommentaar:
Paigalseisu olukorras on hakanud kostma arvamusi Euroopast, ÜRO-st ja mitmetelt vaatlejatelt, et Gazas on Hamasi isoleerimise poliitika läbi kukkunud ning nüüd oleks aeg katsetada teist meetodit - organisatsiooniga suhtlemist. Selline tarkus näib aga ütlevat, et kui tahetakse Hamasi mõjutada, siis tuleb neile pakkuda midagi sel moel, et neil oleks mida kaotada - praegu pole neil midagi kaotada.
Taolise mõttekäigu vastu räägivad mitmed argumendid. Esiteks, Hamas ei ole aktsepteerinud kolme nõudmist, mis rahvusvaheline kogukond on boikoti lõpetamise eelduseks seadnud: Iisraeli tunnustamine, terrori lõpetamine, ja eelnevatest kokkulepetest kinnipidamine. Kui nüüd alustada Hamasiga dialoogi, siis ütleks maailm neile, et need nõudmised ei olnud õiglased või olid ülearused. Ent on see tõesti nii?
Teiseks, raportid Gazast näitavad, et Hamas, surudes maha igasuguse opositsiooni, ehitab meediat, haridust ja religioosseid institutsioone, kontrollides fundamentalistlikku islamiühiskonda. Võttes eeskujuks Hizb´Allah´d Liibanonis, ehitavad nad maa-aluseid punkreid, smugeldavad relvi ning osalevad sõjalistel treeningutel Iraanis ja Süürias. Nad lubavad ka teistel terrorirühmitustel, sealhulgas Al Qaidal, piirkonnas vabalt tegutseda ja Iisraeli tsiviilelanikke rünnata. Seda kõike tehakse inimõigusi ja aktsepteeritud moraalinorme täielikult eirates. Kas sellise käitumise tasustamine võiks vastata rahvusvahelise kogukonna huvidele?
Kolmandaks, Hamasi ja teiste islamiorganisatsioonide tegevus ei põhine loogikal vaid veendumustel. Enesetaputerrorist näiteks tegutseb lähtuvalt veendumustest, mitte ennekõike loogikast. Kui kellegi tegevuse motiivid põhinevad usul kõrgemasse eesmärki, siis on võimalused, et neile piisaks poliitiliste või majanduslike huvide rahuldamisest õhkõrnad.
Erinevad terroriorganisatsioonid on läänega läbirääkimistel väga vilunud. Nende lihtsaimaks meetodiks on ootamine. Lääneriikide liidreid valitakse positsioonile piiratud ajaperioodiks ning seepärast on neil kalduvus arvestada lähitulevikuga, edukuseta ei valita neid tagasi. Seetõttu muutub valimisperioodi lõpulejõudmisel tegutsemine sageli palavikuliseks. Terroriorganisatsioonide juhid ja diktaatorid ei pea valimiste pärast muretsema. Nende kogemused läänega on neile õpetanud, et kui nemad ei tee kompromisse, pehmendab teine pool oma nõudmisi. Hamasi suhtes kindlameelsust ja ühtsust üles näidates võivad lääneriigid vältida veelkord sellese lõksu sattumist.
Copyright 2008 Word of Life Israel.
Soovita sõbrale
Prindi artikkel
