Iisrael püüab välja selgitada, kuidas terroristidel õnnestus märkamatult kütusehoidlasse siseneda. Üheks põhjuseks on see, et tarast Gaza pool läbiviidavate terrorivastaste operatsioonide arvu on kahandatud miinimumini, et vähendada pingeid. Varem hoidis Iisrael tara ümber ühe kilomeetrini ulatuvat keelutsooni. Selle piirangu lõdvendamine on teinud iisraellaste ründamise terroristide jaoks hõlpsamaks ning seda on näha mitmetest viimasel ajal aset leidnud tulistamistest, mille läbi tapeti üks tara lähedal kibutsis põllul töötanud vabatahtlik.
Iisrael peab rünnaku eest vastutavaks Hamasi, sest selle rühmituse käes on praegu Gazas võim. Iisraeli ametlikus avalduses on öeldud, et rünnak tõestab, et Hamas ei hooli Gaza elanikest. IDF allikate andmeil jõuab Nachal Ozi kaudu Gazasse iga nädal umbes neli miljonit liitrit bensiini ja diislikütust ning piiramatus koguses majapidamises kasutatavat vedelkütust. Taolised rünnakud suurendavad võimalust, et Iisrael võib kütusehoidla sulgeda. Peaminister Ehud Olmertil on raske Iisraeli avalikkusele selgitada, miks iisraellased peaksid selleks, et tagada araablaste varustamine kütusega, surema nende samade araablaste käe läbi. Kuigi hoidla on seoses juhtumi uurimisega suletud, näib Olmerti valitsus toetavat kütusehoidla hoidmist avatuna.
Kommentaar:
Milline on loogika selle rünnaku taga, mis on suunatud ühe Gaza elanikkonna "hapnikutoru" kinnipanemiseks? Seda võib lühidalt selgitada nii: rünnak on kavandatud selleks, et selle tagajärjel lõpetaks Iisrael Gaza varustamise kütusega; Hamas süüdistaks Iisraeli sellest tulenevate kannatuste põhjustamises araabia elanikkonnale; toetus Hamasile ja "vastupanu" Iisraelile kasvab; meedia, ÜRO ja rahvusvaheline kogukond mõistavad Iisraeli hukka ning nõuavad Iisraelilt järeleandmisi, et leevendada Palestiina araablaste kannatusi.
Ülaltoodu ei ole loogiline käitumisviis ei araabia elanikkonna ega ka rahvusvahelise kogukonna suhtes. Kuid me oleme seda filmi nii palju kordi näinud, et unustame ära küsimused. Esimene küsimus on muidugi: Kuidas on lugu tõeliste süüdlaste: terroristidega? Mis juhtub nendega selles protsessis?
On erinevaid seisukohti, kuidas käituda terroristidega, kuid valdavalt leitakse, et suhtlemisest tuleks hoiduda. Selle asemel tuleks suhelda "mõõdukate" ja "pragmaatikutega", nagu näiteks Mahmoud Abbas. Selle seisukoha järgi tuleks terrorismile vastata mõõdukate toetamise ja elustandardi tõstmisega. Samal ajal peab Iisrael vaikides kannatama terrorismipuhanguid ja kandma hoolt selle eest, et rahuprotsess ei katkeks. Seda seisukohta võiks nimetada reaalpoliitikaks.
Praegusel ajal on võitmas poolehoidu seisukoht, et terroristidega peaks kõnelema. See seisukoht usub, et terroristidel on valupunkte, millega saaks tegelda. Kui nende nõudmised on täidetud, terrorism lõppeb. Taolise vaate toetamiseks tuleb ignoreerida või põhjendada terroristide laialdast propagandasüsteemi, avaldusi ja tegusid, mis täielikult eitavad igasuguseid aktsepteeritavaid aluseid rahu sõlmimiseks Iisraeliga. Selle seisukoha järgimist võiks nimetada lihtsameelseks suhtumiseks.
Ja lõpetuseks on veel üks väga lihtne seisukoht, mille järgi tuleb süüdlased oma tegude eest vastutama panna. Neil tuleb "käsi väänata" kuni nad alistuvad. Inimese iidsete käitumisviiside järgi ütleb taoline suhtumine, et kui keegi üritab sind tappa, siis on sul õigus ennast kaitsta ja kui vaja, tuleb vaenlane tappa. See seisukoht peab kinni õige ja vale, õigluse ja ebaõigluse kategooriatest; see peab süütute elude päästmist kohuseks ja moraalseks vastutuseks. See on viis, kuidas Iisrael (ja iga teine riik sarnases olukorras) tahaks terrorismi kohelda - kuid rahvusvaheline kogukond leiab, et nii ei tohi.
Copyright 2008 Word of Life Israel.
Soovita sõbrale
Prindi artikkel
