Neljapäeva hommikul kell 6.00 algas niinimetatud relvarahu Iisraeli ja Gazas valitseva Hamasi vahel. Seda tähistav araabiakeelne sõna tahdiye tähendab vaid võitluse soikumist või vaheaega selles, tahdiye sõlmitakse lühikeseks ajaks ning see ei ole relvarahu selle tavalises mõistes. Egiptuse vahendusel kohustus Hamas hoiduma rakettide tulistamisest ja Iisraeli ründamisest. Olmerti valitsus on võtnud endale kohustuse mitte teostada Gazas sõjalisi operatsioone, lõdvendada pärast kolme vaikset päeva Gaza sektori suhtes rakendatud blokaadi ja anda loa Rafiah piiripunkti avamiseks Egiptusele. Piiri avamine on vastuoluline küsimus, sest see avab Gaza välismaailmale ja Iisrael kaotab kontrolli selle üle, mis Hamas kontrolli all olevasse Gaza sektorisse siseneb või sealt väljub.

Hamas ja Israeli ametnikud annavad vastukäivaid sõnumeid selle kohta, kas sõlmitud kokkulepe näeb muuhulgas ette ka vangistatud sõduri Gilad Shaliti tagastamist; Olmerti väitel on see nii, kuid Hamas eitab seda. Ent ka Olmert väljendas end Shaliti juhtumist rääkides üpris ebamääraselt: "Ma usun, et see kuulub vaherahu sündimisele kaasa aidanud arusaamade hulka, et me suudame liikuda edasi ka Gilad Shaliti kojupöördumise küsimuses."

Olmert iseloomustas tahdiyet kui "habrast ja tõenäoliselt lühiajalist", sest Hamas ei ole muutunud ning sellesse kuuluvad endiselt "põlastusväärsed ja verejanulised terroristid". Tema pressiesindaja Mark Regev lootis, et see võimaldab pommirahe all olnud Sderoti elanikele veidi rahulikumat aega. Sderoti linna elanikud seevastu ei usu, et see vaheaeg neile tuleviku jaoks lahenduse toob ning jätkavad turvaruumides magamist. Samuti ei kõrvaldata häireolukorraga seotud piiranguid. Sderoti elanikud kardavad, ja seda näitavad ka nende varasemad kogemused, et Hamas kasutab seda rahu järgmise rünnakuteseeria ettevalmistamiseks. "Mingit sellist asja, nagu hudna (relvarahu) ei ole," ütles Hava Gad Sderotist, "eelmise ajal kukkus üks kassam-rakett minu maja lähedale."

Olmertile lojaalne asepeaminister Haim Ramon ründas tahdiye ideed erakordselt teravalt ja ütles, et see on "radikaalse islami järjekordne triumf". Viitamisel radikaalse islami võidukäigule Liibanonis ja nüüd Gazas, kasutas Ramon väljendeid, mida enamasti kuuleb Israeli poliitikas vaid parempoolse suuna esindajate suust, ja küsis retooriliselt: "Mis mõtet on olla mõõdukas?"

Kommentaar:
Kokkulepe sõlmitakse tavaliselt põhjusel, et see on osapoolte huvides. Hamas vajab rahu taastumiseks, taasrelvastumiseks ning rahva usalduse ja toetuse võitmiseks. Organisatsioon kaotas viimase aasta jooksul Iisraeli terrorivastase operatsioonide läbi rohkem kui 350 meest. Hamas on praegu ehitamas oma relvaladu ja maa-aluste punkrite süsteemi. Nad ei ole hetkel valmis laiaulatuslikumaks rünnakuks Iisraeli poolt ning see rünnak näis neid ähvardavat, kui ei oleks kehtestatud relvarahu.

Kui mitte võtta arvesse sisepoliitilisi motiive, siis ei ole sugugi nii selge, miks Iisrael peaks relvarahu taotlema. Iisraelil näib kokkuleppest vähe kasu olevat. Nagu Oslo leppe, nii ei ole ka selle leppe puhul tingimused võrdsed; st see ei paku rahu vastu rahu. Iisrael kohustub lõpetama blokaadi ja avama piiri, kuid samal ajal ei seata mingeid piiranguid Hamasi sõjaliste struktuuride ülesehitamisele ning ei mainita sõnagagi nende Hartat, mis kuulutab Iisraeli hävitamist. On ka mitmeid küsimusi, mis on mitmeti tõlgendatavad.

Sõjaväelased ja mõned poliitikud räägivad tahdiyest vaid jutumärkides, sest nad teavad väga hästi, et lõpuks on vastasseis Hamasiga Gaza sektoris vältimatu. Sderoti elanikud eelistaksid otsustavat tegutsemist kassamirünnakute lõpetamiseks ning neid ei rahulda habras lootus vaikseks sabatiks. Seda rahu ei vaja praegu seetõttu mitte Sderoti elanikud, vaid valitsus. Olmert on kaotamas oma ametipositsiooni, kui ei juhtu ootamatult midagi, mis talle tugeva toetuse tooks. Ennetähtaegsete valimiste puhuks vajab kaitseminister Barak mõnd saavutust, mis tema positsiooni parandaks. Vaikus riigi lõunaosas võib neile mõlemale kasulik olla.

On võimalik leida argumente nii tahdyie kaitseks kui ka selle vastu. Ent peale selle küsimuse on relvarahul veel üks aspekt: asjaolu, et kokkulepe üldse sõlmiti. Kuigi Olmert eitab kategooriliselt otsesidemeid Hamasiga ja kõik toimub Egiptuse vahendamisel, on tulemus ikka seesama: tunnistatakse Hamasi seaduslikkust. Iisraeli ametnikud on sellest ajast saadik, kui Hamas möödunud aasta juunis Gazas võimu üle võttis, väidelnud poliitikutega üle kogu maailma, püüdes seda organisatsiooni isoleerida. Nüüd aga sõlmib Iisrael selle terroriorganisatsiooniga kokkuleppe. Sellised teod annavad vale sõnumi. Peale selle on tahdyie tõenäoliseks tulemuseks see, et Hamasi positsioon Palestiina Omavalitsuses muutub tugevamaks ja Fatah´ oma nõrgemaks. Inimesed näevad, et Hamasi karm mittejäreleandmise suund toimib. See ei ole samuti sõnum, mille võimendumisest Iisrael huvitatud oleks.

Copyright 2008 Word of Life Israel.