Peaminister Ehud Olmert on sattunud Iisraeli parempoolsete parteide kriitikatule alla, sest neile ei meeldi see, kuidas ta rahuläbirääkimisi peab. Parempoolsed poliitikud leiavad, et Olmert teeb liiga palju järeleandmisi palestiina araablastele ning ei saa selle vastu midagi. Kolmapäeval Knessetis toimunud väitlusel andis Ehud Olmert vastulöögi ning ründas neid parteisid väitega, et nood ei ole rahust huvitatud: "Ükskõik milliseid rahuläbirääkimisi me ka ei peaks, teie seisate ikka neile vastu, sest te ei taha rahu." Rünnates oma endisi kolleege Likudi parteist ütles Olmert, et ta ei luba väikese partei kaheteistkümnel parlamendisaadikul riiki pantvangis hoida.

Samal ajal külastas Iisraeli Prantsusmaa president Sarkozy, kes väljendas oma maa toetust Israelile, kuid väitis, et Iisrael, pidades läbirääkimisi PO-ga, peaks peatama asunduste rajamise "Palestiinamaale", lubama suure hulga araabia põgenike tagasipöördumist ja aktsepteerima Jeruusalemma ka Palestiina riigi pealinnana. Sarkozy kordas ka nüüdseks juba paljukuuldud, kuid problemaatilist väidet, et Iisraeli julgeoleku tagab tõeliselt vaid teise riigi - Palestiina riigi - loomine.

Kommentaar:
Iisraeli parempoolseid parteisid süüdistatakse sageli selles, et nad ei paku alternatiivi rahuläbirääkimistele. Nad on asjatundjad läbirääkimiste kritiseerimise osas, kuid, nagu öeldakse, ei suuda pakkuda alternatiive. Sellisteks väideteks on põhjust, kuid see ei ole kogu tõde, sest ka parempoolsetelt on tulnud mitmeid algatusi konflikti lõpetamiseks.

Praegu võib seis siiski olla selline, et parempoolsed ei näe elluviidavat lahendust, sest konflikt on liiga tugevasti juurdunud ja seda polegi hetkel võimalik lahendada. Taolist suhtumist on väljendanud Netanyahu, öeldes, et parimal juhul võib loota rahu saavutamist hirmutamistaktikaga. See tähendab araablaste rünnakute ärahoidmist sellega, et nad pannakse kartma Iisraeli vastuaktsioone. Viimaste päevade sündmused ei jäta eriti palju ruumi optimismiks: Iisraeli luure ütleb, et Hamas kasutab niinimetatud vaherahu taasrelvastumiseks; on teadaandeid, et hiljuti USA-s väljaõppe saanud PO kaitsevägi ei võitle terrorismiga, mida neilt eeldatakse; USA-st, ÜRO-st, EL-st ja Venemaast koosnev nelik esitab nõudmisi, mis ohustavad Iisraeli elanikke, kuid samal ajal PO-le esitatavad nõudmised jäävad ebamäärasteks ning Sarkozy, keda peetakse kõigi aegade Iisraelisõbralikumaks Prantsusmaa presidendiks, pooldab vaateid, mida tavaliselt levitavad vasakäärmuslased.

Parempoolsetel ehk tõesti pole pakkuda alternatiive, kuid pigem peaks küsima, kas poleks aeg nõuda araablastelt alternatiivseid lahendusi. Alternatiivid näitavad paindlikkust ja kõnelevad seisukoha muutustest. Araablased ei ole muutnud oma seisukohti, mida on kõige selgemalt näha nende haridussüsteemist, kuid ka läbirääkimistest. Nad on muutnud taktikat, kuid nende väited ja teod näitavad, et seisukoht on endine. Ammu oleks aeg, et Iisrael ja rahvusvaheline kogukond tegeleksid selle nähtusega ning ei väldiks seda kartuses, et soovitud rahu kokku variseb, või et araablased ei tule sellega toime. Parempoolsed parteid näivad oma seisukohtades kinni olevat, kuid selle põhjuseks võib olla asjaolu, et nad ei taha nendest näilise rahu nimel loobuda.

Copyright 2008 Word of Life Israel.