Kolmapäeval Ehud Baraki Tööparteiga sõlmitud "viimase minuti" kokkulepe võimaldab peaminister Ehud Olmertil veel vähemalt septembrini ametisse jääda. Kolmapäevaks kavandatud Knesseti hääletus parlamendi laialisaatmiseks jäeti kahe Ehudi kompromissile jõudmise tõttu ära. Kokkulepe kohustab Kadimat hiljemalt 25. septembriks uue liidri valima ning Tööpartei lubas mitte toetada valitsuse kukutamist enne seda.

Barak on Olmertit korduvalt kritiseerinud selle eest, et ta ei võta vastutust ja ei astu mitmete tema vastu algatatud kohtuasjade tõttu ametist tagasi. Olmert aga omalt poolt ähvardas seoses kolmapäevaks kavandatud hääletamisega, et vabastab Tööpartei ministrid ametist, kui nad ettepaneku poolt peaksid hääletama. Kadima esindaja läbirääkimistel Tzachi Hanegbi võttis kompromissile jõudmise kokku järgmiselt: "Mõlemad parteid mõistsid, et parteidevaheline nääklemine ei teeni ei nende endi ega ka riigi huvisid. See kokkulepe võimaldab mõlemal poolel säilitada väärikuse." Selle kokkuleppe tulemusena ei peeta üldvalimisi, vastupidiselt paljude ootustele, ilmselt mitte sel aastal, vaid 2009. aasta kevadel.

Ei Kadima-Tööpartei kokkulepe ega ka Kadima põhikiri ei näe ette, et Olmert peaks pärast uue parteijuhi valimist septembris tagasi astuma. Olmert on Barakile kimbatuseks koguni avaldanud soovi valimistel kandideerimiseks, muutes sellega kokkuleppe sõlmimise farsiks.

Nii parem- kui ka vasakpoolsed Knesseti saadikud ründasid kompromissi, öeldes, et Barak "sülitas Iisraeli rahvale näkku." Likudi saadik Gideon Saar nimetas koalitsiooni "argpüksteks ja nende öist kokkulepet argpükste kokkuleppeks." Koalitsioon kardab uusi valimisi nagu surma, ütles Saar.

Kommentaar:
Kipub jääma mulje, nagu oleks võimule jäämine kahe Ehudi jaoks olulisem kui miski muu. Selle asemel, et korraldada sel aastal valimised, on valitsus hankinud endale paar järjekordset rahulikku kuud. Seejuures väidetakse, et see on igati riigi huvides. Riigi ees seisavad mitmes valdkonnas suured väljakutsed, nagu läbirääkimised Palestiina Omavalitsusega, Hamasiga Gazas, läbirääkimised terroriorganisatsioonidega kolme vangistatud sõduri üle, võimalikud läbirääkimised Süüriaga ja tuumaoht Iraani poolt.

Kas tõesti vastab riigi huvidele peaminister, kes on kaotanud rahva usalduse ja kes tänu eelseisvatele protsessidele on tõenäoliselt lahkumas Iisraeli poliitikast? Milline on tema otsuste legitiimsus? Kui õigustatud on poliitika teostamine, mis võib tema järeltulija käed nii oluliste küsimuste lahendamisel siduda? Kas Olmerti järeltulija tunneb kohustust järgida sama teed, kuhu Olmert läbirääkimisi suunamas on? Kui ei, kuidas hakkab see siis mõjutama suhteid erinevate partneritega läbirääkimistel? See võib viia usalduse kaotamisele, või sellest palju hullemate arenguteni. Vastused neile küsimustele aitaksid mõista, millised on riigi huvid tegelikult.

Copyright 2008 Word of Life Israel.