Usumaailm - võitle head usuvõitlust

Jõhker rünnak, mis tappis kolmapäeval Jeruusalemma kesklinnas kolm inimest ja vigastas rohkem kui kuutkümmet, tõi taas päevakorda Iisraeli araablaste terrorirünnakute probleemi. Selle terrorirünnaku läbiviijaks oli 32-aastane kahe lapse isa Jabr Duwait Jeruusalemma kaguosas asuvast Sur Baheri linnaosast. Duwait, kes kasutas oma buldooserit surmarelvana, purustas kaks sõiduautot ja paiskas ümber busse, jättes endast maha surma- ja hävinguteekonna. Iisraeli sõduril õnnestus juht tappa enne, kui ta Jeruusalemma keskturule jõudis.

Rünnaku järel nõudsid mitmed poliitikud, et igat liiki terrorismi, eriti Iisraeli araablaste poolt toimepandava terrorismi vastu tuleb otsustavalt tegutseda. Märtsikuus tappis üks teine Ida-Jeruusalemma araablane yeshivas kaheksa õpilast ning möödunud aasta augustis tappis üks Vanalinna araablane turvatöötaja. Knesseti saadik Aryeh Eldad parempoolsest religioossest parteist NU/NRP ütles: "see mõrvarlik rünnak on terrorismile alistumise, vaoshoituse poliitika ja terroristlike organisatsioonidega sõlmitud ebamoraalsete kokkulepete tulemuseks."

Mitmed poliitikud, nende hulgas opositsiooniliider Netanyahu ja transpordiminister Shaul Mofaz, pooldasid terroristi maja hävitamist. Tehti ka ettepanekuid perekonna ID-kaartide kehtetuks tunnistamiseks ja sotsiaaltoetustest ilmajätmiseks. Peaminister Ehud Olmert väitis: "Me peame terrorirünnakud peatama ja kui seda on vaja teha hirmutamise ja kodu hävitamise teel, siis saagugi nii!" Enne konkreetsete sammude tegemist peab Ülemkohus lahendama sellega seotud seaduslikud küsimused. Ülemkohus on varem andnud nõusoleku majade hävitamiseks Juudeas ja Samaarias, kuna selle eesmärgiks oli edasiste rünnakute ärahoidmine hirmutamise teel, mitte karistamine. Ent Jeruusalemmas elavate Iisraeli araablaste õiguste ja majade küsimusega tegelemine on kohtu jaoks keerulisem teema.

Kommentaar:
Kaks viimast rünnakut Jeruusalemmas on tapnud 11 inimest ja ning nende toimepanijateks on olnud Jeruusalemma araablased. See on murettekitav tendents. Rünnakute eest, mida teostavad Iisraelis vabalt ringiliikuvad ja heebrea keelt kõnelevad inimesed, on praktiliselt võimatu kaitset pakkuda.

On väidetud, et Iisraeli turvameetmed Juudeas ja Samaarias (Läänekaldal) suurendavad pingeid suhetes araablastega ning et see omakorda põhjustab terrorirünnakute kasvu. See on küsitav väide ning seda ei saa mingil juhul kasutada kahe viimase rünnaku "selgitamiseks". Seega jääb üle küsida, mis paneb Jeruusalemma araablasi juute tapma. Duwaiti hüüe rünnaku ajal: "Allah on suur!" annab kaugeleulatuvaid seletusi tema motiive. Islami antisemiitlikku potentsiaali on mitmete terroristide sõnumid paljastanud.

Iisrael on pidevalt pälvinud hukkamõistu turvatara ehituse eest. Mõned nimetavad seda koguni "apartheidi müüriks". 2002. aastast saadik, mil Iisrael tara ehitama hakkas, on terrorirünnakute läbi hukkunute arv vähenenud 426-lt 13-le - nii palju oli neid möödunud aastal. Ei ole võimalik väita, et selle põhjuseks on ainult turvatara, kuid kindlasti võib öelda, et see tara on nende arvude vähenemise peamiseks teguriks.

2008. aasta esimesel poolel on terrorirünnakutes hukkunud 26 inimest ning neist üksteist, nagu juba eespool mainitud, Iisraeli araablaste teostatud rünnakute läbi. Sellise nähtuse vastu on Iisraeli julgeolekuteenistusel vähe meetmeid pakkuda. On võimatu, samuti ei ole soovitav, eraldada Iisraeli sees juudid ja araablased üksteisest täielikult.
Ent viimane rünnak tekitab arutelu, mis paratamatult viib selle kui ühe kaitsemeetme võimaluseni. Sõna "apartheid" tuleb sõnast "apart", mis tähendab inglise keeles "eraldi". Kui praegused arengud peaksid viima juutide ja araablaste üksteisest eraldamisele Iisraelis, siis ei ole see tingitud juutide soovist seda teha, vaid pigem nende soovist jääda ellu.