Samal ajal on Prantsusmaa president Nicholas Sarkozy külaskäigul Süürias. See on Prantsusmaa riigipea esimene visiit sellesse riiki kolme aasta jooksul. Sarkozy kavatseb president Assadiga arutada muuhulgas Iraani ja Liibanoniga seotud probleeme ja üritab Iisraeli-Süüria vahendatud läbirääkimiste rattaid kiiremini veerema panna. Iisrael ja Süüria on pidanud neli läbirääkimiste vooru Türgis. Araabia päevaleht Al Hayat kirjutas, et järgmises voorus on kõne all tulevased piirid pärast Iisraeli eeldatavat evakueerumist Golani kõrgendikelt.
Ülalkirjeldatu toimub ajal, mil islamismi haare näib piirkonnas laienevat. Islamism - fundamentalistlikule islamile rajatud poliitiline ideoloogia - on valitsemas Gazas. Gaza sektoris, kus valitseb Hamas, hävitati vähem religioosne partei Fatah pärast selle viimast mahasurumist praktiliselt täielikult. Hiljaaegu toimunud Hamasi konsultatiivnõukogu Shura valimistel saavutas suurima võimu noor, radikaalne vägi, mis on seotud organisatsiooni relvastatud jõududega. Shurat valitsevad nüüd "sõjaisandad" ja sõjavaeline politsei, kes ei ole nii haritud kui nende eelkäijad, kirjutab Israel Insider. Nende eelkäijad, muuseas, valmistasid piisavalt probleeme.
Jordaanias on populaarseimaks poliitiliseks liikumiseks Islamistlik Lahingurinne, mis on sõsarorganisatsioon Hamasile, mis omakorda kuulub mõjukasse Moslemite Vennaskonda, mille baas asub Egiptuses. Jordaania on islamistide ees nii tugevat hirmu hakanud tundma, et möödunud nädalal otsustasid nad vastasseisu vältimiseks hakata pidama läbirääkimisi Hamasiga. Abbas on üldiselt muutumas üha märkamatumaks ja on kaotamas võimu, Hamas leiab üha suuremat tunnustust araabia maades. Asjaolu, et Abbas kohtus terroristi Samir Kuntariga ning rääkis 199-st hiljuti vabadusse lastud Palestiina araablasest vangist (kellest mõned tapsid juute) kui "meie rahva kangelastest, ei kõnele just mõõdukusest.
Ja viimaseks, Liibanonis saadetakse koolilapsi Imad Mugniyeh´ muuseumi külastama. Mugniyeh oli vastutav maailma erinevais paigus toimunud pommitamiste, inimröövide ja kaaperdamiste eest ning ta tapeti veebruarikuus Süürias; paljud usuvad, et seda tegi Iisrael. Uus muuseum näeb välja peaaegu nagu pühakoda ning see kõneleb ülevoolavas stiilis Mugniyeh´ elust ja näitab tema isiklikke asju, nagu palvematt, sussid ja juuksehari. Väljas on "sõjatrofeed", mille hulgas on iisraellaste poolt viimases sõjas maha jäetud tanke. "Tapku Allah teda, kes tema tappis," ütleb üks naine, vaadates rõivaid, mida Mugniyeh tapmise hetkel kandis. Koolilapsed ja teised huvilised on muuseumi avamisest saadik seda hulgaliselt külastanud, nii et selle lahtioleku aega oli vaja pikendada.
Kommentaar:
Poliitikud võivad mõnikord olla väga sürrealistlikud. Vaadeldes ülalesitatud fakte, millele võiks veel palju lisada, kujuneb pilt konfliktiks valmistuvast araabia maailmast ja järeleandmiste pakkumiseks valmistuvast Iisraeli juhtkonnast. Võib küsida, miks. Varasemad kogemused on näidanud, et järeleandmised (mis võivad puudutada näiteks raha, territooriume, relvastust, araablaste kaitsejõudude väljaõpet või vangide vabastamisi) pöörduvad hiljem Iisraeli vastasteks relvadeks.
Iisraeli valitsuse endine minister Natan Sharansky kirjutas sellisest rahusobitamissuhtumisest oma viimases raamatus "Identiteedi kaitsmine": "Kui me näitame taolist äärmist nõrkust ja hirmu ning taotleme rahu iga hinnaga, saab selle tulemuseks olla ainult sõda."
Nagu tavaliselt tõlgendas araabia maailm 199 vangi (kellest mõne "kätel on veri") vabastamist Iisraeli poolt möödunud nädalal mitte hea tahte avaldusena Iisraeli poolt, vaid Iisraeli nõrkusena ning hakkas selle alusel nõudma rohkemaid järeleandmisi. "Iisraeli niinimetatud punased piirid on imaginaarsed ja kuuluvad minevikku," kirjutas Al-Ayam. Abbas lisas: "Rahu ei saa tulema enne, kui (Iisraeli) vanglad on tühjaks tehtud." Nii et hea tahte asemel seisab Iisrael silmitsi tugevneva survega.
On tõsiasi, et kõigi konfliktide puhul sõltub vaenlase või sõbra määratlus sellest, millist vaatenurka kasutada. On ka tõsiasi, et keda üks inimene peab terroristiks, seda peab teine vabadusvõitlejaks. Enk kas need subjektiivsed seisukohad on võrdväärsed? Kas ei ole olemas objektiivseid tegureid, mis aitaksid meil eristada, kes on terrorist ja kes ei ole seda? Jah, need on olemas. On olemas õiged ja valed asjad! On olemas teod ja arvamused, mis on moraalsed ning teod ja arvamused, mis on ebamoraalsed. Siseneda bussi, et lasta õhku tsiviilelanikke, on vale! Vale on purustada beebide päid, nagu seda tegi Samir Kuntar.
Need on standardid, mida ei saa väänata. Sama tähtis, ehk veelgi asjakohasem, on tõde, et neid tegusid ei ole võimalik õigustada ega puhtaks pesta. Moraalinormide pahupidi pööramine on tõsine asi, ükskõik kui kasulik see poliitiliselt hetkel ka ei oleks.
Lisaks on veel olemas propagandaga seotud probleem. Kui paljud Mugniyeh´ muuseumi külastajatest on kunagi kohanud iisraellast või kuulnud Iisraeli versiooni sündmuste kohta? Kindlasti on nende hulgas inimesi, kellega on manipuleeritud ning keda on pandud uskuma kõike, mida juhid tahavad, et nad usuksid. Vähemalt PO puhul peaks rahvusvaheline kogukond seadma toetuse andmise tingimuseks taolise ajuloputuse lõpetamise.
Kuid propaganda ei anna seletust, miks Islamismil nii arvukalt järgijaid on. Samuti ei seleta see ära, miks Abbas, kui ta on tõeline moderaat, kes taotleb siiralt rahu ja demokraatia rajamist, omistab jätkuvalt terroristidele heroismi oreooli, julgustades seeläbi veelgi kurjemaid tegusid. Lõppude lõpuks on innuka idealisti ja manipulatsiooni ohvriks langenud inimese poolt läbiviidud terroriakt ühtviisi valus.
Copyright 2008 Word of Life Israel.
Soovita sõbrale
Prindi artikkel
