Sugugi mitte ootamatult kasutas Iraani president teisipäeval oma ÜRO peaassamblees esinemise võimalust uuteks antisemiitlikeks rünnakuteks Iisraeli vastu. Paradoksaalselt rõhutas Ahmadinejad mitmeid kordi, et Iraan teeb jõupingutusi armastuse, kaastunde ja koostöö levimiseks maailmas. Ta väitis, et tülid ja konfliktid iseloomustavad loomalikke instinkte ning samal ajal märkis Iraani kirjeldamisel pühendumist moraalile ja õiglusele.

Ent pühendumist millisele moraalile? Iraani liider viitas Iisraelile kui "sionistlikele mõrvaritele", kes on 60 aastat Palestiinas tapatalguid pidanud. Ahmadinejad läks veelgi kaugemale ja kasutas väiteid, mis sobivad kokku kurikuulsa antisemiitliku kirjatööga Siioni tarkade protokollid: "Väike, kuid valelik inimrühm, keda nimetatakse sionistideks, mängib Ameerika ja Euroopa rahvaste väärikuse, aususe ja õigustega," väitis ta. Ta lisas, et need rahvad toetavad "sioniste" vastu oma tahtmist. Lõpetuseks kordas Ahmdinejad oma väidet, et sionistlik re˛iim on kokku varisemas.

Iraani presidendi kõne oli sellele eelnevatel päevadel olnud vastuoluliseks kõneteemaks. Mitmed poliitilised liidrid tegid ettepaneku keelata tal esinemine ning Barak Obama väljendas pettumust, et ÜRO oli andnud lava sellistele "vihkavatele ja antisemiitlikele vaadetele." Kõnes, mis USA sisepoliitiliste nägeluste tõttu pidamata jäi, pidi kuberner Sarah Palin otsekoheselt teatama: "Ahmadinejad tuleb peatada."

Palin väitis, et kogu retoorika taga on tegevusplaan, mis "ähvardab kõiki, kes soovivad näha turvalisemat ja vabamat maailma." Palin tõi esile, et Ahmadinejadile antakse vabadus kõnepidamiseks riigis, mille lõppu ta on kuulutanud, kuid samal ajal keelab ta ise väljendusvabaduse oma riigi kodanikele. ÜRO vastas ettepanekutele Ahmadinejadi sõnavõttude keelamiseks, et "üksnes erakorralistel juhtudel on see mõeldav", reeglina on USA kui võõrustajariik kohustatud võimaldama välisriikide liidritel esineda.

Iisraeli president Shimon Peres vastas oma kolmapäevases kõnes Ahmadenijadi väidetele ning pidas seda häbiasjaks, et tal kõnelda lubati. ÜRO-st väljaspool võrdles Peres Ahmadinejadi Hitleriga ning vangutas pettunult pead, et ÜRO sellisel enneolematul asjal oma peaassambleel lasi sündida. "Ükski liikmesriik ei tohi teise riigi eksisteerimist ohustada," ütles ta. Iisraeli poliitikavaatlejad olid rahul Ahmadinejadi kõne ühe tagajärjega: nad usuvad, et see aitab maailmal mõista Iisraeli suhtumist Iraani liidrisse.

Kommentaar:
Nii Iisraeli kui ka välisriikide poliitikud on sageli võrrelnud Ahmadinejadi Hitleriga. On oht, et selle liiga sagedasel kasutamisel võib mõju lahtuda. Sarnasused on siiski ilmselged ja ohtlikud. Oluliseks sarnasuseks on maailma suhteline ükskõiksus. Peamiseks erinevuseks tänasel päeval on see, et juutidel on oma riik ja nad suudavad endid kaitsta.

Ahmadinejad on üritanud naeruvääristada Iisraeli võimet Iraani "häirida". Selles järgib ta üht teist moslemite liidrit - Egiptuse liidrit Gamal Abdel Nasserit. Nasser pilkas Iisraeli 1967. aasta Kuuepäevasõja eel, kuid sai tugevasti alandatud. Ahmadinejadi kõrgid avaldused on ta pjedestaalile tõstnud ning see võib lõpuks pöörduda tema enese vastu. On võimalik, et ta satub samasugusesse olukorda kui Nasser, kuid loodetavasti muudab ta erinevalt Nasserist meelt ning hoiab ära sõja, hävingu ja mittevajalikud kannatused.

ÜRO argument Ahmadinejadile kõnepidamiseks loa andmise kohta põhineb kahtlasel mõtteviisil. Argument, et sõnavõttude keelamine tuleb kõne alla "üksnes erakorralistel juhtudel" ei jätnud ÜRO-l teist valikut kui lasta tal kõnelda. Genotsiidile õhutamine on rahvusvaheliste seaduste kohaselt kuritegu. Ahmadinejad on seda teinud aastaid ning see, nagu ütles Peres, on ÜRO-s pretsedenditu. Kas need ei ole "erakorralised olukorrad"? Selliste argumetide põhjal võib oletada, et kui ÜRO oleks varem eksisteerinud, oleks ta võinud lasta Hitleril pärast tema genotsiidiprogrammi teatavakssaamist pleenumi eest kõnelda. Need ei näi olevat "erakorralised olukorrad."

Copyright 2008 Word of Life Israel.