Kohtuliku arutelu ajal meenutas Ben-Gviri ja Marzeli advokaat kohtule, et Umm al-Fahm kuulub Iisraeli kohtualluvusse. Kohtuliku arutelu järel väitis Ben-Gvir: "Mõne nädala pärast marsime me läbi Umm al-Fahmi lippudega, saates kõigile sõnumi, et Iisraeli Maa kuulub meile."
Kommentaar:
Fakt, et see asi jõudis Ülemkohtusse, on mitmes mõttes huvitav. Esiteks, miks peaks keegi vajama kohtuorderit riigilipu väljapanekuks riigis? Umm al-Fahm asub Iisraeli territooriumil. Selles ei kahtle keegi. Linna araablased on Iisraeli kodanikud ning seega kehtivad neile samasugused õigused ja kohustused, mis teistel iisraellastel riigi suhtes on. Teiseks, fakt, et juhtum jõudis Iisraeli Ülemkohtusse, näitab, et juutide riik suhtub araablaste tunnetesse tõsiselt. Kolmandaks, araablaste vaenulikkus Iisraeli lippude väljapaneku suhtes näitab, kellele kuulub nende poolehoid. Seejuures võib eeldada, et linna araablasel võiks selles küsimuses olla erinevaid arvamusi. Kuid eriarvamusi praeguseks ei ole ilmnenud.
Umm al-Fahmi araablased on minevikus avaldanud meelt Palestiina araablaste toetuseks. Nende meelevalduste käigus on paraadil näha olnud Palestiina lippe ning Iisraeli araablastest saadikud Knessetis on osalenud juutide riigi ja selle poliitika hukkamõistmisel. Ben-Gvir ja Marzel üritavad Iisraeli lippude lehvitamisega selles linnas edastada selget sõnumit ning nad teavad väga hästi, et seda tõlgendatakse provokatsioonina. Võib arutleda, kas see on parim viis probleemiga tegelemiseks, kuid pole kahtlust, et sellega on vaja tegelda. Iisraeli araablased omalt poolt, et olla tõsiseltvõetavad, peaksid laskma teistel nautida vabadusi, mida nad endile nõuavad. Väljendusvabadusele ei tohiks anda vaid ühes suunas rohelist teed.
Copyright 2008 Word of Life Israel.