Teisipäeval seadsid parteijuhid Knessetis tulevaste valimiste kuupäevaks 10. veebruari 2009. Otsekohe vallandus äge poleemika valimiste üle. Iisraeli poliitikud on juba mõnda aega teadnud, et valimised on silmapiiril ning on sellega arvestanud. Ent pärast seda, kui välisminister Tzipi Livni katsed uue valitsuse moodustamiseks möödunud nädalal nurjusid, paisus valimiste tuulepuhang tormiks.

Peamisteks rivaalideks valimistel on Livni juhitav Kadima ja Benyamin Netanyahu juhitav Likud. Eile avaldatud arvamusküsitlus näitab, et kumbki neist parteidest võib saada 31 mandaati. Tööpartei juht Barak püüab meeleheitlikult taastada Iisraeli traditsiooniliselt suurima partei - Tööpartei endist hiilgust. Ent 10 mandaati, mida arvamusuuring Tööparteile ennustab, ei anna lootust hiilgavaks tulevikuks. Teiselt poolt on Baraki eelmised valmiskampaaniad olnud edukad ning tal võib õnnestuda oma partei positsiooni teatud määral parandada.

Viimastel valimistel andsid mitmed Likudi pooldajad oma hääled Kadimale. Arvamusuuringud näitavad, et mitmed neist valijatest, kellele ei meeldi Kadima kompromissid julgeoleku alal, võivad hakata taas Likudit toetama. Ka neid näib olevat palju, kes alles kõhklevad, kas hääletada Kadima või Tööpartei poolt.

Enamus poliitika analüütikutest usub, et valimiskampaania põhiteemadeks saavad olema majandus ja haridus. Lisaks sellele võib arvata, et mitmed kandidaadid rõhutavad eetika tähtsust valitsemisel, veenmaks rahvast, et uus peaminister ei pea ametist enneaegselt lahkuma mõne korruptsiooniskandaali tõttu. Julgeoleku või rahuläbirääkimiste küsimused võivad hoolimata väga teravatest küsimustest, nagu Iraani tuumaprogramm ja potentsiaalne rahulepingu sõlmimine Palestiina Omavalitsusega, osutuda sel korral vähemolulisteks. Olukord võib siiski muutuda, kui näiteks käivitatakse terrorikampaania; kui rakettide tulistamine Gazast taas ägeneb või kui Hizb´Allah põhjapiiril tegutsema hakkab.

Kommentaar:
Iisraeli poliitikud, sarnaselt mitmete lääneriikide omadega, on üha enam hakanud tähelepanu koondama isiksustele ja karismale, mitte aktuaalsetele probleemidele. Kui riik peab lisaks "tavalistele" probleemidele, millega kõik riigid kokku puutuvad (nagu majanduslikud, heaolu ja hariduslikud probleemid), tegelema enese kaitsmisega terrorismi eest, ähvardustega saada maailmakaardilt minema pühitud, seismisega enese õiguse eest eksisteerida nii poliitiliselt kui intellektuaalselt, enese kaitsmisega antisemitismi eest, on tõeliste küsimuste asemel isiksusele ja karismale tähelepanu pööramine väga ebasoovitav, see võib olla isegi ohtlik.

Iisraeli valijad väärivad seda, et nad võiksid teha oma otsuseid olulisi küsimusi puudutava mõistliku teabe ja mitte valijaid meelitavate, kuid mõttetute loosungite põhjal. See nõuab, et poliitikud suhtuksid riiki vastutustundlikult ning ei tegeleks ainult parteipoliitikaga. Teisisõnu, vaja oleks tõelisi rahva juhte. Kaasaegse Iisraeli riigi lühikese ajaloo vältel võtsid endale selle ülesande mitmed suured juhid: näiteks David Ben Gurion, Golda Meir, Menachem Begin. Nüüd oleks aeg järgmistel esile astuda!

Copyright 2008 Word of Life Israel.