Pärast 4. novembrit on Iisraeli väed pidanud korduvalt tegelema Gazast lähtuvate terroriähvardustega. Viimased viis kuud kestnud habrast vaherahu pannakse tõsiselt proovile, kuna Palestiina araablastest terroristid üritavad paigutada pomme tara äärde, ehitada tara alla tunneleid, röövida sõdureid või viia läbi terrorirünnakuid. Kolmapäeval sattusid Iisraeli sõdurid tulevahetusse nelja terroristiga, kes lähenesid tarale, olles relvastatud automaatpüsside, käsigranaatide ja lõhkeainetega. Kõik neli said surma. Hamas tõotas, et nende vastulöök "saab olema valus ning valatakse sionistide verd".

Rünnakute tagajärjel on Iisrael katkestanud Gaza sektori varustamise kütusega ning see on taas põhjustanud protestikisa rahvusvahelisel tasandil ja süüdistamisi kollektiivse karistamise kasutamises. Gazas on katkestatud mõnede piirkondade varustamine elektriga, kuna Hamas väidab, et elektrijaamade jaoks ei jätku kütust. Tegelikult toodetakse Gazas ainult väike osa elektrist Iisraelist saadud kütusest, kuid Hamas on Iisraeli poolseid kütusetarne katkestusi varemgi kasutanud propagandavahendina ning on Gaza asjatult pimedusse matnud. Asekaitseminister Matan Vilani kommenteeris kuivalt: "Kahju, et me sellise propaganda lõksu langeme. Ma võin veendunult kinnitada üht: kui Gazas oleks ka ainult ühe kilovati jagu elektrit, siis suunataks see vaid ühte kohta - rakette tootvasse töökotta."

Samal ajal süveneb lõhe Hamasi juhitava Gaza ning Fatah´ juhitava Juudea ja Samaaria (Läänekalda) vahel. Fatah´ liider Mahmoud Abbas süüdistas Arafati mälestuspäeval lepituskõneluste nurjaajamises Hamasi. Hamasi liider Ismail Hanyeh vastas samuti süüdistusega, öeldes, et Fatah peab üksmeele saavutamiseks ütlema esmalt lahti USA mõjudest.

Kommentaar:
See on kummaline mõtteviis, mis lubab rünnata vaenlast ning samal ajal endiselt nõuda temalt teenuseid, nii nagu Gaza elanikud Iisraelilt nõuavad. See on võimalik ainult tänu rahvusvahelise üldsuse poolt Iisraelile avaldatavale survele humanitaarkatastroofi ärahoidmiseks. Oleks loogiline, kui rahvusvaheline kogukond avaldaks survet Egiptusele, mis kontrollib Gaza lõunapiiri ning nõuaks neilt väravate avamist humanitaarabile. Ent sellist nõudmist me praktiliselt ei kuule. Egiptlastel on tõepoolest omad põhjused, miks nad Hamasi režiimi ei toeta, kuid need põhjused ei ole suuremad kui Iisraeli omad. Samal ajal nõuab rahvusvaheline kogukond, et Iisrael annaks kütust rakettide tootmiseks, millega tema enda kodanikke tapetakse. See stsenaarium on kuidagi absurdne.

Kas väide, et Gaza elanikke võib tabada humanitaarkatastroof, pole siis tõsi? Hetkel näib see väga ebatõenäoline. Iisrael lubab iga päev veoautotäite kaupa toitu ja ravimeid Gazasse vedada. Egiptusest lähtuvate smugeldamistunnelite kaudu tuuakse samuti sisse mitmeid tooteid. Seega on põhikaubad kättesaadavad. See ei tähenda, et elu Gazas oleks lihtne. Ent niikaua, kuni Gaza piiri lähedal asuvates linnades ja kibutsites elavad Iisraeli kodanikud peavad oma elu päästmiseks raketirünnakute eest pagema, ei ole Gaza elanikel muutusi oodata. Selles tuleb süüdlaseks pidada rakettide tulistajaid ning isikuid, kes neil tegutseda lubavad. Teiste sõnadega, gazalased vastutavad oma heaolu eest ise.

Copyright 2008 Word of Life Israel.