Juudid esitasid kohtule ostutehingut tõestavad dokumendid, mida alguses aktsepteeriti. Hiljuti esitati asitõendina ka videolõik, milles Rajabi kinnitab, et ta müüs maja. Hiljem väideti, et dokumendid olid võltsitud. Omanikuõigust puudutavat kohtuotsust ei ole veel langetatud, kuid kohust kiitis heaks väljatõstmisorderi. Tulemusena kogunesid asunikud maja ümber ning üks Knesseti esindaja kolis majja, et toetada selles elavaid juute.
Kommentaar:
Väljaspool seisval isikul ei ole võimalik anda hinnangut ostutehingu tõenditele. Kuid näib kummalisena, et tõendeid esialgu aktsepteeriti ning hiljem peeti kahtlaseks. Kindel on see, et maja ostmine Hebroni taolises paigas on juutide jaoks poliitiliselt vastuoluline küsimus. Isegi niivõrd, et need ostutehingud peab heaks kiitma kaitseministeerium. Selline heakskiit ei ole olnud kättesaadav. See on siiski eraldi teema ning ei ole seotud võitlusega omandiõiguse pärast.
Hebron on linn, mis on iidsetest aegadest olnud seotud juutidega. Selle tähtsaimasse pühapaika Makpela koopasse on maetud patriarhid ja matriarhid (välja arvatud Raahel). Sellel haual asuv hoone on praegu jagatud mošeeks ja sünagoogiks. Hebron kuulub Iisraeli nelja juutide jaoks püha linna hulka. Aastal 1929 ründasid araablased Hebroni juutide kogukonda ning 67 inimest tapeti ja ülejäänud osa juudi kogukonnast aeti minema. Alles 1967. aastal said juudid Hebronisse tagasi kolida. Sel linnal on seetõttu tohutu religioosne ja psühholoogiline tähtsus.
Juutide kohalolu Hebronis on väga tähtis, tagamaks vabadust Jumala kummardamiseks Makpela koopa juures. See, et kaitseminister on praeguseni keeldunud rahumaja/tülimaja ostutehingu tunnustamisest, seab küsimärgi alla praeguse valitsuse visiooni Hebroni ja sealse juutide kogukonna tuleviku jaoks.
Copyright 2008 Word of Life Israel.
Soovita sõbrale
Prindi artikkel
