Hamas on viimase kolme nädala jooksul tulistanud Iisraeli sihtmärkide pihta kümneid kassam- ja grad-rakette ja mürske. Iisraeli on vastusena rünnakutele ning Iisraeli sõduri Gilad Schaliti jätkuvale vangishoidmisele lubanud Gazasse vähem kaupu vedada, kuid seda nii, et ei teki ohtu humanitaarkriisi tekkimiseks. Hamasi on andnud erinevaid signaale ning ei ole selge, kas nad on relvarahu pikendamisest huvitatud või ei ole. Iisraeli sõjaväelased on erinevatel seisukohtadel Hamasi kavatsuste suhtes.
Araabia riikide välisministrid kohtusid sel nädalal Kairos, et arutada, kuidas suhtuda lahkhelisse, mis valitseb Gazas võimutseva Hamasi valitsuse Ning Juudeas ja Samaarias tegutseva Mahmoud Abbasi Fatah´ valitsuse vahel. Nendevahelised läbirääkimised katkesid hiljaaegu, kui Hamas keeldus osalemast ühel kohtumisel Egiptuses. Hamas pidas plaanitavat kokkulepet katseks tuua Fatah Gazas tagasi võimule.
Osapoolte vaheline usaldamatus on viimasel ajal kasvanud, kuna Fatah on Juudeas ja Samaarias vahistanud sadu Hamasi aktiviste. Hamas omalt poolt on Gazas Fatah´ tegevuse praktiliselt ära keelanud. Hamasi aktivistide allasurumist Fatah´ poolt nähakse kui katset juhtimise ülevõtmiseks praegusel olulisel ajal enne 9. jaanuari. Sellel kuupäeval valitakse kavakohaselt Palestiina Omavalitsuse (PO) uus liider, keda sageli nimetatakse presidendiks. Mahmoud Abbas on andnud märku, et ta eelistab jääda oma ametisse ning arvatakse, et see põhjustab mässu Hamasi toetajate poolt. Hamas on vastanud, et sellisel juhul kuulutavad nemad PO uueks presidendiks oma parlamendi asespiikri, Hamasi liikme Ahmed Bahri.
Kommentaar:
Kui vaherahu kuus kuud ´tagasi kehtima hakkas, ütles Ehud Barak, et see parandab võimalusi Gilad Schaliti vabastamiseks. See on osutunud valeks ning Schaliti on nüüdseks 887 päeva vangis hoitud. Sõjaväe tippohvitserid ütlesid sel nädalal, et Hamasiga läbirääkimisteks on vaja mõjuvõimu. Kõige parem tee selle saavutamiseks on avaldada neile sõjalist survet. Sama kehtib raketirünnakute suhtes: kui Iisrael viis läbi sõjalisi operatsioone või hoidis piirkonnas oma vägesid, suudeti oluliselt vähendada rünnakuid ja neid koguni peatada.
Baraki tööpartei reiting on viimasel ajal arvamusuuringute järgi katastroofiliselt langenud ning valimised toimuvad juba paari kuu pärast. Barak on pidevalt öelnud, et sõjalisi operatsioone ei mõjuta parteipoliitika ja arvamusuuringud. Pole siiski kahtlust, et õige on vastupidine seos: arvamusuuringuid mõjutab sõjaliste operatsioonide edu või läbikukkumine. Ent Barak teeks hästi, kui ta jääks oma põhimõtetele truuks. Kaitseministrina ei tohiks ta niiväga mõelda tagasivalimisele, vaid sellele, kuidas Iisraeli kodanikke - nii Sderoti elanikke kui ka terroristide poolt vangistatuid - kõige paremini kaitsta.
Araablaste poolel võib Fatah ja Hamasi vaheline lahkheli, kui seda lähimal ajal ei lahendata, osutuda püsivaks. Neljakümne päeva pärast võivad Gazas ja Juudeas/Samaarias olla eraldi valitsused ja "presidendid". See muudab rahuläbirääkimised veelgi keerukamaks, kuna ükski partei ei saa kõnelda mõlema piirkonna ja elanikkonna eest. Nii araabia riikides kui rahvusvahelises kogukonnas on kasvamas valmisolek Hamasi režiimiga suhtlemiseks ja koguni tunnustamiseks. Lahkhelide püsimine arvatavasti kiirendaks seda protsessi, kuna välismaised asutused tahavad, et neil oleks Gazas kellegi poole pöörduda, et keegi seisaks seal nende huvide eest ning oleks vastutav piirkonnas valitseva olukorra eest. Ent tunnustamine ei ole tasu, mida Hamasi taoline terroriorganistasioon väärib.
Copyright 2008 Word of Life Israel.
Soovita sõbrale
Prindi artikkel
