Mitmed meediakanalid, humanitaar- ja ideoloogilised organisatsioonid ning poliitikud asusid agarasti Iisraeli kritiseerima, jättes seejuures mugavalt kahe silma vahele terrorismi, mis Iisraeli vastulöögi esile kutsus. Kõlavad süüdistused ülemäärase jõu kasutamises ning nõutakse proportsionaalsust, samuti väidetakse, et tegu on kollektiivse karistamisega. Taoline lähenemine on silmakirjalik, nagu näitab samade tegelaste vaikimine siis, kui operatsiooni eel raketid Iisraeli linnade pihta sadasid. Tunnistades, et kannatusi esineb nii araablaste kui juutide poolel, võib siiski mõndagi öelda Iisraeli tegevuse kaitseks. Eespool juba esitati üks väga oluline märkus IDF pressiesindaja poolt: kannatuste põhjustamises tuleb süüdistada Hamasi, kuid sellele võib lisada mõned tähelepanekud.

Esiteks, Iisrael tegi enne IDF operatsiooni alustamist kõik, mis võimalik, et pinge tõusu ära hoida. Iisraeli hoidus tegutsemisest hoolimata kümnetest relvarahu rikkumistest Hamasi poolt, näiteks raketirünnakutega, pommide paigutamisega, röövimiskatsetega ja relvade smugeldamisega. Ehud Barak pälvis teravat kriitikat selle eest, et ta jättis Sderoti elanikud hooletusse ning ei võtnud Hamasi vastu midagi ette. Iisraeli üritas kasutada diplomaatiat ja esitas lõpuks väga konkreetseid hoiatusi, et sundida Hamasi tagasi tõmbuma, kuid Hamas valis oma tee.

Teiseks, kui hukkunute arv - 350 - on korrektne ning ei ole ülespuhutud (nagu tavaliselt juhtub, kui Palestiina araablased uudisteallikaid kontrollivad), on see märkimisväärselt väike ohvrite arv arvestades seda, et tulistati tervelt 350 sihtmärki. Arvestada tuleks ka seda, et Gaza on üks maailma kõige tihedamalt asustatud piirkondi. Pealegi tõendab teadaanne, mille kohaselt 80-90% ohvritest on Hamasi liikmed, et Iisraeli luureinfo on usaldusväärne ja täpne. Tsiviilohvrite eest, keda vaieldamatult esineb, vastutab Hamas, kes on asustatud piirkondades tegutsemise läbi otsustanud oma tsiviilelanikud rünnakuteohu alla seada.

Veel mõne sõnaga ohvritest ja arvudest: 2006. aasta juunis teatas Hamas, et IDF tappis Gaza rannikul 20 inimest. Hiljem selgus, et tapeti seitse ning plahvatuse põhjustajaks oli Hamasi paigutatud maamiin. Märtsis 2002 kuulutasid peaaegu kõik rahvusvahelised uudistekanalid ja rida välisriikide diplomaatilisi esindusi Iisraelis, et IDF teostas massimõrva Jeninis. Palestiina Omavalitsuse peamine esindaja läbirääkimistel ütles CNNle, et tapeti 500 inimest. Tegelikuks arvuks osutus 54. Sarnased lugusid esines ka 2006. aastal Liibanonis. Asjakohane on seega hoiatus: hetkel välispressi esindajaid Gazas praktiliselt ei ole ning esitatud arve on äärmiselt keeruline tõendada.

Kolmandaks, IDF tegevust ja Hamasi terrorismi ei ole võimalik võrrelda. Meedia kasutab korduvalt väljendit "vägivallatsükkel", mis on äärmiselt eksitav. Lähis-Idas ei ole vägivallatsükleid. See väljend seab kaks osapoolt samale moraalitasandile ning näitab, et üks ei ole teisest parem. Miski ei saa olla tõest kaugemal.

Hamas on ehitatud ideoloogiale, mis nõuab Iisraeli hävitamist ja lubab selle saavutamiseks kõiki vahendeid, see organisatsioon on tuntud tsiviilisikute mõrvamise poolest. Hamas ei vastuta mitte kellegi ees peale oma korrumpeerunud doktriinide. See organisatsioon kasutab oma tsiviilelanikke kilbina ning viimastel päevadel on koguni takistanud vigastatutel abi saamist Egiptuselt. Iisraeli endine saadik ÜROs Dan Gillerman ütleb, et taoline käitumine on tingitud sellest, et Hamas "vajab" tsiviilohvreid meedia tähelepanu ja maailma kaastunde äratamiseks. Ülalesitatu on vaid osaline loetelu Hamasi julmustest. Lühidalt, Hamas on parimaks näiteks inimõiguste rikkujast ning tunneb ise selle üle uhkust.

Demokraatlikult toimiva riigi sõjavägi ei saa nii madalale moraalitasemele langeda. Seda garanteerib teatud kontroll ja tasakaal. Pealegi teab Iisrael, et iga sõjalise operatsiooni korral uurivad maailma silmad, ehk telekaamerad, iga liigutust. Osalt sellepärast, kuid ka judeo-kristliku traditsiooni pärast, mis väärtustab inimelu, teeb IDF kõik võimaliku tsiviilohvrite vältimiseks. Üks näide, mis seda tõestab, kuid ilmselt ei ole jõudnud välismaiste uudistekanaliteni, on see, et IDF saadab Gaza araablastele SMSe hoiatustega eelseisvatest rünnakutest ning palub neil sihtmärkide piirkonnast lahkuda. IDF segab koguni kohalikke araabia telekanaleid, et oma hoiatusi saata.

Araabia maailm ja suurem osa rahvusvahelisest meediast tahab esitada kuvandit kassam-raketiga sõdimisest Iisraeli sõjalennukite vastu. Selle sõnumiga tahetakse öelda, et araablaste Taavet vajab toetust sõdimisel juutide Koljati vastu. Nagu eespool näidatud, on see ülemäära lihtsustatud kujutlus ning faktide moonutamine. Inimõiguste eest seisjatel tasuks heita pilk sündmuste fassaadi taha. Silmakirjalik ja moraalselt kõlvatu on võidelda rahva vastu, kes annab oma parima inimõiguste austamiseks, ning kaitsta terroriorganisatsiooni, kes neid avalikult ja tahtlikult provotseerib.

Copyright 2008 Word of Life Israel.