Kolmapäeval tekkis internetti anonüümne veebilehekülg, millel esitati korraldus rohkem kui kümne Iisraeli poliitiku ja kaitsejõudude juhi vahistamiseks ning süüdistati neid sõjakuritegudes. Leheküljel olid nende liidrite pildid ja isikukirjeldused. Juuresolev tekst õhutas kõiki, kel on teavet Iisraeli liidrite liikumisest väljaspool Iisraeli, teavitama sellest kohe Haagi rahvusvahelist kohust.
Samal ajal arutasid Iisraeli juristid, kas on võimalik, et välisminister Tzipi Livni kolmapäevasel visiidil Brüsselisse vahistatakse ning talle esitatakse süüdistus. Asjatundjad jõudsid järeldusele, et selle sündmuse tõenäosus on väike, kuna Rahvusvaheline Kohus lõi 2002. aastal pretsedendi, mille kohaselt visiidil olevad riigipead, eeldatavasti ka valitsusministrid, oleksid taoliste süüdistuste eest kaitstud. Aastal 2002. rünnati samamoodi peaminister Ariel Sharoni.
Kõige levinumad süüdistused Iisraeli aadressil on üldisemat laadi, nagu ebaproportsionaalne jõu kasutamine. Mõned kriitikud lähevad kaugemale ning väidavad, et on toimunud massimõrv ja genotsiid. Spetsiifilisemad süüdistused on seotud kahe UNWRA kooli pommitamisega, kemikaalide oletatava ebaseadusliku kasutamisega ning mosheede pommitamisega. Iisrael on neile süüdistustele esialgsed vastused esitanud, kuid uurib iga juhtumit veel põhjalikumalt. Mõnedel juhtudel on IDF tunnistanud, et on tehtud vigu, kuid nad lükkavad tagasi süüdistused rahvusvahelise seaduste ja inimõiguste rikkumise kohta.
Kommentaar:
Need, kes ründavad Iisraeli ja nõuavad nende liidrite kohtu ette toomist, kasutavad veidrat loogikat. Riik, mis on kaheksa aastat kannatanud oma tsiviilelanike ründamist, on igal juhul tõendanud, et soovib rahu. Kui lõpuks ollakse sunnitud ründama, hakatakse neid demoniseerima ning neid kujutatakse verejanuliste koletistena, kes ei austa inimelu ega rahvusvahelist õigust. Iisrael ei tahtnud ega otsinud seda sõda. Pildid Gazast valmistavad iisraellastele sama palju valu, kui kõigile teistele. Endise peaministri Golda Meiri poolt 35 aastat tagasi araablastele öeldud sõnad on asjakohased ja täpsed ka täna: "Me võime teile andeks anda oma poegade tapmise. Kuid me ei anna teile kunagi andeks, et te sunnite meid teie poegi tapma."
Ent taoline informatsioon ei ole populaarne. Vastupidi, meediakanalites, massiliselt saadetavates e-kirjades, veebilehekülgedel ning lugupeetavate poliitikute ja diplomaatide avaldustes võrreldakse Iisraeli natsidega. Üks selline e-kiri kõrvutab saksa sõdurite pilte ja II Maailmasõjas kasutatud meetodeid Iisraeli sõjaga Hamasi vastu. Selge reaalsuse taustal, mis on nähtav kõigile, on taolised väited jäledad. Kas moraal on tõesti nii madalale langenud? Seda ei ole võimalik pidada millekski muuks kui kuritahtlikuks, traditsiooniliseks antisemitismiks. See ei vääri kummutamist.
Võtke arvesse, et umbes 80 % Iisraeli elanikkonnast toetas Hamasi vastast sõda kuni päris lõpuni. Kui uskuda Iisraeli kriitikuid, siis ei ole Gazast mingit ohtu kunagi lähtunud. Nad ütlevad: kassam-raketid tapsid 8 aasta jooksul siiski ainult 15 inimest. Taolise loogika järgi ei olnud Gaza operatsiooni sugugi vaja. Ent see tingib küsimuse, miks IDF ikkagi Gazasse läks? Kas Iisrael tahtis sellega lihtsalt näidata oma ülekaalu või oli see osaks nende "okupeerimisstrateegiast"? Selline selgitus toimiks, kui Iisrael kasutaks palgasõdureid - võõramaised sõdureid, kellele sõdimise eest makstakse. Ent Iisraeli sõjavägi on rahvaarmee. Põhimõtteliselt peab iga iisraellane sõjaväes teenima. Need kriitikud peaksid leidma selgituse küsimusele, miks iisraellased on valmis ohverdama oma poegi, abikaasasid ja vendi mõttetu operatsiooni pärast. Kas on võimalik, et 80 % elanikest toetaks sellist hullumeelsust?
Tõde on see, et Iisraeli elanikud samastusid riigi lõunaosa elanikega, keda on 8 aastat terroriseeritud. Peale selle jõudsid nad äratundmisele, et nende vaenlasel on mõrvarlikud kavatsused ja see on põhjus, miks nad operatsiooni toetasid. Otsust saata oma lähedased sõtta ei ole kunagi olnud kerge langetada ning ka seekord ei olnud seda kerge teha.
Copyright 2009 Word of Life Israel.
Soovita sõbrale
Prindi artikkel
