Friedmani ei soosi aga Netanyahu teine koalitsioonipartner - ultraortodoksne partei Shas, ning seetõttu on Netanyahu pakkunud kohtuministri ametikohale teisi isikuid. Nende hulgas on Uzi Landau, kes on Israel Beiteinu nimekirjas teine, kuid kuulus varem Likudi parteisse ja omab häid suhteid Netanyahuga. Shas on küsinud enesele siseministri kohta, kuid nad on huvitatud ka elamuehitusministeeriumist. Ultraortodokside kogukonnal on sobiva elukoha leidmisega probleeme, kuna neil on suhteliselt madalad sissetulekud ning kui Shas hakkaks juhtima elamuehitusministeeriumi, aitaks see neil oma valijaid teenida ning võita uusi toetajaid ka vähem jõuka, kuid sekulaarse elanikkonna hulgas.
Enne portfellide jagamist oma Likudi partei liikmetele tahab Netanyahu lõpetada läbirääkimised koalitsioonipartneritega, kelle hulgas lisaks Israeli Beiteinule ja Shasile on Ha-Bayit Ha-Yehudi (Juutide kodu) ja Ühendatud Toora Judaism. Näib siiski, et Netanyahu hoiab enesele rahandusministeeriumi; annab kaitseministeeriumi kaitseväe endisele ülemjuhatajale Moshe Ya´alonile ning haridusministeeriumi Gideon Sa´arile. See jätaks kõrvale kaks varem mõjukatel positsioonidel olnud poliitikut - Silvan Shalomi ja Dan Meridori. Likudist kostub hääli, nagu müüks Netanyahu oma partei maha, et rahuldada koalitsioonipartnereid.
Kommentaar:
Uue valitsuse ees seisab juba esimesest päevast peale kolm peamist ülesannet: 1) Peatada pidevad raketirünnakud Gazast. Vaatamata relvarahule terroriseeritakse Iisraeli edelaosa tsiviilelanikke keskmiselt kahe raketiga päevas. 2) Vähendada ülemaailmse majanduskriisi mõjusid. 3) Leida viis, kuidas takistada Iraani saamist tuumariigiks.
Kui Moshe Ya´alon saab kaitseministriks, siis ei jää puudu tahtest teha tegemist Hamasiga. Ya´alon oli vastu Gazast väljatõmbumisele ning on korduvalt teinud ettepanekuid karmide meetmete võtmiseks Hamasi vastu, et tagada Iisraeli tsiviilelanike julgeolek. Mis aga puudutab majanduskriisi, siis Benjamin Netanyahu on juba varemgi näidanud oma oskusi sellel alal ning et ta on valmis tegema vajalikke ümberkorraldusi majanduse tagasipööramiseks õigetesse rööbastesse. Seekord on kriis siiski teistsuguse iseloomuga ja teravam. Ent hetkel ei näi ühelgi teisel poliitikul olevat Netanyahust paremat ettevalmistust rahandusministri ametiks.
Netanyhau on korduvalt väitnud, et Iisrael ei saa eksisteerida koos Iraani kui tuumariigiga ning et rahvusvahelisel kogukonnal on vastutus selle ärahoidmiseks. Iraan võib ähvardada konkreetselt Iisraeli, kuid tema tuumariigiks saamine on ohuks kogu maailmale. Praegu näib, et sellise vaate müümine rahvusvahelisele kogukonnale jääb Liebermani ülesandeks. Liebermani on kujutatud rassisti ja õela tegelasena. Tegelikult on ta esinenud mõnede pehmelt öeldes ebakohaste kommentaaridega, kuid tema partei tegevuskava on kaugel sellest, et olla rassistlik. Taolist rassisti kuvandit kasutavad tema vaenlased poliitilistel eesmärkidel, et tema positsiooni kõigutada. Lieberman on eelmistel ministriametis oleku aegadel siiski näidanud ka teravat mõistust ja võimet hinnata olukordi õigesti. Kui Israel Beiteinu juht saab Netanyahu valitsuse välisministriks, siis võib loota, et Jeruusalemmast lähtuv sõnum saab olema selgem kui see viimastel aegadel on olnud ning et rahvusvaheline kogukond hakka
b mõistma, et Iisraelil tõepoolest on taluvuspiirid. Taoline suhtumine võib kohata vastuseisu, kuid see nõuab ka lugupidamist.
Copyright 2009 Word of Life Israel.