Järgmisel kolmapäeva õhtul algab juutide püha Pesach (Paasapüha). Pesach algab juudi kalendri Niisanikuu 15-ndal päeval. See püha tähistab iisraeli rahva väljatulekut Egiptusest pärast 400-aastast orjapõlve. See lugu on kirjas 2. Moosese raamatu 1.- 15. peatükis. Mitmed Pesach'i tähistamise juhised on kirja pandud 2. Moosese raamatu 12.- 15. peatükis. Võib-olla kõige olulisem Pesach'iga seotud tava on haputaigna (chametz heebrea keeles) likvideerimine majapidamistest. See tähistab seda, et juudid pidid Egiptusest lahkuma kiirustades ning neil polnud aega oodata, kuni nende leib on kerkinud. Samuti sümboliseerib see igasuguse uhkuse kõrvaldamist oma südamest. Pesachi ajal süüakse juudi peredes matzah leiba. Matzah on hapnemata leib, mis on valmistatud veest ja jahust ning väga kiiresti küpsetatud. Esimesel Pesachi õhtul koguneb kogu pere erilisele õhtusöögile, mis hõlmab rituaali, mis tuletab meelde nende pühade tähendust. Seda söömaaega nimetatakse seder'iks, mis tuleneb heebreakeelsest sõnast "kord". Pesach kestab seitse päeva ning pühade esimesel ning viimasel päeval tööd ei tehta.

Seoses Pesach'i saabumisega puhastati eelmisel pühapäeval Läänemüüri. Läänemüüri töötajad eemaldasid müüripragudest tuhandeid külaliste poolt sinna pandud palvekirjakesi. Neid palvekirju võetakse ära kaks korda aastas - enne Pesach'it ning enne juudi uut aastat (Rosh Ha Sahana). Selle protseduuri mõte on teha ruumi, et inimesed saaksid oma palvesoove müüripragudesse panna kartmata, et need maha kukuvad ja keegi nende peal tallub. Palvekirjade eemaldamine toimub suure lugupidamisega ning Pühapaikade rabbi järelvalve all. Töötajad peavad enne tööle asumist end rituaalselt puhastama. Kirjade eemaldamisel pragudest ei kasutata metallist teravaid esemeid, mis esindavad pigem sõjapidamist ja tapariistu, vaid puust keppidega. Seejärel mateakse need kirjad Õlimäele vanale surnuaiale.

Copyright 2009 Word of Life Israel.