Iisraeli ametnikele valmistab muret, et Obama valitsus on korduvalt ja erineval moel märku andnud, et USA seisukohad Lähis-Ida suhtes võivad muutuda. Need muutused ei ole kooskõlas Iisraeli eesmärkidega. Iisraeli Iseseisvuspäeva puhul peetud tervituskõnes kinnitas president Obama, et tugevad sõprussidemed USA ja Iisraeli vahel jäävad püsivalt "tugevateks ja murdumatuteks." President väljendas ootust kahe riigi ühiste huvide edendamise suhtes ning kõneles kõikehõlmavast rahust, mis tagaks Iisraeli julgeoleku.

Ent samal ajal üritab Obama valitsus muuta USA föderaalseadust, et võimaldada raha ülekandmist eeldatavasti loodavale Hamasi ja Fatah ühisvalitsusele Palestiina Omavalitsuses. Praegu keelavad USA seadused igasuguse suhtluse Hamasiga, mis on klassifitseeritud terroristlikuks organisatsiooniks. Peale selle kiitis USA heaks NATO liikmesriigi Türgi ulatusliku relvamüügi Liibanonile. Kuna Liibanoni president Michel Suleiman on korduvalt ähvardanud, et annab konflikti puhul Iisraeliga Liibanoni sõjaväe Hizb´Allah käsutusse, teeb see relvamüük valitsuse Jeruusalemmas loomulikult murelikuks. Lisaks spekuleerib uuriva ajakirjanduse uudistekanal Debka File, et Obama kavatseb pöörduda Iraani poole palvega lubada kasutada Iraani territooriumi USA sõdurite saatmiseks Afganistani. Debka File oletab, et sellisel juhul ei ole USAl erilist mõjuvõimu Iraani tuumaprogrammi peatamiseks.

Kommentaar:
Obama ei ole Valges Majas veel palju kuid veetnud, kuid on saatnud piisavalt signaale, mis Iisraeli ametnikke murelikuks teevad. Mõned peavad Obama poliitikat suhtlemisel juhtide ja organisatsioonidega, keda Bushi valitsus vaenlasteks luges, edusammuks ja keerulisemaks lähenemiseks. Teised siiski mõistavad, et sellised kõnelused sunnivad Ameerikat ühel või teisel viisil järeleandmisi tegema. Kardetakse, et loobumine tugevatest sidemetest Iisraeliga on üks järeleandmistest, mida Obama on valmis tegema. Ülalkirjeldatud tähelepanekud toetavad seda arvamust.

Loosungid, mida Obama oma tervituskõnes kasutas, võivad kõlada rahustavatena, kuid on nii üldsõnalised ja kahtlase väärtusega, et need ei ütle tegelikult midagi. Millist Iisraeli poolset partnerit, või millist poliitikat Obama ühistest huvidest rääkimisel silmas peab? Praeguse ja eelmise valitsuse lähenemiste vahel on oluline erinevus. Ning PO juhid ei nõustu aktsepteerima midagi vähemat kui eelmine valitsus lubas, vastupidi - nad nõuavad rohkem. Kas on USA üksi määratleb, mida ühised huvid hõlmavad?

Samamoodi, kes määratleb Iisraeli jugeolekualased vajadused? Kas ametnikud Washingtonis kontoris Lähis-Ida kaardi taga istudes või Sderoti elanikud, kes pidevalt varjuvad rakettide eest? Ja lõpuks, mida tähendab kõikehõlmav rahu Lähis-Idas? Oslo leppe sõlmimisest saadik 1993. aastal on kasutatud "maa rahu eest" skeemi. See kukkus läbi Liibanonis. See kukkus läbi Gazas. See on kukkumas läbi PO territooriumitel. Ent viimaste avalduste põhjal otsustades on see endiselt ainuke valik Obama ja Clintoni jaoks. Iisraeli välisministri Liebermani sõnul tuleb sellest lähenemisest loobuda. Lieberman ja Netanyahu on seisukohal, et suurimaks ohuks Lähis-Idas on Iraan. Võime ilmselt täheldada esimesi selgeid märke, et USA ja Iisrael loevad Lähis-Ida kaarti erinevalt.

Copyright 2009 Word of Life Israel.