Haifa Ülikooli arheoloogiaosakonna töötajad leidsid väljakaevamistel Jordani orust inimeste loodud maa-aluse koopa, mis on Iisraelis leiduvatest suurim, teatab Science Daily. Koobas asub 4 km kaugusel Jeerikost. Tohutu suur koobas paikneb umbes 4000 ruutmeetri suurusel maa-alal, seda toestavad 22 hiiglaslikku sammast ning see on umbes 3 meetri kõrguse laega. Koopast leiti mitmesuguseid graveeringuid, mille hulgas on riste, rooma tähti ning söövitus, mis näib kujutavat Rooma leegioni lippu. Väljakaevajad leidsid sammastelt nišše, mida võidi kasutada õlilampide paigutamiseks ning auke, mille külge võidi kinni siduda loomi, mille abiga väljaraiutud kive koopast välja veeti. Väljakaevamistöid juhtinud prof. Adam Zertal arvab, et koobas oli algselt Rooma ja Bütsantsi ajastul suur kivikarjäär ning oli kasutuses umbes 400-500 aastat. Ta selgitab, et mitmed muud leiud näitavad, et seda paika kasutati ka teistel eesmärkidel, nagu kloostrina ja võimalik et ka pelgupaigana.

Leiu puhul jäi mõistatuseks, miks kive maa alt kaevandati. Prof. Zertal arvab, et see paik on "Galgala", mille võib leida Madaba kaardilt - Bütsatsi ajastust pärinevalt Iisraeli kaardilt. "Galgala" lähedal asub kaardil koht nimega "Dodekaliton", mille tähenduseks kreeka keeles on "kaksteist kivi". See paik on kaardil Jeerikost sama kaugel kui koobas. Prof. Zertal spekuleerib, et see võib tähistada kivikarjääri kohas, mida bütsantslased pidasid Gilgaliks. "Rooma ajastul oli tavaks ehitada templeid pühapaikadest toodud kividest, mida peeti seetõttu väärtuslikumaks. Kui meie oletus paika peab, siis see, kui bütsantslased pidasid seda paika Piiblis mainitud Gilgaliks, muutis sellele koha piisavalt austusväärseks ning see võis olla põhjuseks, miks nad siia maa-aluse kivikarjääri kaevasid," teeb prof. Zertal kokkuvõtte.

Copyright 2009 Word of Life Israel.