"Meie Likudi liikmetena ei saa põhimõtteliselt toetada Palestiina riiki." Nii väitsid umbes pooled Knessetisse valitud Likudi liikmed sel nädalal oma kirjas peaminister Benjamin Netanyahule. Kiri, mille algatajaks oli äsja Knessetisse valitud Tzipi Hotovely, avaldati järgmisel päeval pärast seda, kui Netanyahu iganädalasel valitsuskabineti koosolekul esmakordselt väljendit "kahe-riigi lahendus" oli kasutanud. Juudea ja Samaaria asunduste külmutamise asemel kutsutakse kirjas üles ehitamist jätkama ning sellele viidatakse kui Likudi traditsioonilisele poliitikale.

Kahe riigi poliitika kohta väidetakse kirjas, et "taoline lahendus ei oleks võimalik ega õige, kuna juudi rahval on moraalne õigus oma maale ning peale selle tekitaks see julgeoleku probleeme." Netanyahu kaitses oma sõnumit kahe-riigi lahenduse kohta ning ütles, et see tõi kaasa olulisi diplomaatilisi saavutusi, sealhulgas toetuse Nelikult (USA, EL, ÜRO ja Venemaa), mis kutsub nüüd Palestiina araablasi üles kuulutama pärast rahuleppe sõlmimist konflikti lõppenuks.

Samal ajal on USA ja Iisrael lähenemas kokkuleppele asunduste ehitamise osas. Tõenäoliselt jõutakse mõlema osapoole jaoks mugavale kompromisslahendusele, mille kohaselt Iisraelil lubatakse enne külmutamise jõustumist lõpuni ehitada umbes 700 peagi valmivat hoonet.

Kommentaar:
Poliitikat nimetatakse kompromisside tegemise kunstiks. Sellel on kaks olulist komponenti: põhimõtted ja eelistused. Neist esimest ei tohiks kergesti muuta, kuid teise osas võib olla paindlikum. Ent need on siiski üksteisega läbipõimunud. Netanyahu on nüüd loobunud ühest oma põhimõttest: ei Palestiina riigile. Seda tehes seadis ta oma eelistuste nimekirjas head suhted rahvusvahelise kogukonnaga ettepoole Iisraeli kontrollist Juudea ja Samaaria üle. Sellise otsuse toetuseks võib leida tugevaid argumente.

Teiselt poolt leidub sellele otsusele ka tugevaid vastuargumente. Teatud mõttes on see lühinägelik. Rahvusvahelise kogukonna toetus võib valitsuste vahetumisel või muude maailmas aset leidvate sündmuste tagajärjel muutuda, ent Juudeast ja Samaariast lahkumist ei ole lihtne tagasi pöörata. Palestiina riik, mida toetavad teised araabia riigid, oleks selles piirkonnas suureks ohuks Iisraeli turvalisusele.

Ent sama oluline on psühholoogiline sõnum, mille Iisrael Juudeast ja Samaariast väljatõmbumiseks nõusoleku andmisega annab. Kui Iisrael loobub oma nõudmistest Juudeale ja Samaariale, oma ajaloolise kodumaa südamele, võidakse peagi hakata küsitavaks pidama nõudmisi mistahes osale sellest maast. Selliseid hääli on juba kõlanud. Seega, kuigi lühemas perspektiivis saavutatakse edu, võivad tagajärjed pikemas perspektiivis olla vähem vastuvõetavad. Traditsiooniliselt iseloomustab suurt riigijuhti see, et ta näeb kaugemale ja teeb plaane pikemaks ajaks kui oma ametiaja lõpuni. Netanyahul võib sellel alal vajakajäämisi olla.

Copyright 2009 Word of Life Israel.