Iisraeli sõjalised eksperdid, kes uurisid plahvatuskohas tehtud pilte, ütlesid, et hoone katuses olevate arvukate aukude suuruse järgi võib oletada, et selles hoones hoiti kümneid katjuuša-tüüpi rakette. Eksperdid lisasid: "See maja oli ühenduses terve maa-aluse võrgustikuga, mida ehitati otse UNIFILi ja Liibanoni sõjaväe nina all." Iisraeli kaitsevägi avaldas hiljem veel salvestisi, mis näitasid, kuidas Hizb´Allah liikmed maa-alusesse süsteemi sisse ja välja käisid.
ÜRO tegi pärast seda vahejuhtumit avalduse, milles öeldakse, et tegu on vaherahu "tõsise rikkumisega".
Kommentaar:
Sellest ajast saadik, kui Teine Liibanoni Sõda 2006. aastal lõppes, on Iisrael ÜROle ja rahvusvahelisele kogukonnale pidevalt rääkinud, et Hizb´Allah, rikkudes resolutsiooni 1701, taastab ja parandab oma positsioone Lõuna-Liibanonis. Seda teeb ta ka piirkonnas, mida ÜRO koos Liibanoni sõjaväega kontrollib, ning kus Hizb´Allah ei tohiks viibida. Luureandmete kogumise eesmärgil on Iisraeli lennukid tunginud Liibanoni õhuruumi ning dokumenteerinud relvade smugeldamise üle Süüria piiri ning relvaladude ehitamise Lõuna-Liibanonis.
Alles möödunud nädalal teatas ÜRO peasekretär Ban Ki-moon, et kahtlused Iisraeli luurerühmituste tegutsemise kohta Liibanonis ning Iisraeli väited Hizb`Allah tegevuse kohta Lõuna-Liibanonis ohustavad hapraid suhteid nende kahe riigi vahel. Teisipäevane plahvatus peaks mõjutama tema hinnangut olukorrale ning see tõestas taas, et Iisraeli kaitsmisel ei saa juudi rahvas loota kellelegi teisele peale enese. Iisrael rikkus samuti oma lendudega üle Liibanoni territooriumi resolutsiooni 1701 ning rahvusvaheline kogukond mõistab jätkuvalt Iisraeli selle eest hukka. Ent kas on mõistlik oodata, et Iisrael peaks sel ajal, kui vaenlane valmistub sõjaks, tegevusetult istuma ning aastaid ootama, et ÜRO tegutsema hakkaks? See oleks mistahes riigi poolt ja mistahes mõõdupuude järgi väga vastutustundetu käitumine.
Copyright 2009 Word of Life Israel.