PO eeldatavasti mõõdukas peaminister Salam Fayad süüdistas Briti ajalehele Times antud intervjuus Iisraeli "jõhkra okupatsiooni" teostamises, millega eiratakse õiguspõhimõtteid ja inimühiskonna moraalinorme. Fayad väitis, et PO kavatseb kahe aasta jooksul kuulutada ühepoolselt välja oma riigi. "Me oleme otsustanud olla ettenägelikud ning kiirendada okupatsiooni lõppemist, tehes palju tööd positiivsete asjaolude loomiseks, mis toetaksid meie oma riigi sündimist kui fakti, mida ei saa ignoreerida. Selline on meie tegevuskava," väitis ta.
Peamine rahuläbirääkija PO poolel, Saeb Erekat, kommenteeris samuti rahuprotsessi ning ütles, et Iisrael suhtleb Palestiina araablastega nagu turul. Nad arvavad, et võivad lihtsalt valida, mida osta ja mida mitte. "Läbirääkimised seisnevad andmises ja võtmises," ütles ta. Asunduste kohta ütles Erekat: "Rahu ja asundused ei sobi kokku."
Samal ajal töötavat president Peres välja plaani, mis näeb ette Iisraeli vägede kohest väljatõmbumist peaaegu kogu Juudeast ja Samaariast (Läänekaldalt), ajutiste piiride seadmist ning lubadust panna teatud aja jooksul paika püsivad piirid. PO on aga ajutiste piiride idee otsustavalt tagasi lükanud.
Kommentaar:
PO esindajate avaldused kõlavad pool aastat pärast seda, kui Obama valitsus araablaste seas meelituskampaaniat tegi. Lisaks sellele, et Obama sundis Netanyahut nõustuma kahe-riigi lahendusega ning avaldab talle survet asunduste (kaasa arvatud Jeruusalemma) küsimuses, on ta kiitnud araablaste rahualgatust ning astunud samme heanaaberlike suhete loomiseks Süüriaga. Araablased on sellele vastanud äärmise põlguse ning karmimate seisukohtadega. Araabia riigid ei ole suhete normaliseerumise märgiks valmis andma isegi Iisraeli lennukitele luba ülelendudeks.
Teemadeks on seega Iisraeli, antud juhul ka USA tehtavad järeleandmised, millele araablased vastavad järeleandmatusega. Kõlab tuttavalt. Sama skeem on kordunud kogu 20. sajandi jooksul ning eriti pärast 1993. aasta Oslo leppeid. Ent alandamisele vaatamata näib Obama kavatsevat liikuda sedasama õnnetut rada mööda. Kuid paraku jääb sellel tee valimisel vähe alternatiivseid valikuid. Need, kes järeleandmisi saavutasid, ei võimalda rohkemat. Fakt, et USA peab Abbasi nõusolekut kohtuda Netanyahuga võiduks, tõestab seda: Pool aastat tagasi Abbas lunis kohtumist peaministriga.
Huvitaval kombel näib, et sel nädalal jõudsid kaks väga erinevat poliitikut samale järeldusele: lähitulevikus ei sõlmita mingit rahulepet. Fayad, nagu eespool mainitud, esitas seetõttu üleskutse riigi ühepoolseks väljakuulutamiseks. Iisraeli poolel viitas välisminister Lieberman deklaratsioonile, mis avaldati möödunud nädalal Fatah üldkoosolekul, ning ta ütles: "Lähima 16 aasta jooksul on võimatu ületada vastuolusid Jeruusalemma ja põgenike küsimuses ning Iisraeli kui juutide riigi tunnustamise üle (arvu 16 valis ta seetõttu, et just nii palju aastaid on möödunud Oslo lepetele allakirjutamisest)." "Obama "jah, me suudame" ei pruugi Lähis-Idas sama efektiivselt toimida.
Üks märkus ka PO peamise läbirääkija Saeb Erekati kohta. Tema meetodiks väitlustes on lüüa esimesena ning teha seda korralikult, et vastane pea kaotaks. Erekati avaldused on sageli nii äärmuslikud ja reaalsusest kaugel, et need ei jäta ruumi teineteise mõistmiseks. Ei jää mingit ühenduslüli, millest lähtuvalt vastane saaks mõttevahetust alustada. See mõjub lausa haletsusväärselt, kuidas ta kasutab vastutuse vältimiseks pidevalt "ärge meid süüdistage, sest meie oleme kannatajad" kaarti. Erekatilt ei kuule kunagi enesekriitikat ning ta nimetab kõige põhjuseks "okupatsiooni". Erekati avaldused on sageli faktide poolest eksitavad, ebaloogilised ja petlikud, kuid need on sisult lihtsad ning avaldavad televaatajatele suurt mõju.
Copyright 2009 Word of Life Israel.
Soovita sõbrale
Prindi artikkel
