Palestiina Omavalitsuse peamine läbirääkija Saeb Erekat esines oma möödunud nädalal toimunud Washingtoni visiidi ajal järgmise mõtteavaldusega: “Nad [Iisrael] tahavad, et ma liituksin sionistliku liikumisega. Seda ma ei kavatse teha.” See väide puudutas Iisraeli nõudmist, et PO peab tunnustama Iisraeli juutide riigina. Erekat on osav sõnameister ning muudab, nagu tavaliselt, Iisraeli nõudmise täiesti absurdseks. Iisrael ei ole iial nõudnud Erekatilt sionistliku liikumisega liitumist, vaid ainult seda, et ta tunnustaks Iisraeli juutide riigina. On see nõudmine nii absurdne kui Erekati kuulates tundub?

Muidugi, kui sionismi all mõeldakse Jabotinsky “Jordani jõe kahte kallast”, siis on võimalik mõista, et Erekatil on raske sellega nõustuda. See muudaks Palestiina riigi idee mõttetuks. PO on näinud palju vaeva maailma veenmisega, et see on õiglane idee. Aga isegi kui oletada, et see on õiglane, siis miks peaks mõte sellest, et Erekat liitub sionistliku liikumisega, olema vastuolus tema tööga Palestiina riigi heaks?

Vähemalt 1999. aastast saadik on kõik Iisraeli peaministrid Palestiina riigi loomise ideega nõustunud. Kaasa arvatud praegune peaminister, kes kuni Bar Ilanis kaks aastat tagasi peetud kõneni oli otsustavalt selle vastu. Võib öelda, et mingis mõttes on kõik need Iisraeli liidrid toetanud Palestiina rahvusliku liikumise eesmärke.

Sionism ei ole ühtne liikumine ning ei ole seda kunagi olnud. Praegu on olemas juutide rühmitusi, nagu näiteks J Street, mis toetavad innukalt Palestiina riigi loomist, kuid peavad end seejuures sionistideks. Sama kehtib Kadima partei ja terve hulga teiste organisatsioonide kohta. ”Suurema Iisraeli” sionismi toetavad ainult väiksemad parempoolsete vaadetega rühmitused. Oluline on aga mõista, et kõik sionistlikud parteid jagavad ühist seisukohta, et Iisrael peaks olema juutide riik ning rahvuslik kodu juutidele.

Saeb Erekat on haritud mees. Ta teab, et sionism on paljutahuline. Ta teab, et ”sionistliku liikumisega liitumine” (mida iganes see praktilises mõttes peaks tähendama) võimaldaks tal jätkata võitlemist, nii intellektuaalsete jõupingutuste kui ka muude rahumeelsete meetmete toel, Palestiina riigi rajamise eest. Kui põhieesmärgiks on taolise riigi rajamine, siis Erekati ”liitumine sionistliku liikumisega” seda ei takista. Ainus asi, mida ta sionistliku liikumise liikmena teha ei saa, on töötamine juutide riigi hävitamise heaks.

PO esindaja väitis hiljuti, et Iisraelil ei ole vaja nõuda Iisraeli tunnustamist juutide riigina. Öeldakse, et seda käsitleti Oslo lepingus. Kui see on tõsi, siis miks on nii raske tookord öeldut korrata? Tõesti, PO peab arvestama sellega, et sirgjooneline avaldus Iisraeli kui juutide riigi toetuseks võib kutsuda esile reaktsioone tänavatel ning tugevdada Hamasi mõju. Olukorra teeb tõsiseks see, et kui PO, kas rahva surve või oma poliitika tõttu, ei ole valmis Iisraeli tunnustama juutide riigina, siis kas saab Iisraelil olla mingit ajendit läbirääkimiste jätkamiseks? Iisraeli eesmärk on tema identiteet juutide riigina ning see ei saa olla läbirääkimiste teemaks!

Erekatil ja PO-l on aeg nõustuda sionistliku liikumisega, aktsepteerida Iisraeli juutide riigina. Keeldudes tegemast taolist avaldust, saadab PO teistsuguse sõnumi, mis kõneleb palju valjemini ning annab tunnistust organisatsiooni halvasti varjatud kavatsustest.

Copyright 2010 Word of Life Israel.