Fakt number üks: ÜRO peaassamblee, kuhu kuuluvad kõik 192 ÜRO liikmesriiki, teeb praegu kokkuvõtteid sügishooaja ja kogu aasta tegemistest. ÜROl on palju ülesandeid ning üks neist on jälgida, et inimõiguste rikkumistega kogu maailmas tegeldakse ning nende vastu võetakse midagi ette. Huvitav fakt, millest te CNNi, BBC, Al Jazeera ja oma riiklike uudistekanalite vahendusel ei kuule, on see, et 80 % ÜRO peaassamblee selle aasta (nagu ka eelmiste aastate) resolutsioonidest, mis olid suunatud mõnele kindlale riigile, olid suunatud ühe riigi vastu, ning see on Iisrael. Jutt käib 21-st resolutsioonist.

ÜRO peaassamblee resolutsioonides mainiti ka teisi riike: Afganistan, Birma, Gruusia, Iraan, Põhja-Korea ja Ameerika Ühendriigid. Neist igaühte puudutas üks resolutsioon. Ning nendega ÜRO selle aasta resolutsioonid, mis olid riikidele suunatud, piirdusid.

Kommentaar:
Võtke veidi aega, et mõelda järgmistele küsimustele: miks mainitakse Iraani ainult ühel korral? Miks ei mõisteta hukka tagakiusu, vägistamisi ja mõrvu Sudaani Darfuris? Miks ei puudutata naiste olukorda moslemimaades, eriti Saudi Araabias? Miks eiratakse režiimivastaste jõhkrat kohtlemist Hiinas? Miks puuduvad nimekirjast kümned totalitaarsed režiimid, kus kasutatakse vägivalda, ei võimaldata sõnavabadust ning rikutakse põhilisi inimõigusi? Ning lõpuks, kas peaksime uskuma, et Iisrael vastutab 80 protsendi eest kõigist inimõiguste rikkumistest maailmas?

Et eelmistele küsimustele ei ole vastuseid, ning et vastus viimasele küsimusele on ilmselge, miks ei kuule me sellest siis meedia vahendusel? Selline ühes kõige lugupeetavamas rahvusvahelises organisatsioonis valitsev ebaproportsionaalne kinnisidee ühe riigi suhtes peaks tõesti olema esilehekülgede uudiseks. Nii see aga ei ole. Kas on võimalik – lihtsalt võib ju olla – et tegu on teatud laadi antisemitismiga? Traagiline on see, et maailm ei saa sellest iial teada, sest antisemitismi mainimine ei ole poliitiliselt korrektne.
Kommentaari lõpp.

Fakt number kaks: FBI hiljuti avaldatud aruanne näitab, et 2009. aastal sooritati Ameerika Ühendriikides 931 juutide vastu suunatud vihkamiskuritegu. Katoliiklaste vastu oli suunatud 51 kuritegu, protestantide vastu 38 ning vihkamiskuritegusid moslemite vastu oli 107. Need andmed puudutavad religiooniga seotud vihkamiskuritegusid. FBI esitas andmed ka rassiga seotud vihkamiskuritegude kohta. Mustanahaliste vastu suunatud kuritegusid oli selgelt kõige rohkem: 2284.

Kommentaar:
Sõna “islamofoobia” on viimastel aastatel väga laialt levinud. Poliitikud manööverdavad islami ja moslemitega tegelemisel äärmise ettevaatusega, et vältida süüdistamist islamofoobias. Arvestades seda, millist tähelepanu nähtusele meedias pööratakse, näib see olevat suur probleem. Eitamata, et lääneriikides esineb eelarvamusi ja isegi hirmu (mis on osaliselt põhjendatud) islami ja moslemite suhtes, näitab FBI statistika siiski, et “judeofoobia”, mida sagedamini nimetatakse “antisemitismiks”, on üheksa korda rohkem levinud.

Isegi kui võtta võrdluseks mustanahaliste vastu suunatud rassistlikud rünnakud, siis võttes arvesse nende kahe kogukonna suurust, võib rünnak tabada juute mustanahalistest kaks kuni kolm korda sagedamini,. Ärme unustame, et see puudutab USAd – riiki, mida üldiselt peetakse juudisõbralikumaks kui Euroopa riike.

Kommentaar:
Raske on hoiduda ühe järelduse tegemisest kahe ülalnimetatud fakti põhjal: läänemaailm ei pea vastuvõetavaks antisemitismist kõnelemist, kuid antisemitismi elluviimist peab.

Copyright 2010 Word of Life Israel.