Brasiilia ametist lahkuv president Lula da Silva teatas reedel, et tema riik tunnustab Palestiinat kui ”vaba ja iseseisvat riiki, millel on 1967. aastal kehtinud piirid”. Sama teatas teisipäeval Argentiina ning Uruguai välisminister ütles, et tema riik kavatseb neid järgida 2011. aastal. Sarnaseid samme võib oodata ka teistelt Lõuna-Ameerika riikidelt. Argentiina teadaandes öeldi, et tunnustamise eesmärgiks on ”läbirääkimiste protsessi edendamine” ning õiglase ja püsiva rahu saavutamine Lähis-Idas.
Iisraeli välisminister mõistis Lõuna-Ameerika riikide sammud otsekohe hukka: “Palestiina riigi tunnustamisega rikutakse Iisraeli ja Palestiina Omavalitsuse 1995. aastal sõlmitud vahekokkulepet...” Pressiavalduses öeldi veel, et sellised sammud “õõnestavad väljavaateid püsiva rahu saavutamiseks.” Ka USA väljendas kahetsust nende tunnustamissammude üle ning väitis, et need olid ”sügavalt ekslikud”.
Kommentaar:
Araabia Liiga tervitas pärast teadaande avaldamist Brasiilia “julget otsust” ning ütles, et see ehitab “austust rahvusvahelise seaduse ja rahvusvaheliste resolutsioonide” vastu. PO nimetas seda “diplomaatia võiduks” ning pidas seda PO juhi Mahmoud Abbasi järelejätmatute pingutuste tulemuseks nende riikide mõjutamisel. PO esindaja läbirääkimistel Saeb Erekat väidab, et praeguseks on “Palestiinat” tunnustanud 104 riiki.
ÜRO 22. novembri 1967. aasta resolutsioon nr 242 kutsub üles tegema algatusi “kokkuleppele jõudmiseks ning toetama pingutusi rahumeelse ja õiglase lahenduse leidmiseks.” PO ja Araabia Liiga viitavad sageli sellele resolutsioonile, kui nad üritavad oma kaebustele rahvusvahelisest seadusest ja resolutsioonidest toetust leida. Ent tavaliselt tsiteerivad nad resolutsiooni teisi osasid: neid, mis puudutavad Iisraeli väljatõmbumist teatud territooriumitelt ning “õiglast lahendust põgenike probleemile”.
PO ja Araabia Liiga on veennud maailma, et Iisrael rikub seda resolutsiooni, kui ta ei lahku kogu Kuuepäevasõjas hõivatud territooriumilt ning ei luba põgenikel Iisraeli sisenenda. Ent resolutsioon ei kõnele sellest. Resolutsiooni koostajad ei eelda, et Iisrael peaks kogu nimetatud territooriumilt välja tõmbuma või võtma vastu kõiki põgenikke. Läbirääkimistel saadav põhimõtteline lahendus on aga tõesti selge, eriti pärast Oslo lepet.
Kokkuvõtteks, need riigid, kes täna “Palestiinat” tunnustavad, rikuvad rahvusvahelist seadust ja resolutsioone, mida nad enda väitel austavad. Sellega julgustavad nad palestiina araablasi võtma ühepoolseid meetmeid, mis äärmiselt tõenäoliselt sunnivad Iisraeli kasutama sõjalisi meetmeid. Iisrael ei kavatse ega saa lahkuda Juudeast ja Samaariast (Läänekaldalt) ilma kokkuleppeta. Julgeolekuoht on liiga suur. Seetõttu põhjustab Brasiilia, Argentiina ja teiste riikide toetus “vabale ja iseseisvale Palestiinale” ainult konflikti jätkumist.
Lõpuks, Brasiilia ja Argentiina tunnustavad oma avaldustes riiki, millel on ”1967. aasta piirid”. Need ”piirid”, mida sageli nimetatakse ”roheliseks piiriks”, ei ole üldse mitte piirid. Need on relvarahu piirid, mida ei ole rahvusvahelisel tasandil iial tunnustatud piiridena. Sellepärast on piiride küsimus läbirääkimiste teemaks. Kuulutades toetust rohelise piiriga piirnevale Palestiina riigile üritavad Brasiilia ja Argentiina dikteerida läbirääkimiste tulemusi ning taas eirata rahvusvahelist seadust ja põhimõtteid.
Copyright 2010 Word of Life Israel.
Soovita sõbrale
Prindi artikkel
