USA saadik Dennis Ross, EL saadik Tony Blair ning EL välispoliitikat koordineeriv Catherine Ashton teevad pingutusi Iisraeli ja PO seiskunud rahukõneluste jätkamiseks. Kõik nad rõhutavad läbirääkimisotsuse vajalikkust ning saadavad sellega POle sõnumi, et riigi väljakuulutamist ühepoolselt ei ole mõtet taotleda.

Väljavaated kokkuleppe saavutamiseks, isegi olulisteks läbirääkimisteks, ei ole eriti suured. PO liider Mahmoud Abbas ei näita üles järelandlikkust oma nõudmistes, mistõttu peaminister Netanyahu kurjustas temaga nädala alguses tema ”kolme ei pärast”: ei Iisraeli tunnustamisele juutide rahvusriigina, ei julgeolekualastele kokkulepetele ja ei ”tagasipöördumise õigusest” loobumisele.

Kadima partei kritiseerib samal ajal Netanyahut selle eest, et tal puudub poliitika rahuläbirääkimiste jaoks ning et ta kahjustab Iisraeli rahvusvahelist mainet. Koalitsiooni kuuluv Tööpartei ähvardab lahkuda, kui läbirääkimistega edasi ei minda. Tööpartei liider ja kaitseminister Ehud Barak on oma partei tugeva surve all ning paljud nõuavad tema tagasiastumist. Nad väidavad, et kunagi mõjuvõimas partei on muutunud viigileheks Netanyahule, kes ei suhtu rahu taotlemisse tõsiselt.

Kommentaar:
Suur osa Kadima ja Tööpartei mõningate esindajate kriitikast Netanyahu valitsuse suhtes on ebaõiglane. On ilmne, et Netanyahu poliitiline programm ei kattu Kadima omaga. Iisrael hääletas 2009. aastal ülekaalukalt parempoolsete poolt just sellepärast, et Kadima valitsus oli valmis ära andma liiga palju maid. Netanyahu süüdistamine põhjusel, et ta seda ei tee, tähendab rahva tahte põlastamist.

Tegelikult ei ole Netanyahu see, kes läbirääkimistest hoidub, vaid Abbas. PO liider esitab Netanyahule läbirääkimiste alustamiseks enneolematuid tingimusi. Nõudmisi asunduste ehitustöö külmutamiseks ning 1967. aasta rohelise piiri aktsepteerimiseks riigipiirina ei seatud Kadima võimu ajal kunagi läbirääkimiste tingimuseks. Kui Netanyahu neid nõudmisi tunnustama peaks, tähendaks see loobumist Hebronis, Petlemmast, Peetelist ja Shekemist ning Jeruusalemma jagamist selliselt, et Templimägi ja Läänemüür jääksid araablastele. See tähendab territooriumite totaalset äraandmist ning ainuke teema, mille üle siis veel läbirääkimisi pidada saaks, on juutide riigi riismete hävitamine põgenike tagasipöördumisega. Selliste nõudmiste tagasilükkamise eest peaministrit küll eriti kritiseerida ei saa. Kahjuks näib, et Kadima liider Tzipi Livni opositsiooni liidrina hülgab vastutuse rahva ees ning eelistab sellele valmistumist järgmisteks valimisteks.

Copyright 2011 Word of Life Israel.