Iisraeli välisminister Avigdor Lieberman põhjustas suure poleemika, kui tema partei Israel Beiteinu algatas möödunud nädalal Iisraeli parlamendis Knessetis liikumise rea Iisraeli inimõiguste organisatsioonide rahastamisskeemide uurimiseks, kuna neid kahtlustatakse Iisraeli kaitseväe sõdurite delegitimiseerimise kampaanias osalemises. Israel Beiteinu esindaja Fania Kirshenbaumi andmeil tegeles üks neist organisatsioonidest koolides õpilaste veenmisega, et IDFi astumine on ebaeetiline. Teised Knesseti liikmed ütlesid, et see liikumine on “häbiks Knessetile”, vahend opositsiooni lämmatamiseks ning on ohuks Iisraeli demokraatiale.
Kommentaar:
Väitlus Iisraelis selle Israel Beiteinu liikumise üle on muutunud väga teravaks ja mitte eriti konstruktiivseks. Sõnavabaduse piiramine on väga tõsine asi ning selle vastu peaks igal juhul seisma. Samuti on küsitav, kas Knesset on ikka õige organ taoliste uurimiste algatamiseks või peaks see jääma kohtusüsteemi ülesandeks.
Liikumise eesmärk on tegelikult ainult nende organisatsioonide rahastamisskeemide uurimine. See ei taotle organisatsioonide sulgemist ega takista nende osalemist avalikus debatis. Raske on mõista, miks peaks kellegi rahaallikate avalikustamist pidama ebademokraatlikuks. Vastupidi, see on märgiks avatud ja demokraatlikust riigist.
Liberman väidab Im Tirtzu andmetele toetudes, et need organisatsioonid saavad raha araabia riikidelt ja terrorismi toetavatelt organisatsioonidelt. Teine selle ala asjatundja Gerald Steinberg väidab, et see on võimalik, kuid ei ole tõendatud fakt. Kui see osutub tõeks, seab see nende organisatsioonide tegevuse sootuks erinevasse valgusesse.
Teiselt poolt on teada, et mitmete Euroopa riikide valitsused toetavad Iisraeli vasakpoolseid organisatsioone. Ent ei need organisatsioonid ise ega nende annetajad Euroopas ei ole valmis avalikustama vastavaid arve. See on koguni vastuolus nende Euroopa riikide seadustega.
Rahaasjade läbipaistvuse kriteerium peab kehtima muidugi ka parempoolsetele organisatsioonidele, kuhu kuuluvad juutide äärmusrahvuslased. Ka nemad peaksid tõendama oma rahaallikaid. Loomulikult ei toetaks ükski araabia riik neid paremvaadetega organisatsioone, see ei saa olla seega probleemiks. Neid ei toeta ka ükski Euroopa riik. See tähelepanek ei pruugi olla midagi uut ning sugugi mitte mainimsväärne, kui arvestada Euroopa positsiooni selles konfliktis, kuid see räägib väga kõnekalt Euroopa katsetest mõjutada Iisraeli avalikku arvamust ja selle ideoloogilist suundumust.
Kokkuvõttes, Euroopa toetus läheb ainult äärmuslikult vasakpoolsete vaadetega rühmitustele Iisraelis ning toetuse suurust varjatakse hoolega. Kas selline käitumine ei jää siseasjadesse sekkumise piirile? See ei pruugi olla ebaseaduslik, kuid on selgelt ebamoraalne. Ning kas ei peaks Iisraeli rahval olema õigust teada?
Üllatuseks ei ole Iisraeli vasakpoolsed nõudnud, et ka parempoolseid organisatsioone uuritaks. Arvatavasti sellepärast, et paremrühmituste rahastamisskeemid on juba teada: nende suhteliselt tühine toetus tuleb rikastelt välisriikides elavatelt juutidelt ning osa tuleb kristlikelt evangeelsetelt organisatsioonidelt.
Copyright 2011 Word of Life Israel.