Purimi püha tähistatakse adarikuu 14. päeval (Estri 9:17, 19). Kaitsemüüriga ümbritsetud linnades (nagu Susa ja Jeruusalemm) on Purimit tähistatud 15. kuupäeval (Estri 9:18) ning seda nimetatakse Shushan Purim. Jeruusalemmas tähistatakse Purimi siiani adarikuu 15. päeval.
Purimi ajal loetakse sünagoogides kaks korda Estri kirjarulli (Megillah): esimene kord Purimi eelõhtul ning teist korda Purimi päeval. Hamani nime mainimisel (54 korral) on tavaks raputada kõristeid ja trampida jalgu, et ”kustutada” tema kuri nimi. Seega muutub sünagoog Purimi ajal suhteliselt lärmakaks kohaks.
Purimi ajal rõhutatakse rahva ühtsust ja sõprust ning selle märgiks saadetakse sõpradele söödavaid kingitusi (mishloach manot) ning tehakse annetusi vaestele (Estri 9:22). Üheks traditsiooniliseks Purimi aja toiduks on ”Hamani kõrvad” – mooniseemnetäidisega kolmnurksed koogikesed.
Loo peategelase nimi Ester on heebrea keeles huvitava tähendusega. Selle tüvi on sarnane sõnaga “nistar”, mis tähendab “varjatud”. Jumal ise on varjatud Estri raamatus. Tema nime ei mainita Estri raamatus kordagi, kuid ometi oli ta tegev ning mängis lahenduses suurt osa. Kogu Purimi lugu kõneleb varjatud olemusest ning rollide vahetumisest. Sellest tuleneb kostüümide kandmise ja kellekski teiseks riietumise tava. Seetõttu on Purim lõbus aeg lastele ja kogu perele, kes näevad vaeva kostüümide loomisega. Koolides korraldatakse tavaliselt Purimi kostüümide võistlusi. Tavaliselt esinetakse ka Purimi näidendite ja paroodiatega.
Kahjuks on need pühad tänapäeval muutunud kommertslikuks ning ostukeskustes müüakse halloweeni-vaimus loodud tondikostüüme. Ent religioossete juutide elurajoonides jalutades võib näha ilusaid väikesi Estreid, uhkeid kuningas Ahasveroseid ja vankumatuid Mordekaisid.
Copyright 2011 Word of Life Israel.
Soovita sõbrale
Prindi artikkel
